{"id":4614,"date":"2021-08-08T23:15:46","date_gmt":"2021-08-08T20:15:46","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=4614"},"modified":"2021-08-08T23:59:35","modified_gmt":"2021-08-08T20:59:35","slug":"valdo-praust-7-augustil-1941-joudsid-saksa-vaed-kunda-juures-mereni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=4614","title":{"rendered":"Valdo Praust: 7. augustil 1941 j\u00f5udsid Saksa v\u00e4ed Kunda juures mereni."},"content":{"rendered":"

\u00dcheks suurimaks edulooks Eesti kiireks vabastamiseks N\u00f5ukogude Liidu okupatsioonist oli strateegiliste s\u00f5lmede \u00e4ral\u00f5ikamine suurtest logistikas\u00f5lmedest. \u00dcheks nendeks oli Tallinna \u00e4ral\u00f5ikamine Narva-Jaanilinna varustusliinist. See v\u00f5imaldas ka Tallinnast suruda punav\u00f5im v\u00e4lja 28. augustiks 1941. Ka see kuup\u00e4eva on v\u00e4ga v\u00e4he meie ajaloos k\u00e4sitletud ning kindlasti ei saa seda nimetada Tallinna vabastamiseks. Eestlastele oli see j\u00e4rjekordne t\u00f5demus kuidas Tallinn v\u00f5etakse. Tulenevalt kiirs\u00f5jast ja Punaarmee peata olekust Tallinna purustused olid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kontrolli all, kuid kindlasti mitte olematud.<\/p>\n

Saksa armee j\u00f5udmist L\u00e4\u00e4nemereni Kunda juures m\u00e4ngib suurt rolli ka edaspidistes arengutes. Nii l\u00fchike kui see periood ka polnud, 24 kuud peale N\u00f5ukogude Liidu okupatsiooni v\u00e4givallaga pealesurutud Baaside lepingust sai kordki v\u00e4ljavaade saada Eesti Vabariik N\u00f5ukogude okupatsioonist priiks.<\/p>\n

 <\/p>\n

T\u00e4na 80 aastat tagasi, 7. augustil 1941, j\u00f5udsid Saksa v\u00e4ed Kunda juures mereni, v\u00f5ttes Tallinna koos oma \u00fcmbrusega piiramisr\u00f5ngasse, kuhu j\u00e4i koos merev\u00e4elastega kokku umbes 27 tuhat punav\u00e4elast. See oli bol\u0161evikele v\u00e4ga suur l\u00f6\u00f6k, arvestades asjaolu, et Tallinn oli tollal Balti laevastiku peabaas ja seda loodeti kindlalt enda k\u00e4es hoida. Niisugune seis tekkis seet\u00f5ttu, et n\u00e4dalat poolteist tagasi r\u00fcndasid sakslased P\u00f5ltsamaalt Mustvee suunas ja v\u00f5tsid Peipsini j\u00f5udnuna Emaj\u00f5e p\u00f5hjakaldal olnud punaarmeelased kotti, misj\u00e4rel bol\u0161evikud panid kogu mahvi kotis olijate vabastamiseks ja t\u00e4helepanu muudelt suundadest hajus. Sakslased p\u00fc\u00fcdsid muidugi ka tekkinud kotte likvideerida, aga suunasid enamiku oma j\u00f5ust hoopiski kottidest m\u00f6\u00f6da p\u00f5hja, Soome lahe suunas. Kui Punaarmee selle k\u00f5ige \u00e4ra tabas, saadeti Leningradist Tallinna suunas appi kaks diviisi. Need j\u00e4id aga p\u00e4eva jagu hiljaks, j\u00f5udes sakslasteni alles j\u00e4rgmisel p\u00e4eval, 8. augustil, kui sakslased olid tunginud juba mereni ning olid sellega seoses h\u00f5ivanud ka Virumaa pealinna Rakvere. Abiv\u00e4gedele anti seej\u00e4rel k\u00e4sk taastada maismaa\u00fchendus Tallinna kui Balti laevastiku peabaasiga, kuid seda nad teha ei suutnud. Kohe Tallinna kottij\u00e4\u00e4mise j\u00e4rel aktiveerus Saksa merev\u00e4gi koos Soome merev\u00e4ega, rajades n\u00e4dala jooksul Juminda kohale Soome lahte v\u00f5imsad miinit\u00f5kked, et Balti laevastikku ei saaks siit meritsi evakueerida, vaid et see langeks sakslaste k\u00e4tte. Ka selle magasid bol\u0161evikud maha, st miiniveeskajate takistamiseks oma s\u00f5jalaevadega ei tehtud praktiliselt mitte midagi, vaid selle asemel p\u00fc\u00fcti jonnakalt taastada maismaa\u00fchendust Tallinna ja Leningradi vahel. Kui paari p\u00e4\u00f6evaga oli n\u00e4ha, et sellest siiski midagi v\u00e4lja ei tule, ei hakatud ka siis Balti laevastiku peabaasi evakueerima, vaid p\u00fc\u00fcti baasi esialgu s\u00e4ilitada ilma maismaa\u00fchenduseta. Ning alles, siis, kui sakslaste Tallinna-suunalisele r\u00fcnnakule ei suudetud 20. augusti j\u00e4rel vastu seista, anti l\u00f5puks k\u00e4sk Tallinna (sh Balti laevastiku peabaasi ja arvukate s\u00f5jalaevade) evakueerimiseks. Kui meritsi laevadega aga t\u00f5epoolest 27. augustil 1941 evakueerumiseks l\u00e4ks, tulid miiniv\u00e4ljad halva \u00fcllatusena – v\u00e4he sellest, et neisse polnud vabu k\u00e4ike traalitud, nendest polnud Balti laevastik arvatavasti \u00fcldse teadlikki. Nii uppus Tallinnast teelel\u00e4inud kahesajast laevast miinidel umbes kolmandik, viies m\u00e4rga hauda v\u00e4hemalt 15 tuhat inimest. Ja t\u00f5en\u00e4oliselt on see Juminda miinilahingu all tuntud s\u00fcndmus maailma ajaloo k\u00f5ige ohvriterohkem merelahing \u00fcldse l\u00e4bi aegade.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

\"\"
Heeresfilmstelle. Bildarchiv
355.291.6
341.321.7
Kuressaare (Ahrensburg) Insel \u00d6sel, S.S.R. Estland
21.9.1941
Angriff auf Kuressaare. Der Filmtruppf\u00fchrer Ltn. Klier ist beim Angriff gefallen. II.\/I.R.151
Neg. Nr. : Kl. 17\/24
Bildberichter: Barschdorff<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

\u00dcheks suurimaks edulooks Eesti kiireks vabastamiseks N\u00f5ukogude Liidu okupatsioonist oli strateegiliste s\u00f5lmede \u00e4ral\u00f5ikamine suurtest logistikas\u00f5lmedest. \u00dcheks nendeks oli Tallinna \u00e4ral\u00f5ikamine Narva-Jaanilinna varustusliinist. See v\u00f5imaldas ka Tallinnast suruda punav\u00f5im v\u00e4lja 28. augustiks 1941. Ka see kuup\u00e4eva on v\u00e4ga v\u00e4he meie ajaloos…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":4615,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[501,582,583,500,584],"class_list":["post-4614","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-501","tag-kunda","tag-saksa-armee","tag-suvesoda-1941","tag-tallinn"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4614","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4614"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4614\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4623,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4614\/revisions\/4623"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4615"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4614"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4614"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4614"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}