Valdo Praust:<\/p>\n
T\u00e4na 80 aastat tagasi, 11. juulil 1941, algas neli p\u00e4eva kestnud M\u00e4rjamaa lahing, mille k\u00e4igus panid Punaarmee \u00fcksused Saksa v\u00e4gede edasitungi Tallinna suunas seisma ja asusid j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel vastupealetungile, mille k\u00e4igus vallutati j\u00e4rgneva n\u00e4dala jooksul sakslastelt tagasi juba hulk h\u00f5ivatud alasid, sh. Lihula ja Virtsu. See juhtus p\u00f5hjusel, et Saksa v\u00e4gede jaoks oli Eesti (Venemaa s\u00f5jatandri k\u00f5rval) lihtsalt teisej\u00e4rguline k\u00f5rvalsuund, mida esialgu saadeti h\u00f5ivama vaid kaks diviisi. Sakslased ei arvestanud, et Tallinna kui tollase Balti laevastiku peabaasi \u00fcmbrust kaitsevad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed Punaarmee v\u00e4eosad ning esialgu bol\u0161evikud isegi mitte ei m\u00f5tle laevastiku taganemisele, vaid siiski Tallinna hoidmisele. Nii tuli Eesti suunale v\u00e4gesid juurde tuua, aga senikaua v\u00f5ttis initsiatiivi enda k\u00e4tte Punaarmee. Nii M\u00e4rjamaa kandis juhtuski ja L\u00e4\u00e4ne-Eestis punaste \u00fcle\u00fcldise taganemise foonil vastupidine – juba sakslaste k\u00e4tte langenud Lihula ja Virtsu langesid 18. juulil taas punaste k\u00e4tte, sest punased soovisid P\u00f5hja-Eestis veel kindlalt enda k\u00e4es hoides kindlasti taastada maismaa\u00fchenduse Saaremaaga, mis kulges sealtkaudu. Saksa v\u00e4ed vallutasid Lihula-Virtsu \u00fcmbruse taaskordselt alles augusti l\u00f5pul, p\u00e4rast Tallinna langemist. Mis aga puudutab M\u00e4rjamaa lahingut, siis selles h\u00e4vis nii mitmeid hooneid, sh ka mitmeid kultuuriv\u00e4\u00e4rtusi. Lahingu teisel p\u00e4eval, 12. juulil 1941, p\u00f5les m\u00fc\u00fcrideni paljaks M\u00e4rjamaa kirik, kus h\u00e4vis hulk kunstiv\u00e4\u00e4rtusi, sh 17. sajandist p\u00e4rinev nikerdatud altar. Punased olid nimelt arvanud, et Saksa suurt\u00fckitule juhtimispunkt on kirikutornis ja lasid kiriku p\u00f5lema. Lisaks kirikule p\u00f5les lahingu k\u00e4igus maha ka M\u00e4rjamaalt m\u00f5ni kilomeeter Tallinna pool asunud klassitsistlik Orgita m\u00f5isahoone, kus asus 1920.-30. aastatel kodumajanduskool. Kui kirik taastati 1950. aastatel (torn 1990. aastal), siis Orgita m\u00f5isahoonet ei taastatud ja selle viimased varemed lammutati 1972. aastal, kui samasse kohta alustati majandikontori ehitamist. Fotol – M\u00e4rjamaa lahingus varemeteks p\u00f5lenud M\u00e4rjamaa kirik.<\/p><\/blockquote>\n
<\/p>\n