\u201eMetsameeste juhiks oli end. J\u00f5geva \u00dchispanga direktor ja Riigikogu liige Karl Roomet, kelle isatalu asus Tirma k\u00fclas. P\u00e4\u00e4le punaste v\u00f5imuletulekut (V\u00e4givaldne s\u00f5jav\u00e4eline 21. juuni 1940 riigikorra kukutamine. M\u00e4rkus: SA VALDEF) asus ta elama oma endisesse kodukohta. Temal \u00f5nnestus hankida ligi paark\u00fcmmend endise kaitseliidu p\u00fcssi ja v\u00e4hesel hulgal ka padruneid. P\u00fcssidega osaliselt varustatud t\u00f5usis metsameeste l\u00f6\u00f6giv\u00f5ime. Sellega pidid arvestama ka kommunistid. Kui 14. juunil teostus k\u00fc\u00fcditamine \u00fcle maa, siis ei julgenud kommunistid tulla Tirma ja Endla k\u00fcladesse k\u00fc\u00fcditamisele m\u00e4\u00e4ratud perekondi \u00e4ra viima, kuna nad teadsid, et metsamehed on Vaimastvere m\u00f5isa rabas maantee \u00e4\u00e4res valvel ja v\u00f5tavad s\u00e4\u00e4lt l\u00e4bis\u00f5itvad autod otsekohe tule alla.\u201c<\/p><\/blockquote>\n
Mehed hakkasid piirkonnas metsa minema juba enne k\u00fclviperioodi- aprilli l\u00f5pus. Meeste olemine kodudes muutus ohtlikuks. Pidev hirm saada represseeritud N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imu poolt ja 10 kuud elamist v\u00e4givaldsest s\u00f5jalisest riigip\u00f6\u00f6rdest liitis mehi tegutsema selle vastu. Ainu\u00fcksi fakt endine J\u00f5geva \u00dchispanga direktor ja Riigikogu liige Karl Roomet salaja ladustas enda juures relvi ja natukene laskemoona oli tollal hulljulge samm, sest kaugel 1939 aasta septembris, kui Baaside leping v\u00e4givallaga suruti peale, ei suutnud \u00f6elda milliseks kujuneb tulevik ning relvade ja laskemoona avastamise puhul oodanuks isikut mahalaskmine.<\/p>\n
Vaimastvere vallamaja. https:\/\/ajapaik.ee\/photo\/103232\/fotoalbum-vaimastvere-vallamaja-koolas\/<\/figcaption><\/figure>\n <\/p>\n
6. juulil 1941, kolm p\u00e4eva hiljem, N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5im t\u00f5ukas Vaimastvere vallamajalt Eesti Vabariigi lipu maha.<\/p>\n
7. juulil 1941 j\u00f5uavad Saksa v\u00e4e\u00fcksused Eestisse, tulles \u00fcle Lihula piiripunktist.<\/p>\n
10. juulist 1941 alates hoiavad punav\u00e4ed enda all Tartu p\u00f5hjaosa, Emaj\u00f5e vasakkallast, j\u00e4ttes Tartu l\u00f5unaosa saksa v\u00e4gedele.<\/p>\n
22. juulil 1941 j\u00e4tavad Punaarmee maha purustatud ja mahap\u00f5letatud P\u00f5ltsamaa.<\/p>\n
24. juulil 1941 J\u00f5gevast l\u00e4binud saksa v\u00e4ed j\u00f5uavad Mustvee l\u00e4histel Peipsi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, l\u00f5unasse j\u00e4\u00e4vad Punaarmee \u00fcksused on langenud kotti. Saksa armee poolt purustatud Punaarmee \u00fcksused Laiuse juures, mis j\u00e4\u00e4b J\u00f5gevast itta, taanduvad loodesse, Rohe k\u00fclla, mis j\u00e4\u00e4b Vaimastverest m\u00f5ned kilomeetrid itta. Punaarmee, L\u00e4ti h\u00e4vituspataljoni \u00fcksused ja Uduk\u00fcla kommunistid on \u00fcmberpiiratud.<\/p>\n
Laiuselt taganenud purustatud Punaarmee \u00fcksused taandusid Rohe k\u00fclla, mis j\u00e4\u00e4b Vaimastverest itta.<\/figcaption><\/figure>\n <\/p>\n
Kuna Punaarmeelased ja L\u00e4ti h\u00e4vituspataljoni lahingu\u00fcksused teadsid v\u00e4ga t\u00e4pselt keda nad tulid likvideerima, on s\u00fcndmuse tunnistajad tuletanud, et vallamaja h\u00f5ivamise k\u00e4igus vangistatud, kuid hiljem vabaks lastud kommunistid, olid need, kes m\u00e4\u00e4rasid surma tulevikus hukatavate isikud \u00a0– k\u00e4ttemaksuks riigiv\u00f5imu taastamise eest. Kommunistide poolt koostatud mahalastavate nimekirja olemasolu t\u00f5endab ka see, et lasti maha v\u00f5i piinati v\u00f5i pandi p\u00f5lema ainult need isikud ja talud, kes olid nimekirjas. Tulenevalt, et Punaarmee ja L\u00e4ti h\u00e4vituspataljoni \u00fcksused polnud kohalikud, pidid kaasas olnud Uduk\u00fcla kommunistid olema piirkonna kohalikud ja tundma v\u00e4ga h\u00e4sti kohalikke olusid ja kohalikke. Nemad teadsidki peast kommunistide poolt mahalaskmiseks m\u00e4\u00e4ratud inimeste nimesid ehk nimekirja, mis koostati peale 3. juuli 1941 Vaimastvere vallamajas riigiv\u00f5imu taastamist.<\/p>\n
23. jaanuari 1942 \u201eSakala\u201c Tapiku soo massim\u00f5rvade artiklis:<\/a><\/p>\n
\u201eMetsameeste seisukord muutus raskemaks p\u00e4\u00e4le seda, kui Laiusel puruks l\u00f6\u00f6dud punav\u00e4e riismed t\u00f5mbusid Vaimastvere Rohe\u00a0 k\u00fclla Punastel oli t\u00f5hus abi n\u00fc\u00fcd kohe k\u00e4ep\u00e4rast. Paar p\u00e4eva p\u00e4\u00e4le venelaste Rohe k\u00fclla asumist s\u00f5itsid kommunistid Tartust kolmel autol metsameeste haarangule. Nende hulgas oli ka kohalikke kommuniste. Vaimastvere m\u00f5isa raba vahel v\u00f5tsid metsamehed auto tule Algas vastastikune tulistamine. Pea kohe aga m\u00e4rkasid metsamehed, et selja tagant l\u00e4heneb \u00fcle raba tihe punav\u00e4e ahelik. Kuna \u00e4hvardas sissepiiramine, t\u00f5mbusid metsamehed kiiresti tagasi. Metsamehed selles lahingus ei kaotanud \u00fchtki meest. P\u00e4\u00e4le metsameeste tagasit\u00f5mbumist oli punastel p\u00e4\u00e4s Tirma ja Endla k\u00fcladesse vaba.<\/p>\n
P\u00e4\u00e4le metsameeste tagasit\u00f5mbumist oli punastel p\u00e4\u00e4s Tirma ja Endla k\u00fcladesse vaba. Endla k\u00fclas nad lasksid maha kauaaegse Vaimastvere vallavanema Aleksander Manguse, umbes 55-aastase mehe. Kui punased j\u00f5udsid kohale, viis ta parajasti oma raadioaparaati metsa. Temale avati tuli ning ta suri paaritunnilise piinlemise j\u00e4rgi. Tema talu aga r\u00fc\u00fcstati p\u00f5hjalikult.\u201c<\/p><\/blockquote>\n
<\/p>\n
On t\u00f5en\u00e4oline, et 1942. \u201eSakala\u201c artiklis m\u00e4rgitud tulevahetus Vaimastvere m\u00f5isa raba vahel oli teostatud relvadega, mida ladustas Karl Roomet. On ka v\u00f5imalik, et laskemoona v\u00e4hesuse t\u00f5ttu nad olid kas otsakorral v\u00f5i nad v\u00e4ga hoidsid seda erakorralisteks juhtumisteks, milleks oligi Punaarmeelaste saabumine etniliseks puhastuseks. Fakt, et neid lisaks piirati Punaarmee koosseisu poolt inimahelikuga, viitab juba suurema haarangu l\u00e4biviimisele ja k\u00fclgedelt p\u00f5genemisteede \u00e4ral\u00f5ikamise taktika kasutamisele.<\/p>\n
Esimesele s\u00fcstemaatilisele etnilisele h\u00e4vitamisele viitab fakt, et Punaarmee ja Uduk\u00fcla kommunistid l\u00e4ksid Vaimastvere vallavanema Aleksander Manguse tallu ning hakkasid likvideerima mistahes isikut, keda m\u00e4rgati metsa pakku minemas. Pikaajalise Vaimastvere vallavanema Aleksander Manguse etniline puhastus tulenes Uduk\u00fcla kommunistide k\u00e4ttemaksust Eesti Vabariigi riigiv\u00f5imu taastamise eest ning selle s\u00fcndmuse mitte teatamisest N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooniv\u00f5imudele.<\/p>\n
J\u00e4\u00e4b lahtiseks, miks j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel hakkasid sihip\u00e4rased massm\u00f5rvad l\u00e4bi viima Punaarmee ratsa\u00fcksused, mitte mehhaniseeritud kastiautoga, kuid see v\u00f5ib viidata teatud mobiilsuse s\u00e4ilimise soovile p\u00f5genemiskatse korral j\u00f5udmaks j\u00e4rele isikule maastikul, mis pole veokile m\u00f5eldud. Antud eeldus on siiski spekulatsioon ning seda tuleks t\u00e4iendavate asit\u00f5endite ilmumiseni ka nii lugeda. Lisaks viitavad tunnistajate meenutused asjaolule, et Vaimastvere metsamehed peitsid relvi ja laskemoona kuskile kaugele nii, et neid oleks v\u00f5imalik k\u00e4tte saada kriitilisel hetkel ehk nad olid enamust ajast relvitud. On ka v\u00f5imalik, et laskemoon sai otsa 27. juulil 1941.<\/p>\n
Vaimastvere, Endla, Tirma, Tapiku ja Uduk\u00fcla asukohad. Uduk\u00fclas kinni v\u00f5etud ja Tapiku soos sooritatud massim\u00f5rva tegevus toimub 2. augustil 1941 punasega piiratud alas.<\/figcaption><\/figure>\n <\/p>\n
27. juulil 1941. ilmuvad ratsa Punav\u00e4elased Vainule Karl Roometi* kodutallu viis punav\u00e4elasest ratsanikku. seoti Roomet kinni ja pandi k\u00f6ie otsas hobuste j\u00e4rele. \u201cKui ratsanikud Toominga talu maadele j\u00f5udsid, hakanud koerad hobuste peale haukuma ja nood panid jooksma. Varsti lohises Roomet k\u00f6ie otsas. L\u00f5puks lasti endine riigikogulane Vaimastvere l\u00e4hedal Aru-N\u00f5mme kruusaaugus maha.\u201c
\n* (J\u00f5geva \u00dchispanga direktor, Riigikogu liige, 1939 aasta septembris ladustas enda juures Kaitseliidu relvi ja laskemoona)<\/p>\n<\/p>\n
\u201e27. juulil 1941 venelased s\u00fc\u00fctasid minu naabri J\u00fcrgeni Pikatoa talu hooned. Tulel\u00f5\u00f5mas seisid korraga elumaja, ait, laut ja teised talu k\u00f5rvalhooned. S\u00fc\u00fcdatud oli ka koplis asuvad kaks suurt heinak\u00fc\u00fcni, kuhu oli veetud ristikheinu. Laudas j\u00e4i tulle 3-aastane h\u00e4rg ja sigalas kaks 10-puudast siga ja p\u00f5rsaid. Kaugemal p\u00f5lesid Aruhansu talu hooned. Talu perenaine, kes oli l\u00e4inud p\u00f5levast sealaudast sigu v\u00e4lja laskma, leiti \u00f5uealal kartulivagude vahelt surnuna. Kas lasksid venelased tema maha v\u00f5i tabas teda juhuslik p\u00fcssikuul, selle kohta ei ole selgust. Aruhansu peret\u00fctar ajas samal ajal \u00e4geda p\u00fcssitule all karja karjamaale. T\u00fctarlaps ise p\u00e4\u00e4ses eluga, kuid \u00fcks lehm sai tihedalt vinguvate kuulide l\u00e4bi surma.\u201c<\/p><\/blockquote>\n
<\/p>\n
Punaarmee ja L\u00e4ti h\u00e4vituspataljoni lahingu\u00fcksuse ilmumine koos Uduk\u00fcla kommunistide juhendamise abil \u00f5ige isiku kodutallu \u00f5iges k\u00fclas viitab selgelt, et isegi kui N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooniv\u00e4ed ei teadnud Karl Roometi tulirelvade ladustamisest enne, siis peale 3. juuli 1941 lahinguta Vaimastvere vallamaja riigiv\u00f5imu taastamist oli tema roll ja t\u00e4htsust metsameeste \u00fcksuse kujunemisel kommunistidele selge, millest tulenevalt ta pandi k\u00f5rgeima prioriteediga hukatavate isikute nimekirja. Seda n\u00e4itab ka asjaolu, et seda tehti sadistlikult. Ratsa Tirma k\u00fclla Aruhansu tallu tulnud Punaarmeelased kindlasti ei kavatsenud s\u00fc\u00fcalusele pakkuda k\u00fc\u00fcti hukkamiskohani. Arvestades, et Punaarmee tegevuse tulemusena 1941. aastal, ja N\u00f5ukogude Liidu teise okupatsiooniperioodi kestel, lakkas Tirma k\u00fcla olemast, millest t\u00e4nap\u00e4eva Eesti haldusjaotuses on s\u00e4ilinud ainult Tirma-Endla k\u00fcla maanteel\u00f5igu nimena, on t\u00e4iesti ilmne, et Karl Roomet seoti kinni ja lohistati Tirma k\u00fclast kuni Vaimastvere kruusaaugus mahalaskmiseni mitme kilomeetri v\u00e4ltel muutmaks isiku surma \u00e4\u00e4rmiselt alandavaks s\u00fcndmuseks.<\/p>\n
Lisaks viisile, kuidas Endal ja Tirma k\u00fcla talud paiknesid koos p\u00f5llumaa ja metsaga, viitab eestlaste muinasaja elamise viisile, kus elati suurtel territooriumitel eraldiseisvates taludes, mis pidi olema isemajandavad, ning k\u00fcla v\u00f5i piirkonna k\u00fclla kuuluvate talude piiritlus tekkis aja jooksul hiljem, sest kogu 1942. aasta \u201eSakala\u201c artikli \u00fclesehitus on selline, et kas isik teab mis talu kus asus v\u00f5i siis eeldati et isik teab kus asus \u00fcks v\u00f5i teine talu asus v\u00f5i suutis lugeja suhestuda k\u00fcla nime ja majapidamise asukoha t\u00e4psustava talunime j\u00e4rgi, sest see oli tollal v\u00e4ga selge m\u00e4\u00e4ratlus tavap\u00e4rasele lugejale.<\/p>\n
Peale Karl Roomet surma Tirma k\u00fcla Aru-hansu talust ning seal olnud metsa l\u00e4inud metsamehed liikusid l\u00f5unasse, Uduk\u00fcla poole. P\u00f5hjus, miks nad valgusid metsa ning ei avaldanud vastupanu, tuleneb selgelt tulirelvade puudusest, mille p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla ka laskemoona l\u00f5ppemine.<\/p>\n
1. augustil 1941 Jaagu talu p\u00f5llult v\u00f5eti kinni 69aastane peremees Juhan Ein. Mees viidi punaste staapi (Vaimastverre. M\u00e4rkus SA VALDEF) ja lasti maha. Sama tehti ka tema abikaasa Alidega.<\/p>\n
Samal p\u00e4eval oma kodup\u00f5llul tapeti ka Tirma k\u00fcla elanikud Leena ja Ernst J\u00fcrgenson Aru-Hansult.<\/p>\n
1. augustil 1941, v\u00f5eti Vaino talus kinni \u00fcli\u00f5pilased Karl-Friedrich Taras ja Erik Roomet. Noormehed viidi rappa mahalaskmisele, kus Roomet hetk enne selja tagant lastud valangut jooksma hakkas. \u00d5nneks komistas ta kohe k\u00e4nnu otsa ja kukkus k\u00f5huli, nii et kuulid lendasid temast \u00fcle. Taras suri kohapeal. Aega, mil venelased p\u00fcssi laadisid, kasutas Roomet p\u00fcsti t\u00f5usmiseks ja p\u00f5genemiseks, sest koduraba tundis ta h\u00e4sti. Tema p\u00e4\u00e4ses kindlast surmast.<\/p>\n
<\/p>\n
1942. \u201eSakala\u201c:<\/a><\/p>\n
\u201e1. augustil 1941 hommikul peatus suurem osa metsa valgunud Tirma k\u00fcla mehi Udukiilas August Tiksi Kivirehe ia J\u00fcri Albi Tuti talus. Mehed olid veetnud s\u00e4\u00e4l juba ka eelmise p\u00e4eva ja \u00f6\u00f6 ning loonud sidemed Kurista K\u00f5pu k\u00fclas asuvate sakslaste a. Viimased olid lubanud hommikul ilmuda Uduk\u00fclla. Enne seda tuli aga kohale suurem salkkond punav\u00e4elasi ja vangistasid k\u00f5ik metsamehed, kes oli kogunenud Kivirahele ja Tutile \u00f5nnestus p\u00f5geneda vaid Endla k\u00fcla mehel Evald Hermanil. Ta viibis Ants Hermaniga parajasti, kui venelased kohale ilmusid, Kivirehe kuuris, kuhu oli mahutatud ropsitud linu. Kuna oli ette n\u00e4ha, et venelased otsivad kuuri p\u00f5hjalikult l\u00e4bi, siis ei olnud m\u00f5tet linade alla varju pugeda. Seep\u00e4rast otsustasid mehed l\u00fc\u00fca kuuriukse \u00e4kki lahti ja p\u00f5geneda metsa poole. Niimoodi nad tegidki. P\u00f5genemine \u00f5nnestus Evald Hermanil venelaste \u00e4geda tule all, kuna Ants Herman sai jalast raskesti haavata ja venelased tapsid tema kraavikaldal. Vangistatud meestest lasksid venelased vabaks Aleks. J\u00fcrgeni, Martin M\u00f5tte ja Aug. Antoni. Teised vangistatud metsamehed viisid nad l\u00e4hedal asuvasse metsa v\u00e4ikesele lagendikule ning lasksid s\u00e4\u00e4l maha. Tirma k\u00fcla meestest tapeti: Karl Roometi vend Johan Roomet Vaino talust, nende onupoeg Hugo Roomet, samuti Vaino talust, Karl Staaras Matsilt, Aleks. Anton Kroonult, Joh. Limberg Otsalt, Joh. Hein Jaagult, Villem Viin Peedilt, Ernst J\u00fcrgenson Aruhansult, Joh. J\u00fcrgen Pikatoalt, Hendrik Soolepp Hendrikult, 13-aastane Robert R\u00e4hn ja viimase onu. Endla k\u00fclast lasti maha Jaani talu peremehe V. Reismani poeg ja Vaimastvere valla Paduvere k\u00fclast Johan Poom Matsimaardilt. Maha lasti ka Uduk\u00fcla Kivirehe peremees August Tiks, kelle talust suurem osa metsamehi kinni v\u00f5eti. Mahalastud Tirma k\u00fcla peremeestel p\u00f5letasid venelased talud maha Pikatoa Joh. J\u00fcrgenil ja Aruhansu Ernst J\u00fcrgensoni!. Viimasel lasti maha, nagu varem t\u00e4hendasin, naine, kui see l\u00e4ks p\u00f5levast hoonest sigu p\u00e4\u00e4stma. Mahalastud Jaagu talu peremehel Joh. Heinal tapsid punased isa ja ema Endla k\u00fcla Toominga talu karjamaal. Arvatakse, et punav\u00e4elastele juhatasid k\u00e4tte metsameeste peidupaiga Uduk\u00fclas kohalikud punased. Kohalikud elanikud k\u00f5nelevad, et kohale ilmunud punas\u00f5durite hulgas olnud ka kolm kohalikku kommunisti, kaks naist ja \u00fcks mees, kes k\u00f5ik kandnud punas\u00f5durite vormi. See paistab olevat seda t\u00f5en\u00e4olisem, et punas\u00f5durid vangistasid ilma \u00fclekuulamiseta vangistatud meestest kolm meest, kuna teised viisid mahalaskmisele. Kolme p\u00e4eva kestel surusid sakslased venelased kokku Mustassaare metsa Tapiku asunduse alla ja likvideerisid nende v\u00e4eosad. Venelased kaotasid s\u00e4\u00e4l v\u00e4hemalt kaks diviisi. S\u00f5jasaak oli m\u00e4\u00e4ratu: palju suurt\u00fckke ja tanke, moonavoore ja muud varustust, \u00fcle tuhande hobuse ning palju muud.\u201c<\/p><\/blockquote>\n
Tirma k\u00fcla taludes olevatele Vaimastvere metsameestele sai saatuslikuks valve puudumine l\u00e4heneva ohu teavituseks isegi siis, kui neil polnud enam laskemoona ning relvad olid kaugele \u00e4ra peidetud. Fakt, et nad ootasid kontakti saanud saksa v\u00e4gedega, on pigem 1942. aasta vaimuga kaasa minemise fraas, mitte aga reaalsus. Sakslased ei olnud kohalikud, mist\u00f5ttu ka h\u00e4sti saksa keelt valdavate eestlastega kontakti loomisel l\u00fchikese ajaga ei taga ei nende poolt kokkuleppe j\u00e4rgimist v\u00f5i teadmist, kus \u00fcks v\u00f5i teine k\u00fcla selles piirkonnas asub.<\/p>\n
5. augutiks olid kotti v\u00f5etud Punaarmeelased alistunud. Mis sai Tirma-, Endla- ja Uduk\u00fcla etnilist puhastust l\u00e4biviinud Punaarmeelastest, L\u00e4ti h\u00e4vituspataljoni \u00fcksustest ja Uduk\u00fcla kommunistidest, pole teada.<\/p>\n
1942 \u201eSakala\u201c:<\/a><\/p>\n
\u201eKolme p\u00e4eva kestel surusid sakslased venelased kokku Mustassaare metsa Tapiku asunduse alla ja likvideerisid nende v\u00e4eosad. Venelased kaotasid s\u00e4\u00e4l v\u00e4hemalt kaks diviisi. Kui ma lahingu l\u00f5ppedes l\u00e4ksin Kalanalt tagasi oma koduk\u00fclla oli tee\u00e4\u00e4r ja kogu Mustassaare mets t\u00e4is surnuid ja haavatuid. Surmasaanud punav\u00e4elaste vahel lebas hobuste korjuseid. 14-nest Tirma k\u00fcla peremehest oli tapetud 9. Mitmes talus, nii Jaagul, Aruhansul ja Vainol oli mitu tapetut.\u201c<\/p><\/blockquote>\n
<\/p>\n
Tapiku soo 2. augustil 1941 toimunud Punaarme etnilise puhastamise inimsusevastase kuriteo asukohakaart.<\/figcaption><\/figure>\n <\/p>\n
26. juulist \u2013 2. augustini 1941 toimud Punaarmee, L\u00e4ti h\u00e4vituspataljoni ja Uduk\u00fcla kommunistide plaanitud etniliste puhastuste raames hukkusid:<\/p>\n
1. Aleksander Manguse, Vaimastvere vallavanem, Endla k\u00fcla 27.07.1941.<\/p>\n
2. Karl Roometi, J\u00f5geva \u00dchispanga direktor, Riigikogu liige, Tirma k\u00fcla, 27. juulil 1941 .<\/p>\n
3. Karl Roometi abikaasa (nimi teadmata) Tirma k\u00fcla, 27. juulil 1941 .<\/p>\n
4. J\u00fcrgen Pikatoa talu, Tirma k\u00fcla, 27.07.1941.<\/p>\n
5. Ernst J\u00fcrgenson, Aruhansu, Tirma k\u00fcla, 1. august 1941<\/p>\n
6. Leena J\u00fcrgenson Aruhnansu, Tirma k\u00fcla, 1. august 1941. Aruhansu peret\u00fctar p\u00e4\u00e4seb eluga.<\/p>\n
7. Juhan Ein, Jaagu talu, 1. august 1941.<\/p>\n
8. Alide Ein, Jaagu talu, 1. august 1941.<\/p>\n
9. Karl-Friedrich Taras, Vaino talu, 1. august 1941.<\/p>\n
10. Ants Herman, talu ja k\u00fcla teadmata, 2. august 1941.<\/p>\n
11. Johan Roomet, Vaino talu, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
12. Hugo Roomet, Vaino talu, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
13. Karl Roometi vend, Aruhansu, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
14. Karl Staaras, Matsi talu, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
15. Aleks. Anton, Kroonu talu, Trima k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
16, Joh. Limberg, Otsa talu, Trima k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
17. Joh. Hein, Jaagu talu, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
18. Villem Viin, Peedilt, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
19. Ernst J\u00fcrgenson, Aruhansult, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
20. Joh. J\u00fcrgen, Pikatoalt, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
21. Hendrik Soolepp, Hendrikult, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
22. Robert R\u00e4hn, 13-aastane, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
23. Robert R\u00e4hni onu, Tirma k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
24. V. Reisman, Jaani talu peremehe poeg, Endla k\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
25. Johan Poom, Matsimaardilt, Vaimastvere valla Paduvere k\u00fclas, 2. august 1941.<\/p>\n
26. August Tiks, Kivirehe peremees, Uduk\u00fcla, 2. august 1941.<\/p>\n
27. Joh. Hein isa, Toominga talu, Endla k\u00fcla, 27. juuli 1941.<\/p>\n
28, Joh. Hein ema, Toominga talu, Endla k\u00fcla, 27. juuli 1941.<\/p>\n
Lisaks Endla, Tirma, Uduk\u00fcla taludest p\u00f5letasid punaarmeelased maha suurema osa Tapiku asunduse taludest ning suurem osa Toivere asunduse taludest.<\/p>\n
<\/p>\n
1941. aastal Uduk\u00fclas tapetud Vaimastvere meeste \u00fcmbermatmine nende kodukalmistutele toimus 1. augustil 1942.<\/figcaption><\/figure>\n <\/p>\n
<\/p>\n
Valdo Praust:<\/p>\n
\u201eT\u00e4na 80 aastat tagasi, 2. augustil 1941, m\u00f5rvasid taganevad bol\u0161evikud Aidu l\u00e4histel Tapiku soo k\u00f5rval Uduk\u00fclas 17 kohalikku relvitut meest. T\u00f5en\u00e4oliselt valasid nad niiviisi v\u00e4lja oma viha kohalike elanike peale selle eest, et sakslased nad \u00fcmber piirasid ja neil ei \u00f5nnestunud p\u00f5hja suunas omade juurde l\u00e4bi murda. Uduk\u00fcla massim\u00f5rva ohvritele on 2012. aastal Paduveres p\u00fcstitatud m\u00e4lestuskivi. Fotol – Uduk\u00fcla (Udu) 1930. aastate topokaardilt.\u201c<\/p><\/blockquote>\n
<\/p>\n
Uduk\u00fcla (Udu) 1930. aastate topokaardilt<\/figcaption><\/figure>\n <\/p>\n
T\u00e4iendavat diskussiooni Tapiku soo massim\u00f5rva kohta saab lugeda Facebook grupis “Eesti ajalugu” – https:\/\/www.facebook.com\/groups\/2223153108008095\/posts\/3083985338591530\/<\/a><\/p>\n
<\/p>\n
Allikad:<\/p>\n
1. https:\/\/www.facebook.com\/valdo.praust\/posts\/4606128862733260<\/a><\/p>\n
2. https:\/\/dea.digar.ee\/cgi-bin\/dea?a=d&d=sakalaew19420123.2.17<\/a><\/p>\n
![\"Vaimastvere](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Vaimastvere-vallamaja.jpg\")
![\"Laiuselt](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Rohe-ja-Vaimastvere-artiklisisene-kaart.jpg\")
![\"Vaimastvere,](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Vaimastvere-Endla-Tirma-Tapiku-Udukula-asukohad_2048.jpg\")
![\"Tapiku](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Tapiku-soo-massimorva-asukoht-ja-seotud-kulade-kaart_2048.jpg\")
![\"1941.](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/1941-aastal-Udukulas-tapetud-Vaimastvere-meeste-umbermatmine-nende-kodukalmistutele-toimus-1.-augustil-1942.jpg\")
![\"Uduk\u00fcla](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/225933485_4606128602733286_163588145473328953_n.jpg\")