Uus v\u00f5im tahtis n\u00e4idata hoolivust \u00f5ppiva noorsoo vastu, p\u00f6\u00f6rates erilist t\u00e4helepanu \u201cekspluataatorlike klasside r\u00f5humise alt vabanenud\u201d noortele. Rahvakomissaride N\u00f5ukogu otsusega 25. septembrist 1940 vabastati t\u00f6\u00f6liste, t\u00f6\u00f6tava talurahva ja t\u00f6\u00f6tava intelligentsi lapsed \u00f5ppemaksust.488 Klassivahe tehti aga nende \u00fcli\u00f5pilastega, kelle vanemad olid elatunud v\u00f5i elatusid \u201cilma t\u00f6\u00f6ta saadud tulust\u201d ning seep\u00e4rast kehtestati neile \u00fcli\u00f5pilastele \u00f5ppemaks 200\u2013280 krooni aastas.489 \u00d5ppemaksust oli 1. jaanuariks 1941 vabastatud 1739 \u00fcli\u00f5pilast ehk 80% \u00fcli\u00f5pilaste koguarvust. 490 Samal ajal viidi \u00fclikoolis sisse ka riiklikud stipendiumid, mida hakati maksma hea \u00f5ppeedukusega ja toetust vajavaile t\u00f6\u00f6rahva hulgast p\u00e4rit \u00fcli\u00f5pilastele.491 Stipendiumid olid siiski v\u00e4ikesed ja nende saajate arv polnud samuti kuigi suur (s\u00fcgissemestril 484, kevadsemestril 634 \u00fcli\u00f5pilast). 492 Argielus toimetulemine muutus sel \u00f5ppeaastal j\u00e4rk-j\u00e4rgult keerulisemaks. 24. novembril v\u00f5eti Eestis krooni asemel kasutusele N\u00f5ukogude rubla, mille kurss kroonisse oli selline, et rahareformiga kadusid inimeste k\u00f5ik s\u00e4\u00e4stud. \u00dclikoolis oli kavas veel mitmeid uuendusi, n\u00e4iteks ettevalmistuskursused t\u00f6\u00f6tava rahva lastele, kes olid l\u00f5petanud \u00fcldhariduskoolis \u00fcheksa klassi ning soovisid \u00fclikooli astuda samadel alustel keskhariduse saanutega, samuti kaug\u00f5pe, kuhu taheti 1941. aasta s\u00fcgisel vastu v\u00f5tta 305 \u00fcli\u00f5pilast, kuid need ettev\u00f5tmised j\u00e4id s\u00f5ja t\u00f5ttu katki.<\/p><\/blockquote>\n
<\/p>\n
T\u00e4nap\u00e4eva uue pealekasvava p\u00f5lvkonna eestlased on unustamas, et kui isikule piirata juurdep\u00e4\u00e4s informatsioonile ja talle s\u00fcstemaatiliselt korrata \u00fchte ja sama otsustuv\u00f5imetust taastootvat valmis haridust k\u00f5ikide v\u00f5imalike vahenditega, siis see inimene ei ole v\u00f5imeline hakkama saama vabas maailmas. N\u00f5ukogude Liidu hariduss\u00fcsteem ei omanud teist eesm\u00e4rki ning valikute puudus, nagu see oli N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal, ei ole sama mis on valikute rohkus vabas maailmas. Vaba maailm annab v\u00f5imaluse isikul ise valida oma tee, kuid see eeldab isikuv\u00f5imet valiku tegemisel. Totalitaarse riigi hariduss\u00fcsteemi v\u00e4ga j\u00e4ikade raamistiku vahel hariduse saamine ei ole sama, kui valikute rohuse raames pakutavate vahel isiku enda poolt otsustamise v\u00f5imetus.<\/p>\n
Teadmine, milline oli okupatsiooniaegne haridus ning teadmine, kuidas seda v\u00f5ltsiti sihilikult ja eesm\u00e4rgistatult teaduslikul tasandil on sama oluline teadmine kui oma kodumaa ajaloo tundmine v\u00f5i olla haritut.<\/p>\n
<\/p>\n
Valdo Praust:<\/p>\n
T\u00e4na 65 aastat tagasi, 1. septembril 1956, rakendus N.Liidus (sh Eestis) \u00f5ppemaksu kaotamine keskkoolides, tehnikumides ja k\u00f5rgkoolides. \u00d5ppemaks oli neis koolides kehtestatud enne Teist maailmas\u00f5da, et v\u00e4hendada sinna sisseastujaid. Oli vaja ju masskoguses v\u00e4rvata nekruteid s\u00f5jav\u00e4e tarbeks ja mida rohkem peale p\u00f5hikooli \u00f5ppima mindi, seda raskem oli saada piisavalt rahvast kohe-kohe algava s\u00f5ja jaoks s\u00f5jav\u00e4kke. T\u00f5si k\u00fcll, mitmed kehvematest sotsiaalsetest klassidest p\u00e4rinenud isiklikud olid \u00f5ppemaksust kas osaliselt v\u00f5i t\u00e4ielikult vabastatud, aga \u00fclej\u00e4\u00e4nutele maks siiski kehtis. Toona – 1956. aastal – kommenteeriti massiteabevahendeid \u00f5ppemaksu kaotamist N.Liidu hariduss\u00f5braliku poliitikaga, v\u00e4ltides muuhulgas meenutamast, millal ja miks see maks kehtestati. Hiljem (Bre\u017enevi ajal) “unustati” \u00f5ppemaksu varasem olemasolu N.Liidus aga \u00fcle\u00fcldse \u00e4ra, ja piirduti ametliku masshaipimisega, et N.Liidus on (ja ridade vahelt anti m\u00f5ista, et ka oli varem) haridus tasuta – kes muidugi makse m\u00e4letas, see m\u00e4letas… Muuseas \u00f5ppemaksu kaotatus vaid teatud kindlatele sotsiaalsetele kihtidele aastail 1940-56 n\u00e4itas sedagi, et N.Liit oli toona sulaselge klassi\u00fchiskond – ehk risti vastupidi ametlikult haibitule, et n\u00f5ukogude v\u00f5im kaotas k\u00f5ik klassivahed ja erisused, ning neid n\u00f5ukogude ajal pole enam olnud. Paraku olid klassivahed toona tugevalt olemas ning kommunistide poolt selgelt v\u00e4lja toodud ja eristatu d- ja sedagi ei soovitud ametlikult enam 1970.-80. aastatel meenutada. Nii oli ka klassivahede tegemine hiljem, Bre\u017enevi ajal N.Liidus ” kohustuslikus korras \u00e4ra unustatud “.<\/p>\n
<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2021\/09\/Kogu-hariduselt-oppemaksu-kaotamine-Noukogude-Liidus-1956.png\")
<\/p>\n
<\/p>\n
<\/p>\n
Allikad:<\/p>\n