{"id":4460,"date":"2021-08-01T01:16:22","date_gmt":"2021-07-31T22:16:22","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=4460"},"modified":"2021-08-01T01:17:41","modified_gmt":"2021-07-31T22:17:41","slug":"valdo-praust-30-juulil-1941-kotti-voetud-punaarmee-uksused-korraldasid-palamuse-ja-kuremaa-kandis-toelise-massimorva","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=4460","title":{"rendered":"Valdo Praust: 30. juulil 1941 kotti v\u00f5etud Punaarmee \u00fcksused korraldasid Palamuse ja Kuremaa kandis t\u00f5elise massim\u00f5rva."},"content":{"rendered":"<p>Tulenevalt, et Eestis pealekasvanud t\u00e4isealine p\u00f5lvkond suudab orienteeruda ainult visuaalsest natsismitunnuste leidmises ning ei evi mingeid m\u00e4rke \u00e4ra tunda, m\u00e4letada v\u00f5i minna k\u00e4ima N\u00f5ukogude Liidu s\u00fcmboolikas, inimsuse kuritegudes v\u00f5i neid isegi m\u00e4letada kus ja kuna nad toimusid, toome \u00e4ra Valdo Praust postituse 30. juulil 1941 kotti langenud Punaarmee poolt veresaunade korraldamist Ehavere ja Eerikvere k\u00fclades tappes tsiviilisikuid k\u00e4ttemaksuks v\u00e4ljap\u00e4\u00e4smatu olukorra eest ning seejuures p\u00f5letades maani maha kogu majapidamise.<\/p>\n<p>Meile j\u00e4\u00e4b selgusetuks miks praegu selline tendents on prevaleeriv, kus isikud suudavad l\u00e4\u00e4ne, Ameerika, Briti ja Euroopa N\u00f5ukogude Liidu meelsusest tuleneva ajalook\u00e4sitluses h\u00e4sti toime tulla minnes k\u00e4ima natsimeenutuste peale, kuid ei evi mingeid m\u00e4lestusi v\u00f5i v\u00f5imeid ennast mitte rahulikuna tunda N\u00f5ukogud Liidu, NKVD, Punaarmee v\u00f5i h\u00e4vituspataljonide tegude peale.<\/p>\n<p>Fakt, et selline Eestimaa elanike h\u00e4vitamine toimus sedav\u00f5rd iseenesest m\u00f5istetavana ei saa v\u00f5tta rahulikult ning seda ei tohi v\u00f5tta kui paratamatus \u2013 see ei ole see ega pole eales olnud.<\/p>\n<blockquote><p>T\u00e4na 80 aastat tagasi, 30. juulil 1941, korraldasid Saksa v\u00e4gede poolt kotti v\u00f5etud Punaarmee \u00fcksused Palamuse ja Kuremaa kandis t\u00f5elise massim\u00f5rva, kus nad lasid Ehavere ja Eerikvere k\u00fclas maha mituk\u00fcmmend kohalikku elanikku ning p\u00f5letasid maha nende talud. P\u00f5him\u00f5tteliselt lasid nad maha iga nende teele sattunud kohaliku inimese (sh naised ja lapsed) ning p\u00f5letasid ilma valikuta maha k\u00f5ik, mis nende teele ette j\u00e4i. Alles Saksa v\u00e4gede juurdetoomine ja punaste \u00fcksuste puruksl\u00f6\u00f6mine peatas selle tegevuse. Mis oli punaarmeelaste motiiviks tappa kohalikke elanikke (selle asemel, et anda end vangi v\u00f5i p\u00f5geneda l\u00e4bi metsade omade juurde), pole t\u00e4pselt teada. Selleks v\u00f5is olla n\u00e4iteks m\u00f5ni hullunud punakomand\u00f6r v\u00f5i politruk, kelle jaoks oli kottilangemine halb \u00fcllatus ning kelle jaoks kujutas selle j\u00e4rel iga kohalik elanik poliitilist vaenlast, kes tuli h\u00e4vitada. Usutavasti aitasid\u00a0 sellesuunalisele tegevusele aitasid kaasa ka politrukide poliitloengud, kus r\u00e4\u00e4giti sageli umbes sama juttu. Oli juba ju kommunismi &#8220;v\u00e4ljam\u00f5tleja&#8221; Karl Marx kirjutanud 1849. aastal, et need inimesed ja rahvad, kes saavad takistuseks kommunismile ja revolutsioonile (Marxi s\u00f5nade j\u00e4rgi &#8220;rahvar\u00e4mps&#8221;), tuleb h\u00e4vitada.\u00a0 Pole siis ime, et s\u00f5jategevuses seda taktikat ellu viidi &#8211; polnud ju Teine maailmas\u00f5da bol\u0161evike jaoks midagi muud kui maailmarevolutsiooni (mitmete maailma riikide &#8220;kommunistlikuks p\u00f6\u00f6ramise&#8221;) vahend, kuigi selle s\u00f5ja algus algas mitmetel p\u00f5hjustel mitte Punaarmee r\u00fcnnakuga Saksamaa vastu, vaid just vastupidi. Muuseas 1940. aastatel oli tollal kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide kohaselt s\u00f5tta mittepuutuvate ja s\u00f5jaga mitteseotud\u00a0 tsviilisikute tapmine s\u00f5jakuritegu &#8211; nendesamade s\u00fc\u00fctegude eest (juutide h\u00e4vitamise eest) m\u00f5isteti muuseas 1946. aastal N\u00fcrnbergi protsessil surma mitmed tippnatsid. Kurioosum oli aga see, et need konventsioonid kehtisid neile allakirja andnud l\u00e4\u00e4neriikides, kuid N.Liit polnud enamikele neist konventsioonidest alla kirjutanud. Samuti ei lugenud bol\u0161evikud enda jaoks siduvaks Venemaa Keisririigi poolt neile konventsioonidele antud allkirju, sest bol\u0161evike seisukoha j\u00e4rgi tuli &#8220;kontrrevolutsiooniline element&#8221; (loe &#8211; k\u00f5ik inimesed, kes ei jaga bol\u0161evike vaateid) kas isoleerida v\u00f5i h\u00e4vitada. Nii polnud N.Liidus tsiviilisikute tapmine s\u00f5jas 1940. aastate algul seal kehtiva siseriikliku \u00f5iguse j\u00e4rgi \u00fcldse mingi (s\u00f5ja)kuritegu. S\u00f5ja j\u00e4rel &#8211; ise\u00e4ranis N\u00fcrnbergi protsessi valguses, millest N.Liidu s\u00f5jaj\u00e4rgse v\u00e4lispoliitika ja ideoloogia t\u00e4htis nurgakivi &#8211; &#8220;sund-unustati&#8221; N.Liidu ametlikes ajalook\u00e4sitlustes see asjaolu muidugi \u00e4ra. Fotol &#8211; t\u00e4na 80 aastat tagasi maha p\u00f5letatud Saare talu varemed Eerikveres, mis oli muuseas \u00fcks neist paikadest, mille lugudest l\u00e4htudes kirjutas Oskar Luts oma Kevade.<\/p><\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tulenevalt, et Eestis pealekasvanud t\u00e4isealine p\u00f5lvkond suudab orienteeruda ainult visuaalsest natsismitunnuste leidmises ning ei evi mingeid m\u00e4rke \u00e4ra tunda, m\u00e4letada v\u00f5i minna k\u00e4ima N\u00f5ukogude Liidu s\u00fcmboolikas, inimsuse kuritegudes v\u00f5i neid isegi m\u00e4letada kus ja kuna nad toimusid, toome \u00e4ra Valdo&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":4462,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"image","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[501,556,555,554,473,553,552,500],"class_list":["post-4460","post","type-post","status-publish","format-image","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-501","tag-eerikvere","tag-ehavere","tag-kuremaa","tag-nkvd-2","tag-palamuse","tag-punaarmee","tag-suvesoda-1941","post_format-post-format-image"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4460","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4460"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4460\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4461,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4460\/revisions\/4461"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4462"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4460"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4460"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4460"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}