![\"Mootorkuunar](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Mootorkuunar-Jaen-Tear-28.-augustil-1941-Kadrioru-rannas.jpg\")
Mootorkuunar ‘Jaen Te\u00e4r’ Kadrioru rannas 28. augustil 1941, kui valvurid olid vange t\u00e4is madalikule jooksnud laeva maha j\u00e4tnud. Pildil on huvitav detail, nimelt on ahtris sinimustvalge lipp.<\/strong><\/p>\n Allikas: https:\/\/www.online.ee\/~peeprada\/vrakk3\/jaenhist.html<\/a><\/p>\n <\/p>\n Mati \u00d5un:<\/p>\n 1941. a. augusti l\u00f5pul punaste Tallinnast p\u00f5genemisel veeti sadama L\u00e4\u00e4nemuuli \u00e4\u00e4res seisvale ‘Jaen Te\u00e4r’ ile Keskvanglas peetud poliitvange. Vangid toodi kohale veoaudel ja bussides, millest toenamikul olid aknad vineeri v\u00f5i plekiga kinnikaetud. Vange konvoeerisid punamadrused.<\/p>\n Kitsad laevaruumid tuubiti vange t\u00e4is, nii et nad pidid seal p\u00fcsti seisma. P\u00e4rast meesvange toodi laevale ka naisvange, kes paigutati paari lauaga eraldatud nurka. Mehed olid t\u00f5sised, kuna naiste hulgast oli kuulda nuttu ja ahastamist. Osa vange toodi laevale veel hiljemgi, kui see reidil seisis mootorpaadiga. Kokku sai 540 meesvani ja 34 naisvangi.<\/p>\n Loomulike tarvete \u00f5iendamiseks lasti \u00fclevalt laevaruumidesse suured plekktoobrid, mida kohe ka kasutama hakati. Loomulikult haisesid ruumid peagi. Sellele lisaks tekkis tihedast \u00fcksteise vastas seismisest v\u00e4ljakannatamatu palavus ja selle tagaj\u00e4rjel janu. Vett aga anti jao kaupa ja ainult pika palumise peale. \u00dchel p\u00e4eval t\u00f5id toobrit\u00fchjendajad uue teate, et laev seisab uuel kohal, Paljassaare ja Aegna vahel. J\u00e4rgmisel \u00f6\u00f6l kuuldi kuidas valvurid karjusid m\u00f6\u00f6duvale puksiirile, et see peatuks ja neid puksiiri v\u00f5taks. Kuid puksiirilt ei reageeritud. Kutse peale ronisidki kolm meest, kes pidid mootorite alal asjatundjad olema \u00fcles. Vangidel oli hirm, et \u00e4kki sindrid, panevadki masina k\u00e4ima ja vaatasid \u00fclesronijate kui reeturite peale. Kolm mootori spetsialisti olid aga peagi tagasi teatega, et mootorit korda ei saa, kuna motoristid on kolvid kaasa viinud! Tagasi tulnud mehed lisasid, et neil polnud plaaniski mootorit korda seada, nad l\u00e4inud \u00fcles kavatsusega olukorda uurida.<\/p>\n Varsti h\u00fc\u00fcti tekilt uuesti alla – kas vangide seas on mehi kes oskavad purjeid k\u00e4sitseda. seepeale ronis\u00fcles \u00fcks k\u00fcmmekond meest. Tagasi tulnud, teatasid nad valvureile, et purjed on k\u00fcll korras aga nende korda seadmiseks kulub kolm p\u00e4eva ja nii loobunud nood ka sellest katsest laeva merele viia.<\/p>\n Veidi hiljem oli laeva tekil ja parda taga kuulda mingit jooksmist ja sekeldamist, \u00fcks luugi praost piiluja m\u00e4rkas valvurit, kes ruttas kuhugi s\u00fclet\u00e4ie leibadega. Siis j\u00e4i \u00fcleval k\u00f5ik vaikseks ja vangidel tekkis m\u00f5te, et valvurid on p\u00f5genenud. H\u00fc\u00fcetele ei vastanud enam keegi.<\/p>\n Oodanud veel veidi, ronis \u00fcks Petseri kandi noormees, kes kandis mundrit (t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ejooksik Punaarmeest) tekile. Tema h\u00f5ikas alla, et valvurid on kadunud ja kedagi muud ka \u00fcleval ei ole. Ta ulatas alla laevaruumi redeli ning vangid hakkasid tekile ronima.<\/p>\n ‘Jaen Te\u00e4r’ oli j\u00e4etud saatuse hooleks. \u00dchest ruumist avastati pakk vangide kohta k\u00e4ivaid arreteerimisdokumente. Need olid iga vangi kohta pruunis \u00fcmbrikus. Samas oli ka valvurite poolt maha j\u00e4etud kiri:’m\u00f5 na vernuju smertj idjom, i vam ne lutshe budet”*. Iga\u00fcks haaras n\u00fc\u00fcd haaras iga\u00fcks oma \u00fclekuulamisprotokollide ja muude materjalide j\u00e4rele, et enda kohta k\u00e4ivaid pabereid k\u00e4tte saada. Hiljem selgus, et laeval oli ka kriminaalkurjategijaid, kes oma tegude varjamiseks oma toimikud sealsamas puruks t\u00f5mbasid ja vette heitsid.<\/p>\n * \u041c\u044b \u043d\u0430 \u0432\u0435\u0440\u043d\u0443\u044e \u0441\u043c\u0435\u0440\u0442\u044c \u0438\u0434\u0451\u043c, \u0438 \u0432\u0430\u043c \u043d\u0435 \u043b\u0443\u0447\u0448\u0435 \u0431\u0443\u0434\u0435\u0442.<\/p>\n * Me l\u00e4heme kindlale surmale ja ka teil ka paremini l\u00e4he.<\/p>\n * SA VALDEF m\u00e4rkused<\/p>\n <\/p>\n Vangide seas oli vana meremees kapten Braun, kes asus n\u00fc\u00fcd purjede kordaseadmist juhtima ja paari asjatundliku mehe abiga olid need peagi \u00fcleval. Laev hakkas liikuma ja juhiti Kadrioru ranna suunas, kuhu ta 28. augusti \u00f5htul kinni jooksis. Peagi ilmus ‘Jaen Te\u00e4r’ i juurde purjekas ‘P\u00e4rnumaa’, millel asusid mobiliseeritud mehed ja millel oli samuti \u00f5nnestunud Venemaale l\u00e4inud laevakaravanist maha j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n ‘Jaen Te\u00e4r’ ile l\u00e4henes madallennul v\u00e4ike saksa lennuk. Kapten Braun k\u00e4skis heisata sinimustvalge lipu, mille mehed olid vastanud signaallippude kastist \u00e4rapeidetult. Laeval olijad lehvitasid lennukile ja peale tiiru tegemist purjeka kohal suundus lennuk edasi reidile, kus oli veel n\u00e4ha \u00fcksikuid laevakaravanist maha j\u00e4\u00e4nud v\u00e4iksemaid laevu.<\/p>\n \u00c4kki lartsatas ‘Jaen Te\u00e4r’ i l\u00e4hedale vette m\u00fcrsk ja kohe seej\u00e4rel j\u00f5udis laevani ka kaldalt lastud suurt\u00fckipaugu heli. Purjekal tekkis segadus – j\u00e4rsku on kusagil kaldal veel venelasi koos suurt\u00fckiga. K\u00e4hku t\u00f5mmati Eesti lipp alla ja osa inimesi kadus laevalaelt alla varju otsima. J\u00e4rgnes uus lask ja seekord tabas m\u00fcrsk ‘Jaen Te\u00e4r’i parrast, \u00f5nneks k\u00fcll erilist kahju tegemata.<\/p>\n Rohkem laske ei j\u00e4rgnenud – ilmselt oli tegu saksa suurt\u00fckimeestega, kes randa triivinud laeva lusti p\u00e4rast paugutasid. Kui laeval j\u00f5uti esimesest ehmatusest toibuda, m\u00e4rgati et kadriorus on paljudel majadel sinimustvalged lipud v\u00e4ljas. Paar nooremat meest h\u00fcppasid vette ja ujusid Kadrioru randa. \u00dcks neist tuli peagi v\u00e4ikese paadiga tagasi. selles oli ka \u00fcks saksa ohvitser ja \u00fcks Naiskodukaitse vormis naine. Viimane oli tulnud oma meest otsima, kuid oma ahastuseks ta toda ‘Jaen Te\u00e4r’ ilt ei leidnud. Mis sai vangide \u00f5nneliku p\u00e4\u00e4semise laevast edasi? 1944a s\u00fcgisel viis ta lastit\u00e4ie p\u00f5genikke Eestist Rootsi. Seekord leidus nii purjeid kui ka mootorit tundvaid mehi. J\u00f5udnud Suurupist veidi l\u00e4\u00e4ne poole j\u00e4\u00e4vabasse vette, m\u00e4rkasid masinaruumis olnud mehed, et vesi pressib ruumist l\u00e4bi vaheseina masinaruumi. Tr\u00fcmmi avamisel selguski, et lasti vahel loksub vesi – j\u00e4\u00e4 oli v\u00f6\u00f6ris pardalauad l\u00e4bi s\u00f6\u00f6nud. L\u00f5petuseks\u00a0 t\u00e4nan Urmas Dresenit Meremuuseumist, v\u00e4liseestlast Tuudur Tamme ja meremeest Huga Palki, kes 17-aastase madrusena ‘Jaen Te\u00e4r’ e hukkumise kaasa tegi ja kellelt k\u00f5igilt saadud andmestikule toetudes see lugu kirja pandud.<\/p><\/blockquote>\n <\/p>\n Jaen Te\u00e4r (24.03 1894 – 16.7 1925)<\/strong><\/p>\n <\/p>\n Mootorkuunar ‘Jaen Te\u00e4r’ ehitati 1926 a. Saaremaal Papisaarel, ehitajaks oli K. Te\u00e4r, kes pani laevale nime oma isa j\u00e4rgi. Jaen Te\u00e4r ise edendas oluliselt eesti laevaehitust. Papisaare laevaehitusplatsil ehitati tema juhtimisel 14 suuremat purjekat. Jaen Te\u00e4r on Aadu Hindi ‘Tuuline rand’ T\u00f5nis Tihu protot\u00fc\u00fcp.<\/p>\n Mootorkuunar ehitati siis tolle aja tuntuima laevaehitusmeistri Matis Hohensee juhatusel. Laeva Maht oli 371 BRT, laius 9,72m ning s\u00fcvis 4m. Kuunar oli varustatud ka 160hj rootsis ehitatud kahesilindrilise naftamootoriga.<\/p>\n <\/p>\n Mootorkuunari ‘Jaen Te\u00e4re’ vette laskmine 1926. aastal<\/strong><\/p>\n Allikas: https:\/\/www.online.ee\/~peeprada\/vrakk3\/jaenhist.html<\/a><\/p>\n <\/p>\n <\/p>\n Praegu lebab ‘Jaen Te\u00e4r’ 39m s\u00fcgavuses merep\u00f5hjas Naissaare ja Paljassaare vahel.<\/p>\n <\/p>\n Jaen Te\u00e4r lebab praegu Paljassaare ja Naissaare vahelisel alal.S\u00fcgavust on sellel kohal 39+ meetrit. Laev ise lebab otse kiilul p\u00fcstises asendis. Muidu on laeva kere peaaegu terve ja kaetud plangutusega peale vasaku parda v\u00f6\u00f6ri, kus haigutab suur auk. Tr\u00fcmmid on tihedalt viljakotte t\u00e4is ning sisse sinna ei p\u00e4\u00e4se. V\u00f6\u00f6ris ripub suur ankur.<\/p>\n Allikas: https:\/\/www.online.ee\/~peeprada\/vrakk3\/jtear.html<\/a><\/p>\n <\/p>\n – Pilt 1: Tegemist on ahtris asuva tekiehitise katuse j\u00e4\u00e4nusega. Ilmselt on traalid tekiehitised \u00e4ra l\u00f5hkunud, kuna laev l\u00e4ks p\u00f5hja ilma suuremate vigastusteta. Esiplaanil on n\u00e4ha mingi salap\u00e4rase riistapuu detailid ja tagaplaanil on aimatav kompassi kontuur.<\/p>\n – Pilt 2: Kompass. Ime, et traalidest on ta puutumata. Tagaplaanil on n\u00e4ha mitmesugust risu, mis on ilmselt p\u00e4rit tekiehitistelt.<\/p>\n – Pilt 3: Tegelikult on kompass seest t\u00fchi. Kompass ise on kuhugi kadunud. Selgelt on n\u00e4ha kiik, millel kompass kunagi kiikus.<\/p>\n – Pilt 4: Kompassi alus pealtvaates. Kummaline on see, et kompass ise on kadunud, kuigi kiik on alles vaatamata sellele, et see t\u00e4iesti lahtiselt vedeleb.<\/p>\n – Pilt 5: Kompassist veel natuke ahtri poole j\u00e4\u00e4b suur laeva rool. Ta on kinnitatud kohe tema taga asuva roolimehhanismi k\u00fclge, nii et roolija pidi keeramiseks tema k\u00f5rval seisma, mitte rooli taga nagu harjumuseks on. Rool on s\u00e4ilinud traalidest puutumatuna.<\/p>\n <\/p>\n Muinsuskaitseameti Facebook postitus<\/a>:<\/p>\n Tallinna lahe p\u00f5hjas, ligi 38 meetri s\u00fcgavusel, lebab Eesti 20. sajandi laevaehitustraditsiooni kandva mootorkuunari Jaen Te\u00e4r vrakk.<\/p>\n Laev ehitati 1926. aastal Saaremaal, Te\u00e4ridele kuulunud Papissaare laevaehitusplatsil ja sai nime kuulsa metskapteni ja laevaehitaja Jaen Te\u00e4ri j\u00e4rgi.<\/p>\n 1940ndatel muutus laeva ajalugu kirjuks. 1941. aastal \u00fcritati selle laevaga N\u00f5ukogude v\u00e4gede taganemisel Eestist \u00e4ra viia umbes 500 vangi. Tallinnast teele asunud laeva meeskond rikkus mootori ja lahkus laevalt koos kapteniga, p\u00e4ev hiljem p\u00f5genesid valvurid. Vangidega laev j\u00f5udis purjede abil tagasi Tallinna. V\u00e4rskelt moodustatud Omakaitse staabis koostati Jaen Te\u00e4rilt p\u00e4\u00e4senute nimekiri ja seej\u00e4rel v\u00f5is iga\u00fcks koju minna.<\/p>\n Suure p\u00f5genemise ajal 1944. aasta septembris viis Jaen Te\u00e4r laevat\u00e4ie p\u00f5genikke Rootsi. Alguses Visbysse, kust see koos teiste laevadega V\u00e4sterviki eskorditi. 1945. aasta augustis andis Rootsi valitsus NSV Liidu n\u00f5udmisel laeva viimasele v\u00e4lja ja alus l\u00e4ks Eesti Merelaevanduse valdusse.<\/p>\n 1945. aasta detsembrikuu teisel poolel lastiti Tallinnas laevale kaeru, viis miljonit Ameerika sigaretti, kuivikuid ja k\u00fcpsiseid. Laadung pidi j\u00f5udma Jaagarahu sadamasse, kust see oleks edasi l\u00e4inud N\u00f5ukogude garnisoni k\u00e4sutusse Saaremaal. Kapten andis k\u00fcll merelaevanduse \u00fclemale kirjaliku protesti j\u00e4\u00e4v\u00f6\u00f6ga kaitsmata puitkerega laeva v\u00e4rskelt j\u00e4\u00e4tunud Tallinna lahele saatmise vastu. Kuid k\u00e4sk j\u00e4i j\u00f5usse ja esimesel j\u00f5ulup\u00fchal tuli merele minna. Sukeldu ajalukku ja vaata laeva 3D mudelit Sketchfabist (http:\/\/bit.ly\/38WZmhk<\/a>) <\/p>\n Antud lugu on v\u00e4hestest \u00f5nnelikest, keda NKVD Tallinna taandumisel ei lasknud maha vangikongides nagu seda juhtus Kawe keldris, Pagari t\u00e4nava keldris ja Pirital Scheeli suvilas. See lugu r\u00e4\u00e4gib ainult sellest, kuidas need v\u00e4hesed, keda saadeti kindlasse surma ja k\u00fc\u00fcditamisele N\u00f5ukogude…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":4861,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"image","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[631,348,633,634,584],"class_list":["post-4860","post","type-post","status-publish","format-image","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-28-august-1941","tag-ii-ms","tag-jaen-tear","tag-mootorkuunar","tag-tallinn","post_format-post-format-image"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4860","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4860"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4860\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":4911,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4860\/revisions\/4911"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4861"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4860"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4860"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4860"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
\nPeagi m\u00e4rkasid vangid, et laev oli hakanud liikuma. Ilmselt viidi ta sadamast puksiiris v\u00e4lja, kuna laeva enda mootor ei t\u00f6\u00f6tanud. J\u00e4rgmisel hommikul k\u00e4sutati vangide hulgast paar meest mustusetoobreid merre t\u00fchjendama. Need m\u00e4rkasid, et laev seisab Tallinna reidil Paljassaare l\u00e4hedal. Vangide toitmine v\u00e4henes j\u00e4rjest. esimesel p\u00e4eval anti inimese kohta pool kilo leiba ja neli silku. Teine p\u00e4ev juba v\u00e4hem ja kolmandal p\u00e4eval ainult paarsada rammi leiba.<\/p>\n
\nOotamatult panid vangid t\u00e4hele, et valvemeeskonna suhtumises vangidesse on tekkinud muutus \/ vangidele hakati vett andma ilma mangumiseta. Meelemuutuse p\u00f5hjus selgus \u00fcsna pea, kui alla laevaruumi h\u00f5igati, kas keegi vangide hulgast oskab k\u00e4sitseda laevamootorit. Nagu hiljem selgus, oli meeskond p\u00f5genenud, enne aga mootori \u00e4ra rikkunud.<\/p>\n
\nSamal \u00f5htul viidi suurem osa naisvange paatidega maale. J\u00e4rgmisel hommikul s.t. 29. augustil t\u00f5mmati laev puksiiriga p\u00f5hjast lahti ja veeti sadamasse, kus kinnitati Kaupmehesilda. Laevalt maha tulnud vangid rivistati esialgu kolmekaupa kolonni ja viid Omakaitse staapi. seal koostati ‘Jaen Te\u00e4r’ilt p\u00e4\u00e4senute nimekiri ja seej\u00e4rel v\u00f5is iga\u00fcks koju minna.<\/p>\n
\nSamal s\u00fcgisel anti laev NSV Liidu n\u00f5udmisel viimasele v\u00e4lja ja ta sai Eesti Merelaevanduse omanduseks. Aga mitte kauaks. 1945. aasta detsembrikuu teisel poolel sai ‘Jaen Te\u00e4r’ Tallinnas lastiks kaeru, viis miljonit ameerika sigaretti, kuivikuid ja k\u00fcpsiseid. see varandus tulnuks toimetada Jaagarahu sadamasse, kust ta oleks edasi l\u00e4inud saaremaa garnisoni k\u00e4sutusse. Kuid Tallinna laht oli kattunud \u00f5hukese j\u00e4\u00e4ga ja ‘Jaen Te\u00e4r’ e kapten Sandre andis Merelaevanduse \u00fclemale kirjaliku protesti j\u00e4\u00e4v\u00f6\u00f6ga kaitsmata puitkerega laeva merelesaatmise vastu. Kuid k\u00e4sk j\u00e4i j\u00f5usse ja esimesel j\u00f5ulup\u00fchal tuli ‘Jaen Te\u00e4r’ l merele minna.<\/p>\n
\n‘Jaen Te\u00e4r’\u00a0hakkas n\u00fc\u00fcd kiiresti vajuma ja laeval olnud kaitsemeeskond – k\u00fcmmekond vene s\u00f5durit – viskas p\u00fcssid k\u00e4est ning hakkas v\u00f6\u00f6ri ning ahtri vahel kisades jooksma, segades p\u00e4\u00e4stet\u00f6id. Ilm oli k\u00fclm ja meri auramisest udune. V\u00f5imalik, et Tallinnast veidi peale ‘Jaen Te\u00e4r’ i samale kursile v\u00e4ljunud aurik “Salmi” oleks avaristist m\u00f6\u00f6da s\u00f5itnud, kui selle kapten Liimberg s\u00f5durite h\u00e4dakisa ei oleks kuulnud. N\u00fc\u00fcd s\u00f5itis “Salmi” purjekale pardasse, v\u00f5ttis sealsed mereh\u00e4dalised laevalt maha ja \u00fcritas ‘Jaen Te\u00e4r’ i puksiiris madalikule vedada. Kuid oli hilja – kuunar kadus veepinnalt. “Salmi” viis ‘Jaen Te\u00e4r’ e meeskonna Tallinna tagasi, varsti j\u00f5udsid sinna ka purjekal olnud kaks naist, kes olid piirivalve paadile v\u00f5etud. Nagu tollal kombeks, v\u00f5eti Tallinnas kohe kinni kapten Saadre ja vanemmehhaanik Kingi, kes viidi NKVD-sse. Loomulikult s\u00fc\u00fcdistati neid sabotaazhis-laeva meelega p\u00f5hja ajamises. Mehi p\u00e4\u00e4stis vaid see, et kaptenil oli alles koopia Merelaevanduse \u00fclemale antud protestist laeva merele saatmise vastu. Peale kolmep\u00e4evast uurimist lasti mehed vabadusse.<\/p>\n![\"Jaen](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Jaen-Tear-24.03-1894-16.7-1925.jpg\")
![\"Mootorkuunari](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Mootorkuunari-Jaen-Teare-vette-laskmine-1926.-aastal.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Uppunud-pilt-1.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Uppunud-pilt-2.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Uppunud-pilt-3.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Uppunud-pilt-4.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Uppunud-pilt-5.jpg\")
<\/p>\n
\nSuurupi l\u00e4histel avastati, et j\u00e4\u00e4 oli v\u00f6\u00f6ris pardalauad l\u00e4bi s\u00f6\u00f6nud ja laev hakkas kiiresti vajuma. Mereh\u00e4dalised p\u00e4\u00e4stis l\u00e4heduses olnud aurik Salmi. Ka laeva p\u00fc\u00fcti puksiiris madalikule vedada, kuid oli juba hilja ja Jaen Te\u00e4r uppus.<\/p>\n
\nLisainfot laeva kohta saab lugeda ka Kultuurip\u00e4randi registrist (http:\/\/bit.ly\/38XIRlq<\/a>)<\/p>\n<\/div>\n![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Jaen-Tear-3D-mudel-vasakult-vaade.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/08\/Jaen-Tear-3D-mudel-paremalt-vaade.jpg\")
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"