![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/836642h4dc7t70_640.png\")
<\/p>\n<\/p>\n
L\u00e4ti juurtega Uldis Balodis, kes on kogu oma lapsep\u00f5lve veetnud Ameerikas ning olles antud asukoha ainus teist keelt r\u00e4\u00e4kiv isik, kujundas oma keeleteadlase identiteedi ning hakkas uurima h\u00e4\u00e4bunuid isolatsioonis olevaid keeli, mis p\u00f6\u00f6rdena tema elus p\u00f6\u00f6rdus lutsi keele uurimuseks. Uldis Balodis on avastanud olevat oma isapoolse liini pidi lutsi maarahva j\u00e4reltulijaks, mis on olnud ka \u00fcheks p\u00f5hjuseks mis teda lutsi keele uurimistele on viinud. Ka oma t\u00f6\u00f6ga seotud tegevuste k\u00e4igus on ta teinud t\u00f6\u00f6d liivikeele uurimisega ning on teinud koost\u00f6\u00f6d Liivi instituudiga, L\u00e4ti \u00dclikooli filiaal. 2019 aastal avaldas Uldis Balodis lutsi keele aabitsa, mis on esimene samm taastamaks h\u00e4\u00e4bunud eesti keele L\u00f5una-Eesti keele sugulaskeele haru ning anda tagasi ennast lutsi maarahvaks j\u00e4reltulijateks nimetavateks inimestele v\u00f5imalusele olla uuesti lutsi maarahva esindaja nii kultuuri kui ka keelega.<\/p>\n
<\/p>\n
Lutsid on Kagu-L\u00e4tis, Latgali piirkonnas, eestlaste keelesaare piirkonda teatud k\u00fclade ring kuid peamiselt Ludza k\u00fclas ja \u00fcmbrusest p\u00e4rit ja elanud eestlased, mis on avaldanud m\u00f5ju Ida-L\u00e4ti keelele latgali keel, mis on ka omakorda omandanud oma s\u00f5navarasse just latgali m\u00f5jutusi, mitte l\u00e4tikeele omadusi. Lutside tekke ajalugu on v\u00e4he uuritud valdkond ning siin on v\u00e4ga palju t\u00f6\u00f6d teha, kuid lutside enda m\u00e4lestuste kohaselt on nad Liivi s\u00f5ja j\u00e4rgselt Ida-L\u00e4ti piirkonda, Latgalisse, tulnud talunikud just L\u00f5una-Eesti piirkonnast, millest tulenevalt loetakse lutsi keelt L\u00f5una-Eesti keele murdeks v\u00f5i \u00fcheks lahknenud haruks.<\/p>\n
Eesti keeleteadlased on suutelised tuletama isikute perekonna nime j\u00e4rgi nende p\u00e4ritolu ning eriti on see m\u00e4rgata lutside puhul kasutuses olevate perekonnanimede puhul, mille vormid on \u00e4ratuntavad nii eesti keeles kui ka l\u00e4ti keele vormistuses.<\/p>\n
Lutside asukoha \u00fcheks suurimaks \u00fcllatuseks on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4re l\u00e4hesus Valgevene alade ja valgevene etnosega, mis vajab eraldi kajastamist uue artikli n\u00e4ol.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/Lutsi-keele-areaal.png\")
<\/p>\n
<\/p>\n
Uldis Balodis andis 2. juunil 2021 teada, et sama aasta s\u00fcgisel ilmub tema lutsikeelne t\u00f6\u00f6 eriala ajakirjas, kus ta vana traditsiooni kohaselt toob kokkuv\u00f5tte \u00e4ra nii kohaliku riigi riigikeeles, inglise keeles kui ka keeles, mille kohta uurimus on tehtud ehk siis lutsikeelne kokkuv\u00f5te lutsi keele uurimusest. Olles t\u00e4iesti v\u00f5hik lutsi keele alal ning omades v\u00e4ga piiratud kokkupuudet v\u00f5ro, seto ja muude L\u00f5una-Eesti keeltega, kuid olles mingil m\u00e4\u00e4ral neid m\u00f5istma ja nautima kui neid keeli r\u00e4\u00e4gitakse, on lutsikeelset kokkuv\u00f5tet lugeda v\u00e4ga tervitatav uus v\u00e4ljakutse, mis esmapilgul paistab kergesti omandatav, kuid seda n\u00e4htavast muude keeltes sama teksti esinemise t\u00f5ttu.<\/p>\n
Neile, kel on suurem huvi lutsikeelse materjali osas, soovitame tutvuda Uldis Balodis poolt kureeritava www.lutsimaa.lv<\/a> lehega, kus ta eesti, l\u00e4ti- ja inglise keeles teeb \u00fclevaate lutsi keele ja selle kultuurist.<\/p>\n Samuti on Vikerraadio \u201eKeelesaade\u201c saates esinenud Karl Pajusalu, kes on samuti tegelenud lutsi keele uurimisega ning teeb koos Uldis Balodis kahasse lutsikeelset artiklit erialasesse ajakirja.<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/194852885_10158607985518915_7666298661761378634_n_640.png\")
<\/p>\n