{"id":4482,"date":"2021-08-02T11:17:08","date_gmt":"2021-08-02T08:17:08","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=4482"},"modified":"2021-08-02T11:21:47","modified_gmt":"2021-08-02T08:21:47","slug":"valdo-praust-2-augustil-1941-loodi-omakaitse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=4482","title":{"rendered":"Valdo Praust: 2. augustil 1941 loodi Omakaitse."},"content":{"rendered":"

Omakaitse loomisega algas ajaj\u00e4rk, mil Eestis muutus ka partisanivabaks. Eestisse visati partisane ja partisanid vihkasid Eestit, sest v\u00e4hesed tulid tagasi. Kindlasti tulid, kiud, kuid nende arv on v\u00e4ike ning kogemused raskest p\u00f5list levisid. Samuti, mida partisanid reeglina kurtsid, olid kohalike pahameel nende suhtes, mis pole imeks pandav kui vaadata milliseid isikuvastaseid ja sadistlikke kuritegusid partisanid koda saatsid. Mart Laar oma raamatus \u201eSinim\u00e4ed 1944\u201c kajastas m\u00f5nedest nendest \u00a0kuritegudest.<\/p>\n

Omakaitse ei olnud korralikult varustatud v\u00f5i varustatud usaldusv\u00e4\u00e4rse relvastusega. Omakaitse osaks, eriti 1944 aastal, said 1940. Prantsuse vallutamise j\u00e4rgselt h\u00f5ivatud relvad, mis olid problemaatilised, mitte usaldusv\u00e4\u00e4rsed ning reeglina sellega kaasnes v\u00e4hene relvak\u00e4sitlemise \u00f5petus. Omakaitse omab olulist rolli Eesti ajaloos ning seda tuleb m\u00e4letada nii nagu ta oli.<\/p>\n

Me toome 1941. Eesti suves\u00f5ja 80. aastap\u00e4evaks \u00e4ra Valdo Praust postituse tolleaegsete s\u00fcndmuste m\u00e4letamiseks ja levimiseks rahva \u00fcldisesse m\u00e4llu.<\/p>\n

T\u00e4na on Omakaitsel 80. juubel. T\u00e4na 80 aastat tagasi, 2. augustil 1941, teatas major Friedrich Kurg avalikult, et loob Omakaitse nimelise \u00fcksuse, kelle rolliks on sakslaste poolt h\u00f5ivatud aladel korra hoidmine ja pidamine, sh v\u00f5itlus n\u00f5ukogudemeelsetega (mahaj\u00e4\u00e4nud h\u00e4vituspataljonlased, Punaarmee s\u00f5durid, punapartisanid jt). Friedrich Kurg oli enne seda nimelt sakslaste poolt m\u00e4\u00e4ratud Eesti ala partisanide \u00fcldjuhiks. Omakaitse oli tekkinud (isetekkelisena) muidugi palju varem ning enamikes kohtades kohapeal, kust bol\u0161evikud olid taandunud – suuresti toimus see punase v\u00f5imu eest end metsa varjama l\u00e4inute p\u00f5hjal, kes n\u00fc\u00fcd v\u00f5tsid enda k\u00e4tte kohaliku korra hoidmise. Korra tagamise organisatsioonina (politsei rollis) j\u00e4i Omakaitse Saksa ajal p\u00fcsima ka p\u00e4rast 5. detsembrit 1941, kui Saksa s\u00f5jav\u00e4ev\u00f5im asendus siin Saksa tsiviilv\u00f5imuga ning paljude kohalikud asjad j\u00e4eti toona loodud Eesti Onmavalitsuse otsustada. Omakaitse allus siis Eesti Omavalitsuse sisedirektorile (ministrite asemel oli selles direktorid) Oskar Angelusele ning hiljem juhtis Omakaitset Johannes Soodla. Oma tegevuse l\u00f5petas Omakaitse 1944. aasta s\u00fcgisel seoses Saksa okupatsiooni asendumisega N\u00f5ukogude okupatsiooniga. Pildil – Tartumaa Omakaitse \u00fclem Ants L\u00f5hmus.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

\"Tartumaa
Tartumaa Omakaitse \u00fclem Ants L\u00f5hmus.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Omakaitse loomisega algas ajaj\u00e4rk, mil Eestis muutus ka partisanivabaks. Eestisse visati partisane ja partisanid vihkasid Eestit, sest v\u00e4hesed tulid tagasi. Kindlasti tulid, kiud, kuid nende arv on v\u00e4ike ning kogemused raskest p\u00f5list levisid. Samuti, mida partisanid reeglina kurtsid, olid kohalike…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":4483,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"image","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[501,563,557,473,562,552,500,471],"class_list":["post-4482","post","type-post","status-publish","format-image","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-501","tag-ants-lohmus","tag-havituspataljon","tag-nkvd-2","tag-omakaitse","tag-punaarmee","tag-suvesoda-1941","tag-tartu","post_format-post-format-image"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4482","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4482"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4482\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4488,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4482\/revisions\/4488"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4483"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4482"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4482"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4482"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}