![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/Valjavote-Bruno-Lindbergi-nimetamisest-merevae-juhatajaks_720.jpg\")
<\/p>\n
<\/p>\n
Bruno Linnebergi auks on 2022 aasta alguseni Lennusadamas avatud n\u00e4itus, mis on tehtud Meremuuseumi ja Kaitseuuringute Keskuse koost\u00f6\u00f6s, mis k\u00e4sitleb Eesti 1939 aastani edukalt toiminud S\u00f5jav\u00e4eluure tegevusest,\u00a0 kus meie v\u00e4\u00e4rt oskus olla tasemel luureandmete hankimisel, suuresti t\u00e4nu Bruno Linnebergile, tagas head koost\u00f6\u00f6d erinevate luureorganisatsioonidega. N\u00e4itusel on v\u00e4ljas haruldane merevaatluse binokkel, mis omal perioodil paaritatuna samasugusega Soome l\u00f5unakaldal tagas, et N\u00f5ukogude Balti mere laevastik ei saanud Soome lahes midagi korraldada, ilma et neid ei oldud m\u00e4rgatud. Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee t\u00f5deb, et Eestil oli 1939 aastal regiooni v\u00f5imsuselt neljas Merev\u00e4gi, j\u00e4\u00e4des ainult alla Venemaa, Rootsi, Inglismaa ja Saksamaale. See on \u00e4\u00e4rmiselt oluline fakt, kuid j\u00e4tkuvalt selle v\u00e4lja\u00fctlemine, n\u00e4iteks\u00a0 soomlastele, on pannud nad p\u00f6\u00f6rdesse ning nad kukuvad t\u00f5estama, et Eestil ei saanud see nii olla, sest me polnud riik, sest meil polnud armeed ja sest me polnud tsaari Venemaa koosseisus iseseisvad, vaid k\u00f5igest \u043a\u0443\u0431\u0435\u0440\u043d\u044f.<\/p>\n
N\u00e4itus Bruno Linnebergist on v\u00e4ga unikaalne ning seda peab iga eestlane minema vaatama \u00f5ppimaks meie ajaloo \u00e4\u00e4rmiselt r\u00e4nkade vigade tulemusena kaotatud iseseisvuse \u00f5ppetundidest, sest nii meie luure kui ka armee olid 1939 aastal tasemel ning ei tohi \u00fcldse unustada, et paljud hilisemad Hollandi vabatahtlikud Wehrmacht Waffen SS diviisi \u00fctlesid, et neid s\u00fcgavalt rabas fakt suure N\u00f5ukogude Liidu r\u00fcnnakust v\u00e4ikse Soome vastu, mis oli ajendiks vabatahtlikena liituma.<\/p>\n
Siis kui septembris 1939 tehti Eestile 30 minutilise telefonik\u00f5nega selgeks baaside tulekust ja diktatuuri v\u00f5tmetegelased vaikselt alistusid,\u00a0 algas 60 p\u00e4eva hiljem Talves\u00f5da, mis oleks v\u00f5inud olla teisiti, kui Eesti s\u00f5jaliselt vastu hakanuks. V\u00e4ited, et Eesti oleks selle eest maksnud Soome hinda ehk finlandiseerunud, ei pea paika, sest 1944 aastal me tegime seda, mida 1939 aastal ei lastud teha, ning me elame praegu Eestis, mis on see Eesti, mis pole finlandiseerunud, kuigi on n\u00e4ha s\u00fcgavaid tendentse meie ajaloo ilusamaks v\u00f5ltsimisel ja tollase status quo \u00f5igustamiseks kui paratamatus. Meil, erinevalt soomlastest, on veel v\u00f5imalus \u00f5ppida oma ajalugu ja m\u00e4letada nii nagu see tegelikult oli. \u00c4rge laske seda v\u00f5imalust k\u00e4est, sest teist sellist hetke meil ei tule.<\/p>\n
<\/p>\n
V\u00e4ljav\u00f5te 20. septembri 1939 aasta “J\u00e4va Teataja” Bruno Linnebergi nimetamisest ajutiseks stabi \u00fclemaks.<\/p>\n
(https:\/\/dea.digar.ee\/cgi-bin\/dea?a=d&d=jarvateatajaew19390920.2.33<\/a>)<\/p>\n <\/p>\n<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/06\/Ringvaate-ekraanitommis_1024.jpg\")
<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"