{"id":4956,"date":"2021-09-02T00:19:14","date_gmt":"2021-09-01T21:19:14","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=4956"},"modified":"2021-09-02T01:38:42","modified_gmt":"2021-09-01T22:38:42","slug":"28-augustil-1941-noukogude-okupatsiooniarmee-pani-tallinna-polema","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=4956","title":{"rendered":"28. augustil 1941 N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee pani Tallinna p\u00f5lema."},"content":{"rendered":"

28. augustil 1941 l\u00f5ppes 24 kuuline N\u00f5ukogude okupatsiooniperiood Eestis. Tol hetkel veel keegi ei tea, et see on esimene N\u00f5ukogude okupatsiooni periood. Nagu omane N\u00f5ukogude okupatsioonile, ja ainult surma ja vaesust toovale re\u017eiimile, nad p\u00f5letasid k\u00f5ik omal teel maha. Isegi praegu, 21. sajandil, aastal 2021, kui sellest mainida Eesti \u00fchiskonda mitteintegreerunud etnilistele venelastele, kes ei suuda peale vene keele muud keelt vallata, on nende vastus: \u201eKellelegi ei ole meeltm\u00f6\u00f6da Stalini p\u00f5letatud maa direktiivi elluviimine.<\/em>\u201c Isegi praegu, 80 aastat hiljem, ei saa selle etnose rahvas ja esindajad aru, mida nad teevad ning kuidas selle raames puhastati etniliselt eestlasi. Tol hetkel ei tea veel eestlased, et N\u00f5ukogude okupatsioon puhastab 30% Eesti elanikkonnast. Ka see, mida N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5im tegi 1941. a. v\u00e4gisi ja sunniviisil viies N\u00f5ukogude Liitu eestlasi, keda nad hiljem nimetavad mobiliseerituks Punaarmeesse, kuulutab N\u00fcrnbergi kohus tulevikus inimsusevastaseks kuriteoks. Ei Stalin, N\u00f5ukogude Liit, ega venelased pole selle eest kohtulikult karistatud Haagi Rahvusvahelises Kriminaalkohtu poolt.<\/p>\n

Tallinn p\u00f5leb ei ole JMKE laulus\u00f5nad. Tallinn p\u00f5leb on JMKE poolt inspiratsiooniks olnud s\u00fcndmus laulus\u00f5nadeks. JMKE on \u00fcks parimaid Eesti kultuuris olev kultuurin\u00e4htus, mis on talletanud kogu meie N\u00f5ukogude perioodi raskuse ja okupatsiooni tagaj\u00e4rgede \u00e4ngi laulus\u00f5nadesse. Tallinn t\u00f5esti p\u00f5les 28. augustil 1941 ja selle panid p\u00f5lema Punaarmee ja Balti laevastik.<\/p>\n

M\u00e4letamaks, mida t\u00e4hendas p\u00f5lev Tallinn 28. augustil 1941, toome \u00e4ra piltides ja s\u00f5nades kogu selle \u00f5uduse, mis endaga t\u00f5i kaasa N\u00f5ukogude okupatsioon, eriti aga selle lahkumine. Nende jaoks oli see ajutine elukoht, l\u00e4bik\u00e4iguhoov, mingi tundmatu maa kus puudus nende jaoks side ja ajalooline m\u00e4lu. Selleks, et me seda ei unustaks, peame rahvusena seda m\u00e4letama, seda alles hoidma ja seda igale j\u00e4rgnevale p\u00f5lvele meelde tuletama, et v\u00e4listada olukorda kus 80ndatel \/90ndatel s\u00fcndinud k\u00fcsivad m\u00f6\u00f6daminnes Punaarmee poolt etnilise puhastuse osas Palamusel 1941:<\/p>\n

 <\/p>\n

\n

\u201eMis see seos on? See on seosetu k\u00fcsimus, kuigi kurb-oluline fakt me ajaloost.\u201c<\/p>\n<\/blockquote>\n

 <\/p>\n

1941 Tallinn 28. august pildistet laevalt \u201eJaen Te\u00e4r\u201d. Saaremaa Muuseum.<\/strong>[4]<\/p>\n

\"1941
1941 Tallinn 28.august pildistet laevalt \u201eJaan Te\u00e4r\u201d. Saaremaa Muuseum.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Tallinna ajaloos toimus 1941. aastal erakordne s\u00fcndmus \u2013 esmakordselt vallutati linn s\u00f5jalise r\u00fcnnakuga. Alates 1220. aastast oli Tallinna korduvalt ja tulemusetult piiratud, vaid 1710. aastal alistus katkust puretud Rootsi garnison venelastele vastavalt kokkuleppele, et nad v\u00f5ivad vabalt kodumaale purjetada. Siis ei teinud Peeter I s\u00f5jav\u00e4gi katsetki Tallinna r\u00fcnnakuga vallutada.<\/p>\n

S\u00f5jategevus Tallinna \u00a0suunas algas 7. augustil 1941, kui Saksa v\u00e4ed v\u00f5tsid Kunda ja j\u00f5udsid L\u00e4\u00e4nemereni. Selle tulemusena oli Punaarmee \u00e4ral\u00f5igatud oma maismaasilla \u00fchendusest N\u00f5ukogude Liiduga ning algasid esmased probleemid, millele nad ei osanud reageerida ega ettevalmistuda. Tallinn langes kotti ning Punaarmeel ja Balti merelaevastikul tuli teha valikuid.<\/p>\n

Saksa arme r\u00fcnnak Tallinna peale algas 20. augustil 1941 ning see oli ajaloolises m\u00f5ttes erakordne ja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne.<\/p>\n

26. augustil 1941. hilis\u00f5htul sai Puraarmee l\u00f5puks loa p\u00f5geneda Tallinnast ning linn maha j\u00e4tta. Stalini p\u00f5letatud maa direktiivi t\u00e4itmiseks hakkasid punaarmeelased, NKVD ja Balti laevastiku madrused h\u00e4vitama Tallinna hooneid ja infrastruktuuri. Vili viidi Tallinnast minema juba juuli algul [1] ehk reaktsioonina 22. juuni 1941 Saksa v\u00e4gede ennetavale l\u00f6\u00f6gile N\u00f5ukogude Liidule. Vilja v\u00e4ljavedu tekitas tohutu toidupuuduse, mist\u00f5ttu 1. augustist 1941 kehtestati talongis\u00fcsteem. Samuti koheselt peale 22. juuni 1941 s\u00fcndmust hakati Tallinnast evakueerima Eestisse saabunud NSV Liidu asjameeste ja punakomand\u00f6ride perekondi. Samuti N\u00f5ukogude okupatsioon koheselt likvideeris Tallinnas ja N\u00f5mmel olnud eesti s\u00f5jav\u00e4elasid, kes eelnevalt olid sundkorras ja mahalaskmise hirmus Punaarmee 22. territoriaalkorpuse koosseisu v\u00e4rvatud ning tapivagunitega saadetud N\u00f5ukogude Liitu. Viimasena saadeti rongidega endise Eesti S\u00f5jakooli \u00f5ppurid, kes lahkusid Tallinnast 15. juulil. See tegevus loetakse N\u00fcrnbergi tribunali otsusega inimsusevastaseks kurteoks, mille eest pole ei N\u00f5ukogude Liitu, Stalinit, ega ka Vene F\u00f6deratsiooni, kui N\u00f5ukogude Liidu \u00f5igusj\u00e4rglast, \u00fcle kohut peetud Haagi Rahvusvahelises Kriminaalkohtus.<\/p>\n

Kaugelt enne 22. juunit 1941, ja veel enne kui Saksa armee suutis astuda Eesti pinnale l\u00e4bi Ikla piiripunkti 8. juulil 1941 [3], aktiveerus NKVD ja Eesti Kaitsev\u00e4e isikute deporteerimine N\u00f5ukogude Liitu. NKVD suurim etniline puhastus peale Kawe keldri ja Pagari t\u00e4nava kongides mahalasknutele on alates 1941 maikuust pikaajaliselt l\u00e4biviidud piinamised ja hukkamised NKVD s\u00f5jatribunali asukohas pankur Kalus Scheeli suvem\u00f5isas, kus etniliselt puhastatuid nii maeti m\u00f5isa parki kui ka paljud tsementeeriti hobusetalli p\u00f5randasse. T\u00e4nase p\u00e4evani pole sellest mitte keegi v\u00f5tnud teemaks detailsemalt uurida tapmiste ning sadismi ulatust mida ohvritele omaseks sai. Ainus, mida on teada, et 89 v\u00f5i enam surnukeha sealt leiti ning need maeti kiiruga \u00fcmber Liivakalmistule.<\/p>\n

 <\/p>\n

Samas s\u00fcvenes linnas punane terror. Tallinnas hoitavaid vange hakati Venemaale saatma, s\u00f5jatribunalid asusid kiiruga kohut m\u00f5istma. Kindlaid andmeid ei ole, aga ajaloolane Kaupo Deemant on arvanud, et Jaan T\u00f5nissoni ei veetud Venemaale, vaid ta hukati koos grupi teiste poliitvangidega (kuhu kuulus ka endine riigivanem Friedrich Akel jt) Tallinnas 3. juulil 1941. Tunduvalt energilisemaks muutus NKVD tegevus \u2013 \u00f6ised l\u00e4biotsimised ja arreteerimised sagenesid. Tegelikult oli Tallinn, mis oli muudetud Punalipulise Balti laevastiku peamiseks merev\u00e4ebaasiks Kroonlinna asemel, peaaegu ainus linn Eestis, kus okupatsiooniv\u00f5imudel ja -armeel \u00f5nnestus peaaegu t\u00e4ielikult saavutada linna sulgemine. Sisse- ja v\u00e4ljas\u00f5it kulges l\u00e4bi range lubade- ja kontrollis\u00fcsteemi. \u00d5nnelikud olid need linlased, kes suutsid enne Tallinna sulgemist v\u00e4lismaailmast maale pageda.<\/p>\n

Aktiivselt t\u00f6\u00f6tas NKVD Pirita-Kosel endise pankuri Klaus Scheeli suvilakompleksis, kust p\u00e4rast Tallinna langemist sakslaste k\u00e4tte kaevati v\u00e4lja mituk\u00fcmmend tapetut ja surnukspiinatut. Tuntum ohver oli kolonel Oskar Luiga.<\/p>\n

Scheeli m\u00f5isa sulastemaja p\u00f5randa all oli k\u00fcmneid laipu kihiti \u00fcksteise peale heidetud. ohvrid maeti osalt sama sulasemaja p\u00f5randa alla, mis hiljem kaeti tsemendikorraga, kuna osa m\u00f5rvaohvreid maeti parki ja seal asuvate hoonete p\u00f5randate alla.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

\u00dcmberpiiratud Tallinna kaks k\u00f5ige suuremat meeldej\u00e4\u00e4nud s\u00fcndmust, mida isikud m\u00e4letavad, oli j\u00f5uga sundimine Punaarmeesse astumine ja kraavit\u00f6\u00f6d. Kaitsekaevikute kaevamisel oli NKVD l\u00e4htunud GULAG sunnit\u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6laagrite paktikast, kus t\u00f6\u00f6tajal pole \u00f5igusi, teda tuleb valvata relvastatud valvega ning sunnit\u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6line t\u00f6\u00f6tab t\u00e4pselt nii palju kui normatiiv ette n\u00e4eb, inimj\u00f5u puudusel aga t\u00e4idab puuduvate inimeste t\u00f6\u00f6normid lisaks. See mehhanism on olnud kogu N\u00f5ukogude Liidu moderniseerimise ja t\u00f6\u00f6stusliku t\u00f5usu taga alates 1918 aastast, kus N\u00f5ukogude Liit juba Lenini ajastust alates on \u00fcleval pidanud kontsentratsioonilaagreid, kaasaarvatud laste kontsentratsioonilaagreid, mis oli sisuliselt odav ja mitte hooldust vajav t\u00f6\u00f6j\u00f5ud N\u00f5ukogude Liidu majanduse moderniseerimiseks. Suurimaks inimeelude hinnaga ehitatud suurehitis selleks ajaks oli Belamor kanal, tehislik veekanal Koola poolsaarel, mille labida, kirka, \u00e4mbri ja isevalmistatud puidust k\u00e4rudega sunnit\u00f6\u00f6t\u00f6\u00f6laagri asukad ehitasid k\u00e4sitsi valmis 20 kuu jooksul viies sellega hauda 200 000 hukkunud sunnit\u00f6\u00f6list.<\/p>\n

 <\/p>\n

Kaks olulist asja, mida tallinlased oma m\u00e4lestustes meenutavad, on nn kraavit\u00f6\u00f6d ja mobilisatsioon Punav\u00e4kke. Kraavit\u00f6\u00f6deks nimetati rahvasuus kaitseliinide rajamist Tallinna \u00fcmber 30 km raadiuses, kuhu sundkorras aeti linnaelanikke. Naljatamisi nimetati rajatisi EK(b)P peasekret\u00e4ri nime j\u00e4rgi S\u00e4re liiniks, kasutati ka Lauristini ja Sommerlingi liinide nimesid.
\nV\u00e4limine kaitseliin rajati Tallinnast 35\u201340 km kaugusele Paldiski-Rapla-Kose-Salmistu joonele, keskmine 9\u201312 km kaugusele Tiskre-Harku-P\u00e4\u00e4sk\u00fcla-Lehmja-Lagedi-Iru-Muuga joonele ja sisemine kaitseliin linna tolleaegsele piirile Kopli lahest l\u00e4bi Tondi-\u00dclemiste ja Lasnam\u00e4e.
\nJuulist alates kehtestati \u00fcldine t\u00f6\u00f6kohustus ja 5.\u20136. juulil saadeti Tallinna garnisoni \u00fclema polkovnik Dorofejevi k\u00e4sul (vastavalt 8. armee juhtkonna otsustele) kaitset\u00f6\u00f6dele, sealhulgas tankit\u00f5kkekraave rajama tallinlased, kellel ei olnud vastavat paberit vabastuse kohta. Mehi v\u00f5eti vanuses 16\u201360 aastat, naisi 16\u201355 aastat. Kui algul kestis t\u00f6\u00f6p\u00e4ev 6\u20138 tundi ja s\u00fc\u00fca anti tasuta ja maksti ka p\u00e4evaraha, siis hiljem t\u00f6\u00f6p\u00e4ev pikenes, viletsa s\u00f6\u00f6gi eest hakati tasu n\u00f5udma ja t\u00f6\u00f6p\u00e4ev v\u00f5is alata lausa hommikul kell 5. Augustis kaotati puhkep\u00e4evad \u00fcldse \u00e4ra. Kokku v\u00f5is kraavit\u00f6\u00f6des osaleda kuni 25\u00a0000 tallinlast, igap\u00e4evaselt k\u00f5ikus t\u00f6\u00f6tajate arv 3000 ja 12\u00a0000 vahel. Olulist kasu Saksa v\u00e4gede pidurdamisel neist siiski ei olnud. Lisaks kohtlesid t\u00f6\u00f6tajaid valvavad Punav\u00e4e ja NKVD s\u00f5durid t\u00f6\u00f6j\u00f5udu peaaegu sunnit\u00f6\u00f6listena.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

Saksa s\u00f5jav\u00e4eluure aerofoto Tallinnast tehtud 1. augustil 1941. Aerofoto on kuvat\u00f5mmis Maa-ameti Fotoladu kaardirakendusest, kus on v\u00f5imalik tutvuda antud aerofotoga ning suurendada v\u00f5i v\u00e4hendada selle m\u00f5\u00f5tkava aadressil \u00a0–<\/strong> https:\/\/fotoladu.maaamet.ee\/?basemap=digiaero&minimap=19410801%20Tallinn&zlevel=10,24.76556,59.44970&fotoarhiiv&overlay=tyhi<\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Mobilisatsioon t\u00f5i endaga kaasa arreteerimisi ja l\u00e4biotsimisi ning Tallinna sisse ja v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suteede t\u00e4ieliku sulgemiseni, takistamaks sundmobilisatsiooni k\u00f5rvalehoidjatel v\u00f5imaluse p\u00e4\u00e4seda Punaarmeesse v\u00f5tmise ja N\u00f5ukogude Liitu deporteerimise. N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imul oli aega tegeleda selliste asjadega nagu range Tallinna sisse-v\u00e4lja lubade s\u00fcsteemi ja selle kontrolli teostamine eesm\u00e4rgiga k\u00f5ik nende poolt oleva territooriumil sundmobiliseeritud oleksid deporteeritud. Antud tegu kuulub etnilise puhastuse alla ning antud tegu loetakse tulevikus N\u00fcrnbergi kohtuotsuse p\u00f5hjal inimsusevastaseks kuriteoks. Antud roima s\u00fcvendab ka asjaolu, et eestlased teadsid N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5imu korraldustele mitteallumine t\u00e4hendab mitte ainult surma ja hukatust isikule, kellele kutse esitati, vaid kogu isiku suguv\u00f5sale ja l\u00e4hedastele, kes on parajasti kontrollitaval territooriumil leitavad.<\/p>\n

 <\/p>\n

Tallinnas 3. juulil 1941. Tunduvalt energilisemaks muutus NKVD tegevus \u2013 \u00f6ised l\u00e4biotsimised ja arreteerimised sagenesid. Tegelikult oli Tallinn, mis oli muudetud Punalipulise Balti laevastiku peamiseks merev\u00e4ebaasiks Kroonlinna asemel, peaaegu ainus linn Eestis, kus okupatsiooniv\u00f5imudel ja -armeel \u00f5nnestus peaaegu t\u00e4ielikult saavutada linna sulgemine. Sisse- ja v\u00e4ljas\u00f5it kulges l\u00e4bi range lubade- ja kontrollis\u00fcsteemi. \u00d5nnelikud olid need linlased, kes suutsid enne Tallinna sulgemist v\u00e4lismaailmast maale pageda.<\/p>\n

Raskelt tabas tallinlasi meeste sundmobilisatsioon Punaarmeesse. See algas Tallinnas (ja suuremas osas Eestis) juuli algul. Kokku teostati v\u00e4hemalt neli meestev\u00f5tmist ja just Tallinnas \u00f5nnestus see t\u00e4nu pikemale tegutsemisajale (kui mujal Eestis) eriti efektiivselt:<\/p>\n

2.\u20134. juulil kutsuti tegevteenistusse 1919.\u20131922. aastani s\u00fcndinud kutsealused.<\/p>\n

22.\u201327. juulil mobiliseeriti 1907\u20131918. aastani s\u00fcndinud reservv\u00e4elased.<\/p>\n

8.\u201316. augustini mobiliseeriti Eesti Vabariigi s\u00f5jav\u00e4es teeninud reservohvitserid ja -s\u00f5jav\u00e4eametnikud.<\/p>\n

20. augustil mobiliseeriti 1896.\u20131906. aastani s\u00fcndinud reservv\u00e4elased.<\/p>\n

Kohe algusest peale suhtusid eestlased sundmobilisatsiooni kui j\u00e4rjekordsesse k\u00fc\u00fcditamisse. V\u00e4hestel oli usku Stalini impeeriumi v\u00f5itu k\u00e4imasolevas s\u00f5jas ja suurem osa eesti meestest ei soovinud mingil juhul okupantide s\u00f5jav\u00e4es s\u00f5dida. Paraku oli mopist k\u00f5rvalehoidmine pealinnas tunduvalt keerulisem kui maakohtades. Hirmust oma perekondade saatuse ees, karmide karistuste \u00e4hvardusel ja seaduskuulekusest ilmuski suurem osa Tallinna meestest mobilisatsioonipunktidesse, kust nad siis rongidega v\u00f5i laevadega Venemaale viidi. Kuid isegi neis rasketes tingimustes suutsid tuhanded kutsealused (nii n\u00e4iteks ilmus peale 27. Juulit Tallinnas planeeritud 16 536 mehest kohale vaid 10 861) end peita ja varjata, kasutades selleks k\u00f5ikv\u00f5imalikke riukaid.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

Lisaks inimestele mobiliseeriti ka tuhanded hobused, sajad s\u00f5idu- ja veoautod, traktoreid ja mootorrattaid. 27. augustil 1941 Kopli kalmistul ja kinoteatri \u201eGrand Marina\u201d aias Mere puiesteel (praegu Vene Kultuuri Keskus) lasti maha sadu eesti talumeestelt rekvireeritud hobuseid, veiseid ja muid kokkur\u00f6\u00f6vitud kariloomi. See on enneolematu p\u00f5llumajandusele ja talumajandusele kahju toov tegu ning see meenutab juba N\u00f5ukogude Liidu kolhooside sundliitumisi ja kollektiviseerimist, mis viis masside viisi inimesi n\u00e4lga ja n\u00e4ljasurma vaatamata, et enne seda nad olid t\u00e4iesti iseseivalt majandavad talumajandused. Tegu on kindlasti m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kahjuga Eesti majandusele, arvestades et N\u00f5ukogude Liit oli ennetavalt rekvireerinud ja N\u00f5ukogude Liitu viinud Eesti viljavarud.<\/p>\n

Tollase Eesti majanduse \u00fcks suuremaid erip\u00e4rasid olid Eestis oma relvastuse tootmisv\u00f5imsus, mis v\u00e4ljendub faktis, et Tallinna kaitseks ettevalmistuv Punaarmee ja Balti laevastiku juhatus, muutes kogu saadavaoleva t\u00f6\u00f6stuse s\u00f5ja heaks, tootsid miinipildujaid ja miinipilduja miine, lisaks muu relvastuse ettevalmistust s\u00f5jaks.<\/p>\n

\u00dcheks suuremaks arenduseks oli Punaarmee poolt soomusrongide valmistamine olemasolevate materjalide p\u00f5hjal tagamaks suure tulej\u00f5u v\u00f5imekuse mobiilsel platvormil ning need valmistati 15 p\u00e4eva jooksul. Soomusrongidest mainimine on vajalik seet\u00f5ttu, et neist enamuse saadi k\u00e4tte v\u00f5i h\u00e4vitati t\u00e4istabamusega, kuid \u00fcks kitsar\u00f6\u00f6palistest soomusrongidest h\u00f5ivati Saksa armee poolt \u00dclemiste tselluloosi m\u00e4el.<\/p>\n

 <\/p>\n

Saksa s\u00f5durid on j\u00f5udnud \u00dclemiste m\u00e4el asunud mahap\u00f5letatud tselluloositehase juurde. V\u00f5imalik daatum on 27. august, kuid kindlasti mitte hiljem kui 28. august 1941.<\/strong>[5]<\/p>\n

\"Saksa
Saksa s\u00f5durid on j\u00f5udnud \u00dclemiste m\u00e4el asunud mahap\u00f5letatud tselluloositehase juurde. V\u00f5imalik daatum on 27. august, kuid kindlasti mitte hiljem kui 28. august 1941.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Tallinna tehased ja vabrikud pandi v\u00f5imalusel t\u00f6\u00f6le s\u00f5ja heaks. Suudeti korraldada okastraadi, miinipildujate ja miinide tootmine, samuti remonditi vintp\u00fcsse, kuulipildujaid, autode ja tankide remonti. Lisaks sellele mehitasid madrused ka \u00fche laiar\u00f6\u00f6pmelise raudteesuurt\u00fckipatarei ja kaks kitsar\u00f6\u00f6pmelist improviseeritud soomusrongi, mis toetasid Tallinna kaitsjaid suurt\u00fckitulega.
\nS\u00f5jas sakslaste vastu asusid venelased usinasti improviseerima ja oma jalav\u00e4e toetuseks t\u00fchja koha pealt suure kiiruga uusi soomuronge ehitama \u2013 aega nende valmistamiseks olevat antud vaid 15 p\u00e4eva. Nii ehitatigi juulis-augustis 1941 Tallinna laevaremonditehases, raudteetehases ja t\u00f6\u00f6kodades \u00fcks laiar\u00f6\u00f6pmeline raudtee suurt\u00fckipatarei platvormvagunitele monteeritud kahe 130 mm rannakaitsesuurt\u00fckiga ja kaks kitsar\u00f6\u00f6pmelist soomusrongi. Raudtee suurt\u00fckipatarei tegutses alates 7. augustist Tallinn-Tapa liinil, seej\u00e4rel Tallinn-N\u00f5mme piirkonnas, kitsar\u00f6\u00f6pmelisi soomusronge aga rakendati Kiisa-Rapla suunal ja hiljem juba Tallinna piires. Viimaste valmistamiseks valiti v\u00e4lja tugevdatud platvormvagunid ja parimad vedurid. Kahurid olid kaitstud 30 mm paksuse soomusega. Kokku oli seega raudtee suurt\u00fckipatareil ja kahel soomusrongil 6 suurt\u00fckki ja 18 kuulipildujat.<\/p>\n

N\u00e4htavasti kitsar\u00f6\u00f6pmelised soomusrongid, mida kasutati Tallinna lahingu viimastel p\u00e4evadel tselluloosivabriku piirkonnas, langesid sakslaste k\u00e4tte. \u00dcks lasti r\u00f6\u00f6bastelt maha, teine j\u00e4i maha tervena. Liikuva raudteepatarei vedur sai 27. augusti \u00f5htul P\u00e4\u00e4sk\u00fclas Saksa tankit\u00f5rjesuurt\u00fckilt tabamuse.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

Dateerimata foto 1941 aasta augustist kus Punaarmee laseb Tallinna sadama piirkonnas \u00f5hku suure koguse l\u00f5hkeainega tehnorajatise.<\/strong>[6]<\/p>\n

\"Dateerimata
Dateerimata foto 1941 aasta augustist kus Punaarmee laseb Tallinna sadama piirkonnas \u00f5hku suure koguse l\u00f5hkeainega tehnorajatise.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Sakslaste pealetung Tallinnale algaski 20. augusti varahommikul kell 3.00 kui neil selleks eraldatud v\u00e4egrupp l\u00e4htepositsioonidele oli koondatud ja ettevalmistused tehtud. K\u00f5ige p\u00f5hjapoolsem oli 254. jalav\u00e4ediviis, kes tungis Tallinna poole idast m\u00f6\u00f6da Narva maanteed (t\u00e4nap\u00e4eval Vana-Narva maantee). Temast l\u00f5una pool tegutses 61. diviis, kes liikus edasi m\u00f6\u00f6da Tartu maanteed (t\u00e4nap\u00e4eval Piibe maantee). Rapla suunalt ja Viljandi maanteed m\u00f6\u00f6da suundus Tallinna poole 217. diviis. Friedrichi grupp oli ametis L\u00e4\u00e4nemaa l\u00f5unaosas, kuid osa sellest suundus Eesti pealinna poole edelast. 21. augustil vallutasid sakslased Rapla ja Kehra, 22. augustil langes sakslaste k\u00e4tte M\u00e4rjamaa. 22. augustil j\u00f5udis 254. diviis Kallavere ja Maardu l\u00e4histele, kus venelased just sellelt suunalt p\u00f5hilist ohtu n\u00e4hes oma p\u00f5hit\u00e4helepanu Tallinna idapoolsele kaitsele koondasid ja sakslasi pidurdada suutsid. 22. NKVD motolaskurdiviisile saadeti appi merejalav\u00e4elased ja laiar\u00f6\u00f6pmeline raudtee suurt\u00fckipatarei. Maardu l\u00e4histele j\u00f5udnud sakslased takerdusid seal vene merejalav\u00e4elaste kaitsesse ja ega suutnud mitu p\u00e4eva edasi liikuda. J\u00e4rgmiseks t\u00f5siseks takistuseks kujunes neile Pirita j\u00f5gi, millel asuva Iru silla venelased \u00f5hkisid. 25. augustiks peeti selles suunas lahinguid Nehatu-Iru-Muuga l\u00f5igus. 24. augustil langes sakslaste k\u00e4tte Kohila. 25. augustiks oli Punaarmee taganenud Keila j\u00f5e \u2014 Saku \u2014 Lehmja \u2014 Pirita j\u00f5e joonele; punavenelaste k\u00e4tte j\u00e4id vaid vahetult Paldiskit ja Tallinna \u00fcmbritsevad alad ning Eesti l\u00e4\u00e4nerannik. Sellest p\u00e4evast tulistasid Saksa suurt\u00fckid juba linna ja sadamas seisvaid laevu.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

25. augustil avastas 61. diviisi 151. r\u00fcgemendi pataljoni\u00fclem hauptmann Rooth tee venelaste kaitse s\u00fcgavusse \u2014 see oli Vaskjala\u2013\u00dclemiste joogiveekanal, mille kaldad olid \u00fcmbritsevast maastikust madalamad. Piki kanalit liikusid \u00dclemistele ja M\u00f5iguni selle r\u00fcgemendi II ja III pataljon, kes seej\u00e4rel 26. augusti hommikupoolikul alustasid uut pealetungi ja vallutasid l\u00f5unaks sealse \u00dclemiste lennuv\u00e4lja ja Dvigateli tehase. Sakslaste andmetel n\u00e4gid nad, kuidas p\u00f5lev Tallinn mattus \u00fcha uute tulekahjude suitsulooridesse. \u00d5hku vapustasid linnast kostvad plahvatused, j\u00e4tkus pidev tulevahetus sakslaste ja venelaste vahel. 26. augusti hilis\u00f5htuks sai Balti laevastik loa evakueerida Tallinnast v\u00f5ttes kaasa k\u00f5ik materiaalse, mida saab koos niipalju elavj\u00f5uga kui suudavad kanda. Algat t\u00e4iem\u00f5\u00f5duline Tallinna h\u00e4vitamine Punaarme poolt. Saksa armee oli Tallinna linnapiirides alates 26. augustist 1941.<\/p>\n

61. diviisi suurt\u00fckiv\u00e4eohvitser Brossok kirjeldab selle p\u00e4eva s\u00fcndmusi:
\n\u201e26. augustil tungis meie jalav\u00e4gi raskete lahingutega edasi Tallinna poole, h\u00f5ivas lennuv\u00e4lja ja vagunitehase, vastu \u00f5htut aga ka sillad \u00fcle \u00dclemist kanali M\u00f5igus. Eesliin kulges n\u00fc\u00fcd piki Tallinna-Narva raudteed. Vaenlase \u00e4hvardav vastur\u00fcnnak, mida pidid toetama ka tankid, l\u00e4mmatati juba l\u00e4htepaigas suurt\u00fckiv\u00e4e koondtulega.\u201c<\/p>\n

27. augustil alustas 61. diviis l\u00f5plikku r\u00fcnnakut Tallinnale Lasnam\u00e4e piirkonnas. Punased osutasid vihast vastupanu. Melzeri andmetel tulistasid neid s\u00f5jalaevade suurt\u00fckid, \u00f5hut\u00f5rjesuurt\u00fckid ja ka \u00fcks lahingusse\u00acsaabunud soomusrong.<\/p>\n

28. augusti hommikul kell 8 l\u00e4ks 151. jalav\u00e4er\u00fcgement peale 10-minutilist suurt\u00fckkide tulel\u00f6\u00f6ki uuesti pealetungile, tungis tunniga Lasnam\u00e4e ja Lubja t\u00e4navani ja I pataljon \u00fcletas seej\u00e4rel kitsar\u00f6\u00f6pmelise raudtee tammi. II pataljon j\u00f5udis k\u00f5igepealt kell 12.30 Jannseni t\u00e4navale, seej\u00e4rel umbes kell 13.00 Estonia teatri ees paiknevale turuplatsile, kell 13.30 Raekoja platsile ja kell 14 heiskasid sakslased Tallinna Raekojale haakristilipu. Saksa major Dredger pidas turuplatsil l\u00fchikese k\u00f5ne, misj\u00e4rel m\u00e4ngiti Saksa ja Eesti rahvush\u00fcmne. Tallinna elanikud tervitasid k\u00f5ikjal Saksa v\u00e4gesid vaimustusega, selles on \u00fcksmeelsed nii Saksa s\u00f5jav\u00e4elaste kui ka tallinlaste m\u00e4lestused. Sel p\u00e4eval toimusid veel m\u00f5ned hajusad tulevahetused laevadele p\u00f5genevate venelastega sadama piirkonnas.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

Vaade Tallinnale M\u00f5igu poolt mitte varem kui 26. augusti 1941. Tallinn p\u00f5leb N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee s\u00fc\u00fctamiste ja \u00f5hkimiste tagaj\u00e4rjel. Vasakul kaugel taamal on paista Oleviste kiriku kiivritorn.<\/strong>[7]<\/p>\n

\"Vaade
Vaade Tallinnale M\u00f5igu poolt mitte varem kui 26. augusti 1941. Tallinn p\u00f5leb N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee s\u00fc\u00fctamiste ja \u00f5hkimiste tagaj\u00e4rjel. Vasakul kaugel taamal on paista Oleviste kiriku kiivritorn.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Dateerimata foto p\u00f5levast Tallinnast peale Punaarmee s\u00fc\u00fctamisi ja \u00f5hkulaskmisi, kuid mitte varem kui 26. august 1941.<\/strong>[8]<\/p>\n

\"Dateerimata
Dateerimata foto p\u00f5levast Tallinnast peale Punaarmee s\u00fc\u00fctamisi ja \u00f5hkulaskmisi, kuid mitte varem kui 26. august 1941.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00e4ed alustasud Tallinna h\u00e4vitamisega juba 24. augustil 1941, kaks p\u00e4eva enne Saksa armee sisenemist linna ja Balti laevastiku juhatuselt evakuatsiooni loa saamist. 24. augustist algas Punaarmee poolt Tallinna t\u00fchjaks r\u00fc\u00fcstamine ja maha p\u00f5letamine. Sel p\u00e4eval s\u00fc\u00fcdati esimene siinseist tehastest. 25. augustil j\u00e4rgnes kaks s\u00fc\u00fctamist, 26. augustil pandi tuli otsa 15 uuele objektile ja 27. augustil tekitati juba 125 uut tulekahju. Veel \u00e4ramineku p\u00e4eva, 28. augusti hommikul, oli linnas 16 s\u00fc\u00fctamist. Muu hulgas p\u00f5letati ahervaremeiks Balti jaam, Sadamatehased, Tselluloositehas, Puhk ja Poegade suurveski, Balti Puuvillavabrik ja hulk muid vabrikuid, hulk S\u00f5jav\u00e4ehaigla hooneid, Kalevi pataljoni kasarmud Koplis ja Linna Elektrijaam. Balti jaama maani p\u00f5letamist teostas NKVD erisalk. Eriti palju l\u00f5huti ja lagastati Tallinna sadamais \u2014 p\u00f5letati k\u00fclmhoone ja viljaelevaator, lasti puruks kraanasid; sadamais olevailt raudteeharudelt aeti vette sadu lastis vaguneid ja k\u00fcmneid vedureid. P\u00f5letati allesj\u00e4\u00e4nud vedelk\u00fctust ja laskemoona, loobiti merre kolmveerandsada sisse\u00f5litatud ja seni kasutusele v\u00f5tmata raskekuulipildujat. Plahvatused rebisid puruks sadamaladudes seisnud miinitraale. Tallinn-V\u00e4ikese jaamas s\u00fc\u00fctasid h\u00e4vituspataljonlased ligi 410 raudteevagunit, p\u00f5levad rongikoosseisud l\u00fckati tupikust alla. Sealsamas s\u00f5idutati kaks vedurit p\u00f6\u00f6rdsilla avasse, \u00fcks neist sai raskelt kannatada. Lisaks Balti jaamale panid punav\u00e4elased p\u00f5lema ka Tallinn-Sadama jaamahoone. Tallinna l\u00e4hi\u00fcmbruses \u2014 Suurupis, Naissaarel, Aegnas ja Viimsis hakati \u00f5hkima Eesti Vabariigi Merekindlustele kuulunud rannapatareisid. 28. augustil lasti puruks Naissaare p\u00f5hjaotsal olnud tuletorn. Kokku h\u00e4vis tulekahjudes Tallinnas 389 ehitist, eriti sai kannatada Sadama piirkond, Kopli ja Lasnam\u00e4e.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

Ajalehes ilmunud loetelu purustustest peale N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee lahkumist.<\/strong>[9]<\/p>\n

\"Ajalehes
Ajalehes ilmunud loetelu purustustest peale N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee lahkumist.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Eluga p\u00e4\u00e4senud mootorkuunari 574 Eesti poliitilist vangi suutsid 28. augustil 1941 triivides Kadrioru randa teha selle \u00fclesv\u00f5tte l\u00f5hatud ja p\u00f5lema s\u00fc\u00fcdatud Tallinna sadamast. Kuidas vangidel juhtus olema fotoaparaat, j\u00e4\u00e4b saladuseks, kuid see \u00fcks m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsemaid fotosid N\u00f5ukogude okupatsiooni ja selle Punaarmee purustamise v\u00f5imekusest.<\/p>\n

 <\/p>\n

Vaade Tallinna sadamale \u00fcle Ilmarise kvartali 1941 septmber, kus selja taha j\u00e4\u00e4b Kalamaja, otse ees on Linna Elektrijaama korsten ning sellest taamal merepoole ehitatakse Linnahall.<\/strong>[10]<\/p>\n

\"Vaade
Vaade Tallinna sadamale \u00fcle Ilmarise kvartali 1941 septmber, kus selja taha j\u00e4\u00e4b kalamaja, otse ees on Linna Elektrijaama korsten ning sellest taamal merepoole ehitatakse Linnahall.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Tallinna lahingu 9 p\u00e4eva kestel kaotas Punaarmee ja Balti laevastik linnas ja selle l\u00e4histel langenuina \u00fcmmarguselt 8500 meest; haavata ja vigastada sai 28\u00a0000. Tallinnast viidi 28. augustil \u00e4ra 18\u00a0000 v\u00f5itlusv\u00f5imelist punav\u00e4elast, Paldiskist 4000. Kiirustades ja organiseerimatusest j\u00e4i maha \u00fcmmarguselt 12\u00a0000 s\u00f5jameest. Neist 11\u00a0432 olevat sakslaste poolt Tallinnas s\u00f5javangi v\u00f5etud; \u00fcle 700 mehe p\u00f5genes kahes suures grupis ida poole, kellest suur osa sai surma v\u00f5i langes vangi Rakvere l\u00e4histel toimunud varitsuslahinguis. Lisaks j\u00e4i \u00fcmmarguselt 2000 s\u00f5durit maha L\u00e4\u00e4ne-Eestisse Virtsu-Haapsalu piirkonda, kuid neil \u00f5nnestus \u00fcle Suure v\u00e4ina ja V\u00e4inamere p\u00e4\u00e4seda Punaarmee k\u00e4es olevatele L\u00e4\u00e4ne-Eesti saartele.
\nSakslaste ametlikud kaotused Tallinna operatsioonis olid 871 surnut ja 3282 haavatut, seega vastasest tunduvalt v\u00e4iksemad.
\nEestlaste kaotused k\u00fc\u00fcndisid mitmesaja meheni, arvestamata neid, kes uppusid hiljem Soome lahte. Lihtne on arvestada Saksa s\u00f5jav\u00e4e koosseisus Tallinna r\u00fcnnanud \u00fcksuste kaotusi.
\n\u2022 Erna II pataljon \u2013 13 langenut
\n\u2022 Kapten Talpaku Otep\u00e4\u00e4 Omakaitse kompanii \u2013 38 langenut
\n\u2022 Hirvelaane pataljon \u2013 15 langenut
\nKokku seega v\u00e4hemalt 66 langenut.
\nPunaeestlaste kaotusi on keerulisem arvestada, kindlasti olid need kordades suuremad. Osa vangilangenud h\u00e4vituspataljonlasi lasti s\u00f5jakurjategijatena maha.<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

Tallinna Sadam aastal 1927. Paremal kai \u00e4\u00e4res on sadama viljaelevaator. All vasakus nurgas j\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja Suur T\u00f5ll.<\/strong>[11]<\/p>\n

\"Tallinna
Tallinna Sadam aastal 1927. Paremal kai \u00e4\u00e4res on sadama viljaelevaator. All vasakus nurgas j\u00e4\u00e4l\u00f5hkuja Suur T\u00f5ll.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Vasakul – Tallinna sadam koos reisijatehoonega, mis valmis 1936 aastal. Pilt ise on aastast 1938. Paremal taustal sadama viljaelevaatori varemed ( tegu pole Puhk ja Pojad elevaatoriga).<\/strong><\/p>\n

Paremal \u2013 Tallinna sadama varemed septembris 1941 \u00a0vaatega merele, kus esiplaanil on viljaelevaatori varemed, mitte segi ajada Puhk ja Pojad elevaatoriga, mille N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00f5im oli 28. augustil 1941 \u00f5hku lasknud ja \u00e4ra p\u00f5letanud. Sadamast ei j\u00e4\u00e4nud midagi alles.<\/strong>[12]<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

Dateerimata pilt Tallina sadamast septembris 1941 vaatega vanalinna poole. Paremal on sadama reisijatehoone varemed, mis j\u00e4id peale N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee lahkumist 28. augustil 1941. <\/strong>[13]
\n<\/strong><\/p>\n

\"Dateerimata
Dateerimata pilt Tallina sadamast septembris 1941 vaatega vanalinna poole. Paremal on sadama reisijatehoone varemed, mis j\u00e4id peale N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee lahkumist 28. augustil 1941.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Dateerimata vaade Tallinna sadamala, praegune vanasadam. Tulenevalt valminud uuest reisijatehoonest paremal on pilt kuskil vahemikus 1936-1940, v\u00f5imalik et 1938-1939. Taamal, vasakul, Oleviste silueti ees, on sadamakapteni hoone.<\/strong>[14]<\/p>\n

\"Dateerimata
Dateerimata vaade Tallinna sadamala, praegune vanasadam. Tulenevalt valminud uuest reisijatehoonest paremal on pilt kuskil vahemikus 1936-1940, v\u00f5imalik et 1938-1939. Taamal, vasakul, Oleviste silueti ees, on sadamakapteni hoone.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Reisijatehoone peale valmimist, 1936.a. vaade linna poolt. <\/strong>[15]
\n<\/strong><\/p>\n

\"Reisijatehoone
Reisijatehoone peale valmimist, 1936.a. vaade linna poolt.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Reisijatehoone panoraam ja interj\u00f6\u00f6r. <\/strong>[16] – Foto: Christin, EFA.712.A.546.46<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

28. augustil 1941 n\u00e4htavasti Kadrioru juures tehtud pilt vaatega p\u00f5levale Tallinnale peale Balti laevastiku lahkumist ja nende poolt mahap\u00f5letatud linn p\u00f5lemas. Tulenevalt, et supelmajad rannas olid Kadrioru poolt, saab kindlalt v\u00e4ita, et see foto pole tehtud Pirita teelt. <\/strong>[17]
\n<\/strong><\/p>\n

\"28.
28. augustil 1941 n\u00e4htavasti Kadrioru juures tehtud pilt vaatega p\u00f5levale Tallinnale peale Balti laevastiku lahkumist ja nende poolt mahap\u00f5letatud linn p\u00f5lemas. Tulenevalt, et supelmajad rannas olid Kadrioru poolt, saab kindlalt v\u00e4ita, et see foto pole tehtud Pirita teelt.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee poolt Kadrioru randa sisseehitatud varjendid laskepesadega umbes 2. september 1941, Tallinn. <\/strong>[18]
\n<\/strong><\/p>\n

\"N\u00f5ukogude
N\u00f5ukogude okupatsiooniarmee poolt Kadrioru randa sisseehitatud varjendid laskepesadega umbes 2. september 1941, Tallinn.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Vaade Tallinna sadamale linnulennult. <\/strong>[19]
\n<\/strong><\/p>\n

\"Vaade
Vaade Tallinna sadamale linnulennult.<\/figcaption><\/figure>\n

 <\/p>\n

Allikad:<\/p>\n

[1] – http:\/\/kultuur.elu.ee\/ke530_Ojalo.htm<\/a><\/p>\n

[2] – https:\/\/www.facebook.com\/valdo.praust\/posts\/4676593299020149<\/a><\/p>\n

[3] – https:\/\/www.facebook.com\/valdo.praust\/posts\/4528285600517587<\/a><\/p>\n

[4] – https:\/\/www.facebook.com\/photo\/?fbid=664581530219357&set=a.410122268998619<\/a><\/p>\n

[5] – https:\/\/www.facebook.com\/valdo.praust\/posts\/4676593299020149<\/a><\/p>\n

[6] –<\/p>\n

[7] – https:\/\/www.facebook.com\/photo\/?fbid=824199455057820&set=gm.2521141044845710<\/a><\/p>\n

[8] – https:\/\/www.facebook.com\/photo\/?fbid=1615294598795476&set=a.1435037203487884<\/a><\/p>\n

[9] – https:\/\/1.bp.blogspot.com\/-65Q9XWMF6Nw\/UP2bRJJolNI\/AAAAAAAAAZw\/oDd2Iuc-aZc\/s1600\/postimees_Nr65_01-10-1941+purustustest.jpg<\/a><\/p>\n

[10] – https:\/\/www.facebook.com\/groups\/wana.tallinn\/posts\/2364172850542531\/<\/a><\/p>\n

[11] – https:\/\/www.facebook.com\/groups\/wana.tallinn\/posts\/2673764356250044\/<\/a><\/p>\n

[12] – https:\/\/www.facebook.com\/groups\/wana.tallinn\/posts\/2364178097208673\/<\/a><\/p>\n

[13] – https:\/\/www.facebook.com\/photo.php?fbid=939341520210279&set=p.939341520210279&type=3<\/a><\/p>\n

[14] – https:\/\/www.facebook.com\/photo.php?fbid=939338040210627&set=p.939338040210627&type=3<\/a><\/p>\n

[15] – https:\/\/www.facebook.com\/photo.php?fbid=939340790210352&set=p.939340790210352&type=3<\/a><\/p>\n

[16] – https:\/\/www.facebook.com\/photo?fbid=10221927966137865&set=pcb.10221927970217967<\/a><\/p>\n

[17] – https:\/\/www.facebook.com\/photo\/?fbid=1549153215101811&set=a.168429123174234<\/a><\/p>\n

[18] – https:\/\/www.facebook.com\/photo\/?fbid=1750746665250268&set=p.1750746665250268<\/a><\/p>\n

[19] –https:\/\/www.facebook.com\/groups\/wana.tallinn\/posts\/2673764356250044\/<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

28. augustil 1941 l\u00f5ppes 24 kuuline N\u00f5ukogude okupatsiooniperiood Eestis. Tol hetkel veel keegi ei tea, et see on esimene N\u00f5ukogude okupatsiooni periood. Nagu omane N\u00f5ukogude okupatsioonile, ja ainult surma ja vaesust toovale re\u017eiimile, nad p\u00f5letasid k\u00f5ik omal teel maha. Isegi…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":4957,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"image","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[501,631,348,661,500,584,660],"class_list":["post-4956","post","type-post","status-publish","format-image","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-501","tag-28-august-1941","tag-ii-ms","tag-jmke","tag-suvesoda-1941","tag-tallinn","tag-tallinn-poleb","post_format-post-format-image"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4956","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=4956"}],"version-history":[{"count":15,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4956\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5047,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/4956\/revisions\/5047"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/4957"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=4956"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=4956"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=4956"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}