XX sajandi tehnoloogiine progress hakkas toimuma peale II MS l\u00f5ppemist, kuid s\u00f5jatrofeena v\u00f5tsid v\u00f5itjad endale k\u00f5ik, mida nad tahtsid. Sinna hulka kuulusid nii raketitehnoloogi, televisiooni tehnoloogia, kui ka kontsentratsioonilaagrite inimkatsete meditsiinilised m\u00e4rkmed. Sellest hetkest alates hakkas toimuma Ameerika \u00dchendriikides tehniline progress, mis viis teda veel enam maailma domineerivaks riigiks, kui ta oli seda ennem, ja see k\u00f5ik t\u00e4nut\u00e4heks selle eest, et ta osales s\u00f5jas Saksamaa vastu 10 kuud ning tegi Stalinist ja N\u00f5ukogude Liidu selliseks nagu maailma on seda \u00f5ppinud olema. Nii N\u00f5ukogude Liit oma operatsiooniga Osoaviahim, kui ka Ameerika \u00dchendriigid oma operatsiooniga Paperclip seadustasud k\u00f5ik mis oli natsi saksamaa oma ning enam see polnudki natsi saksamaa tehnoloogia, vaid l\u00e4\u00e4ne ja demokraatlike riikide omand.<\/p>\n
<\/p>\n
Valdo Praust:<\/p>\n
T\u00e4na 75 aastat tagasi, 22. oktoobril 1946, toimus Saksamaa idaosas ehk sealses n\u00f5ukogude okupatsioonitsoonis (tulevasel Ida-Saksamaal) s\u00f5ja-asjandusega seotud teadlaste ja inseneride kiirkorras sund-\u00fcmberasustamine N\u00f5ukogude Liitu – koondnimetusega operatsioon Osoaviahim. See puudutas ligikaudu 2000 teadlast-inseneri ja nende perekonnaliikmeid, kokku hinnanguliselt v\u00e4hemalt k\u00fcmmet tuhandet inimest. Nendest moodustati 93 rongikoosseisu, mis v\u00f5tsid suuna N\u00f5ukogude Liidu poole. Erinevalt siinsetest Siberisse k\u00fc\u00fcditamistest said nad kaasa v\u00f5tta suur osa oma liikuvast varast (v\u00e4hemalt v\u00e4iksematest esemetest) ja N\u00f5ukogude Liidus tagati neile korralikud ja sageli isegi uhkemapoolsed elamistingimused. Sellise sund-\u00fcmberasustamise p\u00f5hjuseks oli liitlastevaheline kokkulepe Saksa s\u00f5jat\u00f6\u00f6stuse likvideerimiseks, mist\u00f5ttu n\u00f5ukogude okupatsioonitsoonis olev s\u00e4ilinud osa t\u00f6\u00f6stusest demonteeriti ja viidi N\u00f5ukogude Liitu, kus ta pandi t\u00f6\u00f6le N\u00f5ukogude Liidu heaks – Saksamaal oleks seda oodanud ees likvideerimine nagunii. Eelnimetatud 2000 spetsialisti oli vaja aga seadmete asjatundlikuks k\u00e4ivitamiseks- kasutamiseks N\u00f5ukogude Liidus – ilma nendeta oleks see olnud tihti v\u00e4gagi raske, sest kogu oskusteave ja dokumentatsioon oli ju saksa keeles ning n\u00f5ukogude inseneridel-teaduritel puudus sarnaste seadmete kasutamise kogemus. Tagasi kodumaale p\u00e4\u00e4sesid need enam kui 10 tuhat inimest tasapisi alates 1951. aastast. V\u00e4ike osa muidugi j\u00e4igi N.Liitu, sest erialast rakendust oli neile seal piisavalt ja maksti suhteliselt h\u00e4sti. Ka Ameeriklased, muuseas, k\u00e4itusid L\u00e4\u00e4ne tsoonidesse j\u00e4\u00e4nud spetsialistidega umbes sarnaselt (operatsioon Paperclip jt). Meenutagem kasv\u00f5i raketiteadlast Wernher von Brauni, kes oli 1940. aastatel Kolmandas Riigis “k\u00e4ttemaksurelva” V-2 (\u00f5igemini selle alusraketi A4) konstruktor ja hiljem 1960. aastatel USAs sealse Kuu-programmi Apollo \u00fcks juhtivamaid insenere.<\/p><\/blockquote>\n
<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
XX sajandi tehnoloogiine progress hakkas toimuma peale II MS l\u00f5ppemist, kuid s\u00f5jatrofeena v\u00f5tsid v\u00f5itjad endale k\u00f5ik, mida nad tahtsid. Sinna hulka kuulusid nii raketitehnoloogi, televisiooni tehnoloogia, kui ka kontsentratsioonilaagrite inimkatsete meditsiinilised m\u00e4rkmed. Sellest hetkest alates hakkas toimuma Ameerika \u00dchendriikides tehniline…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":5468,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"image","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[817,819,348,815,816,818,347,820],"class_list":["post-5467","post","type-post","status-publish","format-image","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-22-oktoober-1946","tag-ida-saksamaa","tag-ii-ms","tag-osoaviahim","tag-paperclip","tag-saksamaa","tag-stalin","tag-v-2","post_format-post-format-image"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5467","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5467"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5467\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5472,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5467\/revisions\/5472"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/5468"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5467"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5467"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5467"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}