{"id":4738,"date":"2021-08-23T23:05:38","date_gmt":"2021-08-23T20:05:38","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=4738"},"modified":"2021-08-23T23:07:42","modified_gmt":"2021-08-23T20:07:42","slug":"12-juuli-1941-briti-noukogude-liidu-sojalise-abistamise-leping-mis-loi-noukogude-liidu-ja-toejargse-ii-ms-ajalookasitluse","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=4738","title":{"rendered":"12. juuli 1941 Briti-N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5jalise abistamise leping, mis l\u00f5i N\u00f5ukogude Liidu ja t\u00f5ej\u00e4rgse II MS ajalook\u00e4sitluse."},"content":{"rendered":"

Antud artikkel p\u00f5hineb Valdo Praust Facebook postitusel ning lisaallikatel, millest kandva osa moodustab Magnus Ilmj\u00e4rve \u201eH\u00e4\u00e4letu alistumine\u201c raamat, mis oli tema doktorit\u00f6\u00f6. M\u00f5istmaks kuidas Churchill\u2019i \u00a0eestvedamisel s\u00f5lmitud 12. juuli 1941 Briti-N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5jalise abistamise leping defineeris k\u00f5ik selle, mida me t\u00e4nap\u00e4eval nimetame N\u00f5ukogude Liiduks ja kogesime kui N\u00f5ukogude okupatsioon, on vaja lahti kirjutada ajaloos\u00fcndmusi nagu nad kulgesid. See, mida me praegu teame II Maailmas\u00f5ja ajaloona, meie v\u00f5imetus \u00f6elda seda v\u00e4lja t\u00f5etruult ning me anname liigselt j\u00e4rele l\u00e4\u00e4ne N\u00f5ukogude Liitu soosivale, lihtsate teeside, ajalook\u00e4sitlusele.<\/p>\n

Chruchill, oma vankumatust vihast Adolf Hitleri vastu, p\u00f6\u00f6ras kogu Inglismaa v\u00e4lispoliitika 180-kraadi, ja hakkas seda kujutama Hitleri vastasena, kuigi oli teada mida Stalin tegi ja teeb Hitleriga Euroopa vallitamisel. Churchill tarnis Stalinile Euroopa ja Churchill l\u00f5i sellele j\u00e4rgnenud K\u00fclma s\u00f5ja ja Korea s\u00f5ja, kusjuures Churchill nii de-facto kui ka de-jure tunnistas Stalini n\u00f5udmisi kogu II MS jooksul.<\/p>\n

Mitte ainsatki korda Stalin m\u00f5elnud \u00fcmber oma Euroopa vallutamise plaanist, ja kogu mandieuroopa vallutamisest kuni Portugalini v\u00e4lja, ka siis, kui neid r\u00fcndas Saksamaa ennetava l\u00f6\u00f6giga 22. juunil 1941.<\/p>\n

Briti ametlik v\u00e4lispoliitika doktriin oli rahu s\u00f5lmimine ja heanaaberlike suhete hoidmine Hitleri Saksamaaga. See oli brittide ametlik soov v\u00e4listada s\u00f5da, kuid \u00fcks asi, mis muret tekitas Briti valitsuskabinetis oli horisondil kerkiv N\u00f5ukogude Liidu ja Stalini s\u00f5jalise masina r\u00fcnnakuoht Mandri-Euroopale. See, et N\u00f5ukogude Liit Stalini juhtimisel seda teha soovib, polnud eales saladus. See fakt aga ununes ajalook\u00e4sitlustest tulenevalt \u00dchendkuningriigi poolt II MS j\u00e4rgse ajalooliste doktriinide muutmisest. See v\u00f5ltsdoktriini kehtib siiani, kus isegi BREXITi j\u00e4rgses briti kodakondsuseksami k\u00fcsimustikus on esitatud variantidest vastus \u201eInglismaa ja N\u00f5ukogude Liit \u00fchtselt v\u00f5itlesid Hitleri Sakamaa vastu\u201c.<\/p>\n

\"Briti
Briti peaminister Stanley Baldwin.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

18. juunil 1935 s\u00f5lmib Briti peaminister Stanley Baldwin, kes astus ametisse 7. juunil 1935, \u00a0Hitleri Saksamaaga Briti-Saka Laevastikulepingu, mis lubas Saksamaal ehitada endale laevastiku, mis on 35% Briti laevastiku tonnaa\u017eist. K\u00f5ik tollased L\u00e4\u00e4nemere\u00e4\u00e4rsete riikide v\u00e4lisministeeriumid, kaasaarvatud Eesti Wabariik, tegid \u00fche ja ainsa j\u00e4relmi \u2013 Saksamaa jaoks muutis see leping L\u00e4\u00e4nemere nende kontrollitavaks siseveekoguks. Briti peaminister Stanley Baldwin oli sellega garanteerinud, et Punaarmee Balti Laevastik ei p\u00e4\u00e4se kaugemale kui L\u00e4\u00e4nemeri ning N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5jalise r\u00fcnnaku oht Baltimere laevastiku osas on kontrolli all. Samuti tuletasid Eesti, L\u00e4ti ja Leedu v\u00e4lisministrid, kaasaarvatud Eesti saadiks Saksamaal, et Hitleri poolt 1935 aastal v\u00e4ljakuulutatud kohustuslik armee mobilisatsioon viib Saksamaa s\u00f5javalmidusse 5 aasta jooksul. Briti-Saksamaa Laevastikuleping kinnitas Saksamaa \u00fclemv\u00f5imu veelgi.<\/p>\n

Teooria, et N\u00f5ukogude Liit oli v\u00f5imeline ainult kaitsma, mitte r\u00fcndama, ning sellest tulenevalt tal puudusid plaane Euroopa s\u00f5jaliseks r\u00fcndamiseks, ning \u00a0kuna kinnistest arhiividest ei ole v\u00f5imalik saada k\u00e4tte seda t\u00f5endavaid dokumente siis j\u00e4relikult sellist plaani ka p\u00e4riselt polnud, ei pea paika arvestades 1939 aastal N\u00f5ukogude Liidu poolt alustatud Man\u0161uurias, mis algasid 11. mai 1939 aasta r\u00fcnnakuga ning need olid \u00e4\u00e4rmiselt edukad ja j\u00f5ulised Jaapani Keisririigi armee vastu. Antud s\u00f5da teatakse rohkem kui Khalkhin Gol lahingud, kuid nende tegevuse l\u00f5puks loetakse \u00fcks p\u00e4ev enne seda, kui N\u00f5ukogude Liit l\u00e4ks natsi Saksamaale appi Poola t\u00fckeldamisele, mis algas 17. septembril 1939.<\/p>\n

Poola t\u00fckeldamise \u00fchisoperatsiooni aluseks sai 23. augustil 1939 aastal s\u00f5lmitud Moltov-Ribbentropi Pakt, koos selle salaprotokolliga, ning natsi Saksamaa pakti s\u00f5lmimise \u00fcheks ajendiks oli kindlasti v\u00e4ljavaated N\u00f5ukogude Liidu r\u00fcndeoperatsioonis.<\/p>\n

Mais 1940 sai Winston Churchill \u00dchendkuningriigi peaministriks. Sellest ajast alates muutus \u00dchendkuningriigid natsi-Saksamaa vastaseks ning N\u00f5ukogude Liidu ja Stalini poolehoidjaks, kuid see tekitab juba eos probleeme.<\/p>\n

    \n
  1. Winston Churchill teadis, et Stalin r\u00fcndas Soomet kavatsusega see vallutada, kuid tema jaoks oli see ebaoluline fakt, sest Soome on ainus riik II MS ajast, kelle vastu \u00dchendkuningriik deklareeris s\u00f5ja. Samuti pommitasid \u00dchendkuningriigi pommitajat Soomet v\u00e4ga v\u00e4ikeste kuid siiski kadudega inimeludele.<\/li>\n
  2. Poola armee ohvitserid ja teised liikmed, kes p\u00e4\u00e4sesid 1939 aasta s\u00f5jast eluga ja emigreerisid Inglismaale, andsid Briti valitsusele teada 1940 aasta Kat\u00f5ni veresaunast. Seda teadis kogu Briti armee ja Briti valitsus.<\/li>\n
  3. Britid teadsid, et N\u00f5ukogude Liit toetas materiaalselt Saksamaad ja aitasid kaasa natsi-Saksamaa armee t\u00f5usule ja s\u00f5ja valla p\u00e4\u00e4stmisele 1939. aastal, kaasaarvatud Stalini poolt m\u00e4rgatavalt suurenenud materiaalse toe andmine natsi-Saksamaale tema Inglismaa pommitamise kampaania v\u00e4ltel ja enne seda.<\/li>\n
  4. 1941 aasta Novembris Eestisse heidetud agent K\u00f5lupea, miss on t\u00f5esti Briti SOE poolt antud ametlik operatsiooni nimi, ehk Ronald Seth oma memuaarides kinnitas, et enne tema siia heitmist oli Briti luure koosk\u00f5lastanud Staliniga ja k\u00fcsinud ametliku loa, et Britid tohivad saata oma agendi okupeeritud Eestisse. Briti valitsus, lisaks de-facto Stalini Eesti okupeerimise aktsepteerimist, tegid seda ametlikult, ehk de-jure.<\/li>\n
  5. Kahe aasta p\u00e4rast peale 12. juulil 1941 s\u00f5lmitud Briti-N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5jalise abistamise lepingut on Stalin nii teadlik projektist “Manhattan” l\u00e4bi v\u00e4rvatud N\u00f5ukogude Liidu agendi Klasu Fuchs\u2019i, koodnimega Rest (\u0420\u0435\u0448\u0435\u0442\u043e), oli Stalin mitte ainult sihikindel N\u00f5ukogude Liidu tummapommi valmistamisest, vaid ta hakka tegema ettevalmistusi tuumapommi tooraine saamiseks N\u00f5ukogude Liidu ja vallutatud aladelt, kus esmaseks valikuks langes Narva ja Sillam\u00e4e, mis muutis hiljem Narva eestlastele suletud linnaks, mis tagas etniliste elanike puhastamise elanikkonnast.<\/li>\n<\/ol>\n

    Magnus Ilmj\u00e4rve “H\u00e4\u00e4letu alistumine” LK 300 ehk 4 aastat enne MRP-d ja 6 aastat enne 22. juunit 1941<\/strong>:<\/p>\n

      \n
    1. “Soome v\u00e4lisministeeriumi memorandum<\/strong> peale 2. mai 1935<\/strong> s\u00f5lmitud Prantsusmaa ja N\u00f5ukogude Liidu vastastikuse abistamise lepingu s\u00f5lmimist meelsusest Tallinnas, Riias, Kaunases:\n
        \n
      • K\u00f5ik kolm Balti riiki usuvad, et nad langevad varem v\u00f5i hiljem Saksamaa v\u00f5i Venemaa saagiks.<\/li>\n
      • Usk tulevikku on kadunud ka seet\u00f5ttu, et Poolale ei saa Balti k\u00fcsimuses loota.<\/li>\n
      • Soome on Baltimaade saatuse k\u00fcsimuses \u00fcksk\u00f5ikne.<\/li>\n
      • Rootsit ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud Skandinaaviat Baltimaade k\u00fcsimus ei huvita.<\/li>\n
      • \u00dchendkuningriik vaevalt liigutab lillegi kui peaks reaalselt tekkima k\u00fcsimus Balti riikide iseolemisest.<\/li>\n
      • Rootsi merev\u00e4eata\u0161ee kapten Uno Larssen:<\/li>\n
      • \u201eAbi ei saa Balti riigid kelletki, Poolale nad ei looda, Prantsusmaa on kaugel ega suuda aidata. Inglismaa ei tee midagi. Inglise Riia s\u00f5jav\u00e4eata\u0161ee teatas, et Inglismaa k\u00fcll poetab pisara Balti riikide hauale, kuid ei tee midagi, et takistada nende iseseisvuse matmist.”<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ol>\n

        K\u00fclm S\u00f5da ei alanud Churchilli peale II MS peetud raudse eesriide k\u00f5nest. K\u00fclm S\u00f5da algas 5. mail 1941, kui Stalin kuulutas v\u00e4lja operatsioon “GROM. K\u00f5ik, mis toimus peale seda, on K\u00fclma S\u00f5ja osa. Churchill ise tekitas K\u00fclma S\u00f5ja, soodustades t\u00f5elist agressorit ehk Stalinit ja N\u00f5ukogude Liitu. Seega meil tuleb ka K\u00fclm S\u00f5da \u00fcmber revideerida ning panna selle \u00f5igesse konteksti.<\/p>\n

        1941 aasta 22. juuni hoidis \u00e4ra Stalini 6. juuliks planeeritud Euroopa vallutamise r\u00fcndeoperatsiooni \u201eGROM\u201c teostumise. See sai uuesti hoo sisse 1943 aasta novembris, kui tehti plaanid uueks Euroopa vallutamise r\u00fcndeoperatsiooniks, mis sai alguse 1. jaanuaril 1944 ja on meile tuttav kui 1944 kaitselahingud Jaanilinnas, Narvas ja Sinim\u00e4gedes.<\/p>\n

        Stalin teadis juba siis, et ta saab enda valdusesse tuumapommi ja ta juba otsis tummapommi jaoks vajalikku maavara, mis m\u00e4\u00e4ras tema tegevuse 1943 aasta l\u00f5pus. Samuti sai ta enne seda kinnituse Rooseveltilt teise rinde avamiseks, mida me tunneme D-p\u00e4evana ehk 6. juunina 1944 aastal, ja garantiid suurenevate lend-lease tarnete osas.<\/p>\n

         <\/p>\n

        Valdo Praust<\/p>\n

        T\u00e4na 80 aastat tagasi, 12. juulil 1941, s\u00f5lmisid N.Liit ja Suurbritannia Moskvas s\u00f5jalise liidu lepingu, milles nad kohustusid \u00fcksteist igak\u00fclgselt aitama s\u00f5jas Saksamaaga ning mitte s\u00f5lmima Saksamaaga sellist separaatrahu, mis teist poolt ei h\u00f5lma. Suurbritannia poolt kirjutas lepingule alla suursaadik Moskvas Stafford Cripps, N.Liidu poolt aga v\u00e4lisminister Vjat\u0161eslav Molotov. Seda lepingut v\u00f5ib lugeda hilisema lendliisi lepingu eelk\u00e4ijaks, millega N.Liidule tarniti l\u00e4\u00e4neriikide poolt tohutus koguses s\u00f5jaks vajalikke materjali, vahendeid ja relvi, et v\u00f5imaldada N.Liidul pidada efektiivset s\u00f5da Saksamaaga. T\u00f5en\u00e4oliselt oli seesuguse lepingu s\u00f5lmimine N.Liidu ja Suurbritannia vahel p\u00f5him\u00f5tteliselt kokku lepitud juba n\u00e4dal v\u00f5i enamgi varem, sest Stalin mainis sellise lepingu s\u00f5lmimisest oma 3. juuli raadiok\u00f5nes n\u00f5ukogude rahvale. Veelgi enam – kui N\u00f5ukogude-Saksa s\u00f5da poleks alanud mitte Saksamaa poolse r\u00fcndamisega, vaid N.Liidu poolse suurr\u00fcnnakuga Saksamaa vastu (t\u00f5en\u00e4oliselt 6. juulil 1941), oleks sarnane s\u00f5jalise abi leping N.Liidu ja Suurbritannia vahel s\u00f5lmitud igal juhul ka siis. Sest kuigi Suurbritannia peaminister Winston Churchill oli veendunud antibol\u0161evik ja N.Liidus valitsenud kommunistliku inimvaenuliku s\u00fcsteemi vihkaja, ei olnud tal tollal liitlase otsimises j\u00e4etud mingit valikut. Nimelt oli septembris 1939 alanud Saksamaa-Inglismaa s\u00f5da ning kui Saksa v\u00e4ed 1940. aasta kevadel Prantsusmaa vallutasid, said Prantsusmaal abis olnud Briti v\u00e4ed \u00fclisuure kaotuse osaliseks ja taganesid suure h\u00e4biga teisele poole La Manche’i v\u00e4ina. Sellele j\u00e4rgnes suvel-s\u00fcgisel 1940 t\u00f5sine Saksa-Briti \u00f5hus\u00f5da (lahing inglismaa p\u00e4rast) ja oli reaalne kartus, et sakslased v\u00f5ivad teha dessandi Inglismaale selle vallutamiseks. Et seesugust Saksa dessanti ei toimunud, oli t\u00f5en\u00e4oliselt tingitud vaid sellest, et Saksamaa hakkas juba tollal tegema ettevalmistusi N.Liidu ennetavaks r\u00fcndamiseks, et hoida \u00e4ra Stalini suurr\u00fcnnak Saksamaale, mida N.Liidus parajasti t\u00e4ie hooga ette valmistati. Kuna \u00fcsna pea (kusagil 1940.a. hiliss\u00fcgisel) adusid sakslased, et N.Liidu vastu on vajalik v\u00e4lja panna k\u00f5ik oma j\u00f5ud, t\u00f5mmati tagasi k\u00f5ikides muudes k\u00e4imasolevates ja plaanitud s\u00f5jalistes opetratsioonides, sh Inglismaa vastu. Seda k\u00f5ike teadis Inglismaa (sh Winston Chiurchill isiklikult) samuti v\u00e4gagi suurep\u00e4raselt, saades aru, et igasugune N\u00f5ukogude-Saksa s\u00f5ja puhkemine (\u00fcksk\u00f5ik kummapoolse esimese r\u00fcndamisega) v\u00e4hendab tugevalt t\u00f5en\u00e4osust, et Saksamaa teeb dessandi Inglismaale. Ehk teisis\u00f5nu – suurendab t\u00f5en\u00e4osust, et Inglismaa j\u00e4\u00e4b k\u00e4imas olevas s\u00f5jas Inglismaa pinnal toimuvatest maismaalahingutest puutumata. Sest tegelikult polnud Inglismaa toona maismaas\u00f5jaks sugugi valmis (v\u00f5rrelduna Saksamaa ja N.Liiduga), ise\u00e4ranis p\u00e4rast suuri tehnika ja elavj\u00f5u kaotusi 1940. aasta kevadel Prantsusmaal. Inglismaa pidi alles hakkama oma s\u00f5jamasinat \u00fcles ehitama ja j\u00f5udis selles (paljus USA abiga) teatud tasemeni alles 1943. aasta juuliks, mil tehti esimene dessant sakslaste vastu Sitsiilias. Ja muidugi teadis seda k\u00f5ike ka N.Liidu diktaator Stalin, kes m\u00f5istis suurep\u00e4raselt, et Suurbritannia elulised huvid sunnivad teda (hoolimata Churchilli bol\u0161evismivastasest meelsusest) astma N\u00f5ukogude-Saksa s\u00f5ja igasuguse puhkemise korral astuma N.Liidu liitlaseks koos vastastikulise s\u00f5jalise abistamise kohustusega. Nii oli Stalin oma Saksamaa vastaseid r\u00fcnnakuplaane kavandades v\u00e4gagi veendunud, et t\u00f5en\u00e4oliselt \u00f5nnestub tal loetud p\u00e4evad p\u00e4rast r\u00fcnnaku algust s\u00f5lmida Suurbritanniaga s\u00f5jaline leping, mis v\u00f5imaldab tal \u00fchtlasi teatud osa maailma silmis n\u00e4idata end Euroopa “vabastajana”. T\u00e4na 80 aastat tagasi see leping siis s\u00f5lmitigi, kuigi tingimustes, kus esimene r\u00fcndas Saksamaa, mitte N.Liit…<\/p><\/blockquote>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

        Antud artikkel p\u00f5hineb Valdo Praust Facebook postitusel ning lisaallikatel, millest kandva osa moodustab Magnus Ilmj\u00e4rve \u201eH\u00e4\u00e4letu alistumine\u201c raamat, mis oli tema doktorit\u00f6\u00f6. M\u00f5istmaks kuidas Churchill\u2019i \u00a0eestvedamisel s\u00f5lmitud 12. juuli 1941 Briti-N\u00f5ukogude Liidu s\u00f5jalise abistamise leping defineeris k\u00f5ik selle, mida me…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":4739,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"image","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[598,599,348,601,600,347,596,602,597],"class_list":["post-4738","post","type-post","status-publish","format-image","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-598","tag-599","tag-ii-ms","tag-klaus-fuchs","tag-molotov-ribbentrop-pakt","tag-stalin","tag-stanley-baldwin","tag-tummapomm","tag-uhendkuningriik","post_format-post-format-image"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4738","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4738"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4738\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4751,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4738\/revisions\/4751"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4739"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4738"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4738"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4738"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}