{"id":4606,"date":"2021-08-08T22:19:23","date_gmt":"2021-08-08T19:19:23","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=4606"},"modified":"2021-08-08T22:20:03","modified_gmt":"2021-08-08T19:20:03","slug":"valdo-praust-24-juulil-1941-joudsid-paar-paeva-varem-poltsamaa-kandist-ida-suunas-labi-jogeva-runnanud-ja-edasitunginud-saksa-vaed-mustvee-lahedal-peipsi-jarveni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=4606","title":{"rendered":"Valdo Praust: 24. juulil 1941 j\u00f5udsid paar p\u00e4eva varem P\u00f5ltsamaa kandist ida suunas l\u00e4bi J\u00f5geva r\u00fcnnanud ja edasitunginud Saksa v\u00e4ed Mustvee l\u00e4hedal Peipsi j\u00e4rveni."},"content":{"rendered":"<p>Me toome \u00e4ra Valdo Praust postituse saksa v\u00e4gede j\u00f5udmisest Peipsi l\u00f5unakallasteni, mille tulemusena sattusid Tartu \u00fcmbruses veel baseeruvad Punaarmee v\u00e4e\u00fcksused kotti. Samuti selle saksa armee saavutusena tekkis Laiusel purustatud Punaarmeel, mis taandus Rohe k\u00fclla, n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalus alustada etnilise puhastuse kampaaniaga, mis p\u00e4\u00e4dib 2. augustil 1941 17 relvastamata isiku mahalaskmisega Tapiku soos, ning alates 27. juulist 1941 kuni Tapiku soo massim\u00f5rvani etniliselt puhastatakse kokku 28 isikut. Kahel isikul \u00f5nnestus p\u00e4\u00e4seda, muidu oleks hukatute arv olnud 30. Antud hukatute arv on k\u00f5igest arv, mida suudeti loendada s\u00fcndmusi kogenud isikute ja tunnistajate \u00fctluste kaudu. Tegelik tapetute ja maani mahap\u00f5letatud, etniliselt puhastatud k\u00fclade ja \u00a0hukkunute arv, pole teada v\u00f5i vajab t\u00e4iendavaid allikaid.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<blockquote><p>T\u00e4na 80 aastat tagasi, 24. juulil 1941, j\u00f5udsid paar p\u00e4eva varem P\u00f5ltsamaa kandist ida suunas l\u00e4bi J\u00f5geva r\u00fcnnanud ja edasitunginud Saksa v\u00e4ed Mustvee l\u00e4hedal Peipsi j\u00e4rveni. Selle operatsiooniga piirati \u00fcmber Emaj\u00f5e vasakkallast kaitsnud Punaarmee \u00fcksused, kes olukorra t\u00f5sidust tabades p\u00fc\u00fcdsid n\u00fc\u00fcd kiiresti taganeda p\u00f5hja poole Virumaa kanti, kuid langesid valdavas enamikus kotti. See operatsioon l\u00f5petas ligi kaks n\u00e4dalat kestnud Tartu olemise rindelinnana, mille jooksul sai Tartu suurt\u00fckitulest m\u00e4rgatavaid purustusi. \u00dchtlasi l\u00f5ppes selle operatsiooniga umbes n\u00e4dalap\u00e4evad kestnud rinde ajutine stabiliseerumine, mis asendus l\u00e4hema paari n\u00e4dala jooksul m\u00f5lemal poolel \u00fcksuste aktiivse liikumise ehk intensiivse man\u00f6\u00f6vers\u00f5jaga. Punaarmee nimelt p\u00fc\u00fcdis oma vastur\u00fcnnakuga Mustvee l\u00e4hedal kottij\u00e4\u00e4nuid \u00fcksusi vabastada, adumata seejuures sakslaste peaeesm\u00e4rki &#8211; j\u00f5uda Virumaal Soome laheni, mis t\u00e4hendanuks olulise Balti Laevastiku peabaasi Tallinna piiramisr\u00f5ngasse v\u00f5tmist. Kuna sakslased olid vahepeal Eestisse toonud lisaj\u00f5ude, siis kahe n\u00e4dala p\u00e4rast nii juhtuski &#8211; 7. augustil j\u00f5udsid Saksa v\u00e4ed Kunda juures mereni. Enne seda v\u00f5tsid aga p\u00f5hja poole r\u00fchkivad saksa v\u00e4ed Mustvee l\u00e4hedal sissepiiratud \u00fcksusi vabastama tulnud Punaarmee lisav\u00e4ed tiibr\u00fcnnakuga nende tagalasse samuti kotti. L\u00f5pptulemusena andsid k\u00f5ik kottiv\u00f5etud Punaarmee \u00fcksused end sakslastele vangi. Sakslaste eduka edasitungi takistamiseks t\u00f5i Punaarmee Eestisse (Balti Laevastiku peabaasi Tallinna ja selle \u00fchendustee hoidmiseks) Eestisse lisa\u00fcksusi, kuid need j\u00f5udsid kohale hilinemisega &#8211; alles siis, kui Saksa v\u00e4ed olid j\u00f5udnud mereni ning kottiv\u00f5etud Punaarmee \u00fcksused olid end valdavas enamikus vangi andnud. Fotol &#8211; varemeis J\u00f5geva p\u00e4rast linna langemist Saksa v\u00e4gede k\u00e4tte (Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 990:104)<\/p><\/blockquote>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<figure id=\"attachment_4607\" aria-describedby=\"caption-attachment-4607\" style=\"width: 799px\" class=\"wp-caption aligncenter\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-4607\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Varemeis-Jogeva-parast-linna-langemist-Saksa-vagede-katte.jpg\" alt=\"Varemeis J\u00f5geva p\u00e4rast linna langemist Saksa v\u00e4gede k\u00e4tte (Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 990:104)\" width=\"799\" height=\"535\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Varemeis-Jogeva-parast-linna-langemist-Saksa-vagede-katte.jpg 799w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Varemeis-Jogeva-parast-linna-langemist-Saksa-vagede-katte-768x514.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 799px) 100vw, 799px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-4607\" class=\"wp-caption-text\">Varemeis J\u00f5geva p\u00e4rast linna langemist Saksa v\u00e4gede k\u00e4tte (Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 990:104)<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Me toome \u00e4ra Valdo Praust postituse saksa v\u00e4gede j\u00f5udmisest Peipsi l\u00f5unakallasteni, mille tulemusena sattusid Tartu \u00fcmbruses veel baseeruvad Punaarmee v\u00e4e\u00fcksused kotti. Samuti selle saksa armee saavutusena tekkis Laiusel purustatud Punaarmeel, mis taandus Rohe k\u00fclla, n\u00fc\u00fcd v\u00f5imalus alustada etnilise puhastuse kampaaniaga,&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":4607,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[501,577,581,579,580,578,500],"class_list":["post-4606","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-501","tag-2-august-1941","tag-laiuse","tag-mustvee","tag-peipsi","tag-poltsamaa","tag-suvesoda-1941"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4606","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4606"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4606\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4612,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4606\/revisions\/4612"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4607"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4606"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4606"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4606"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}