{"id":5661,"date":"2022-02-07T18:22:42","date_gmt":"2022-02-07T15:22:42","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=5661"},"modified":"2024-08-08T23:56:48","modified_gmt":"2024-08-08T20:56:48","slug":"saarlased-on-alati-olnud-eestlased-ja-soomeugrilased-nagu-kogu-meie-etnos","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=5661","title":{"rendered":"Saarlased on eestlased ja soomeugrilased nagu kogu meie etnos."},"content":{"rendered":"<p>&nbsp;<\/p>\n<blockquote><p>Eestlaste ajalugu kogu oma ulatuses ja sellele eelnenud perioodi ei ole v\u00f5imalik aru saada ja k\u00e4sitleda ilma ugri etnose kultuuri ja religioonita. Religioon m\u00e4ngis k\u00f5ige kandvamat rolli ugri ja soomeugri ja l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte ja rahvaste tekkimisel.<\/p><\/blockquote>\n<p>Peale 2012. aasta Eesti kutseliste ajaloolaste poolt uue Eesti ajalooraamatu esitlusel v\u00e4lja toodud valeteesis, et muinaseestis toimunud v\u00f5itlus ristiusu toojate vastu ei olnud vabadusv\u00f5itlus, sest Eestis oli tollal jaotatud mitmeks omavahel mitteseotud maakonnaks on tekitaud sedav\u00f5rd suure kahju Eesti ajaloole, et selle korvamiseks on tarvis teha kordades t\u00f6\u00f6d, sest vaatamata isegi terve k\u00fcmnendi m\u00f6\u00f6dumisest ja kindlate t\u00f5endite ilmumisest selle mitte paikapidavusest, pole antud v\u00e4ite v\u00e4lja k\u00e4inud isikud korrigeerinud ennast ega \u00fcritanud seda kahju korvata endapoolse panusega.<\/p>\n<p>Selle v\u00e4ite h\u00e4vitavat m\u00f5ju on tunda lausa sellise ulatuseni, kus ajaloohuvilised v\u00f5i ajalugu l\u00fchikeste infokildudega tarbivad isikud, on v\u00e4itmas surmt\u00f5siselt, et saarlased oli hoopis teine etnos v\u00f5rreldes eestlastega.<\/p>\n<p>Saarlased pole kunagi erinenud mandril paiknenud eestlastest ei keelelt, kultuurilt, ega religioonilt ning k\u00f5ik arheoloogilised leiud Saaremaalt ja mandri-Eestil n\u00e4itavad, et k\u00f5ik Eestimaa maakonnad ja saared kaasaarvatud olid soomeugri keele-, kultuuri-, ja religiooni kandjad. Me oleme alati olnud soomeugri ja ugri rahvaste kultuuri esindajad, omades arheoloogiliselt t\u00f5endavalt sidemed nii Ingerimaa soomeugrilastega kui ka nii kaugele ulatuvaid seoseid kui Minose kultuuri ja Sumeri impeeriumi aegadesse, isegi vaadates Saaremaal arheoloogiliselt v\u00e4ljakaevatud leidude osas.<\/p>\n<p>Viimase aja m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid edusamme Eesti ajaloo uurimisel ja selle faktiliste leidudega selgemaks tegemisel langeb SA Osilia juhataja Marika M\u00e4gi \u00f5lgadele, kes on ette v\u00f5tnud mitmeid arheoloogiliste kohtade kaevandamist asit\u00f5endite leidmiseks ning see on andnud juba esimeed positiivsed tulemid.<\/p>\n<p>Saaremaalt 2019. aastal leitud soomeugri religiooni s\u00fcmbolitega 170g k\u00e4ev\u00f5ru dateertitud 1. saj. m.a. koos Kreeta saare Minose kultuuri ja Ungari rahvusp\u00e4randi savin\u00f5ude sarnasused nii k\u00e4\u00e4rme motiividega kui ka seotus Saaremaa soomeugri k\u00e4ev\u00f5ruga.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-5662 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"614\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz-1280x409.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz-768x246.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz-1536x491.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>2019. aastal Marika M\u00e4gi poolt Saaremaa uue p\u00f5letusmatuse leiukoha juures detektoristi poolt leitud 170g k\u00e4ev\u00f5ru, mida dateeritakse 1. saj. m.a., evib k\u00f5iki soomeugri ja ugri religiooni ja m\u00fctoloogia motiive. K\u00e4ev\u00f5ru \u00fcks v\u00e4ljenduslikemaid jooni on selle k\u00e4\u00e4rme moodi olemist, kus m\u00f5lemad otsad on koonuse lised, meenutades k\u00e4\u00e4rmele omast peakuju. Ungari teadlane Peter Reverz oma Minose kultuuri ja keele sarnasusele uungari keelele teadust\u00f6\u00f6des on leidnud, et Minose kultuuri animalism evib siiani v\u00e4ga spetsiifilisi omadusi ungari p\u00e4rimuskultuuri esemetes. Mainitud k\u00e4\u00e4rme teema on esindatud nii Minose savipottidel kui ka Ungari oma pottide ja savist kujude n\u00e4ol.<\/p>\n<p>Samuti on k\u00e4\u00e4rme teema tugevalt esindatud va\u0111\u0111ja rahva m\u00fctoloogias, kus eeposes &#8220;J\u00fcri ja k\u00e4\u00e4rma&#8221; on lugu, kuidas J\u00fcri, peale k\u00e4\u00e4rme riukaid, l\u00e4heb ja l\u00e4bib hobuse seljas pika piigiga, mis on omistatud n\u00fc\u00fcdse Venemaa poolt endale ehk ida-slaavlased tulevad k\u00f5igile r\u00e4\u00e4kima, et neil on selline p\u00fchak nagu p\u00fcha J\u00fcri.<\/p>\n<p>J\u00fcri, p\u00fcha-j\u00fcri, ratsu seljas on manside m\u00fctoloogias esinev jomi-toorum ja numi-toorum poeg (neitsis\u00fcnd) ning ratsutas esimese ja teise korese (taevalaotuse) vahel oma tiivulise p\u00f5draga, kes va\u0111\u0111jalastel on muutunud J\u00fcriks ja ratsutab hobusel (lennuv\u00f5imeline) ja l\u00e4bib piigiga hobuse kapjade all oleva k\u00e4\u00e4rme pea. See m\u00fctoloogiline allegooria on omistatud Kreeka-Rooma katoliku kiriku poolt Venemaal ning v\u00f5etud selle usu l\u00e4bivaks p\u00fchaku poolt sooritatud imeks, mille tulemusena on see esindatud Venemaa vapil.<\/p>\n<p>Saaremaal leitud 170g kullatud k\u00e4ev\u00f5ru animalismi muster on samuti leitud ka Soomes tuvastatud laibamatuse puhul, kus sama muster oli esindatud naisterahva krae \u00fcmber. Siit saab j\u00e4reldada seda, et Saaremaal ja Soomel olid tihedad l\u00e4bik\u00e4imised vadjalastega. J\u00e4\u00e4b avatuks kultuurip\u00e4randi kokkupuute punktide kirjeldamine Kreeta saare Minose kultuuri, Saaremaa, vadjalaste ja madjarite vahel. K\u00fcll aga on teada, et eestikeeles on palju komi keele substraati, mis on teisenenud oma eestikeelsete m\u00f5istete alla, muutudes n\u00e4iteks nimis\u00f5nadest tegus\u00f5nadeks, ning komi keel on l\u00e4him vahendaja keel t\u00f5lkimaks Minose kultuuri lineaar A sil-pilt kirja.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-5670 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Saarlased-olid-ugrilased-tiitelleht-1.webp\" alt=\"\" width=\"1146\" height=\"1280\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Saarlased-olid-ugrilased-tiitelleht-1.webp 1146w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Saarlased-olid-ugrilased-tiitelleht-1-768x858.webp 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1146px) 100vw, 1146px\" \/><\/p>\n<p>2019. aastal Marika M\u00e4gi uues muinasaja p\u00f5letusmatuse koha arheoloogilisel kaevandamisel kaasas olnud detektoristi poolt leitud 170 grammine kuldne k\u00e4ev\u00f5ru, mida dateeritakse 1. saj. m.a., mis evib k\u00f5iki soomeugri ja ugri religiooni s\u00fcmboleid, kaasaarvatud Kreeta saare Minose kultuuris esindatud ja ugri rahvastel laialt levinud k\u00e4\u00e4rme temaatikat, mis on selle k\u00e4ev\u00f5ru k\u00f5ige kandvam animalismi motiiv. Tulenevalt, et ei Saaremaa muuseumi t\u00f6\u00f6tajad ega ka Eesti kutselised arheoloogid, ei suuda n\u00e4ha selles k\u00e4ev\u00f5rus ugri m\u00fctoloogia mustreid, oli see v\u00f5ru v\u00e4lja pandud ainult viieks p\u00e4evaks Saaremaa muuseumis, peale mida ta l\u00e4ks tagasi Saaremaa muuseumi varahoidlasse, et oodata m\u00e4\u00e4ramata pikkusega aega, millal tuleb muuseumis v\u00e4lja uus ekspositsioon, et seda kuldv\u00f5ru vaatajatele n\u00e4idata. Tegu on praeguseks Eesti k\u00f5ige unikaalsema ugri kuldse k\u00e4ev\u00f5ruga, sest see edastab p\u00f5hjala inimeste perioodi v\u00e4hemalt 800 aastat ning isegi 800 aastat hiljem p\u00f5hjala inimeste kaubareisimise perioodi on puhtast kullast ehete leidmine \u00e4\u00e4rmiselt haruldane arheoloogiline leid.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-5678 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Peter-Revez-ja-Ungari-Minose-kultuuri-kaarmed.webp\" alt=\"\" width=\"1624\" height=\"1184\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Peter-Revez-ja-Ungari-Minose-kultuuri-kaarmed.webp 1624w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Peter-Revez-ja-Ungari-Minose-kultuuri-kaarmed-1280x933.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Peter-Revez-ja-Ungari-Minose-kultuuri-kaarmed-768x560.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Peter-Revez-ja-Ungari-Minose-kultuuri-kaarmed-1536x1120.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1624px) 100vw, 1624px\" \/><\/p>\n<p>Ameerikas elav ungari arvutiteadlase Peter Revesz poolt Ungari rahvustelevisiooni intervjuu ajal n\u00e4idatud rahvusmotiivide sarnasus ungari savikujude motiivide ja Minose kultuuri pottide sarnasuse osas nii nende visuaalse piltkirja osas kui ka k\u00e4\u00e4rme kui animalismi vormi peamise kasutamise vormi osas. Sama k\u00e4\u00e4rme motiivi elemente on nii Saaremaal leitud 170g kullast k\u00e4ev\u00f5rul esindatud kui ka l\u00e4bivaks va\u0111\u0111ja m\u00fctoloogias.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-5674 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Juri-Arraku-kaarme-motiiviga-teos.webp\" alt=\"\" width=\"924\" height=\"1117\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Juri-Arraku-kaarme-motiiviga-teos.webp 924w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Juri-Arraku-kaarme-motiiviga-teos-768x928.webp 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 924px) 100vw, 924px\" \/><\/p>\n<p>J\u00fcri Arraku poolt \u201eKoos maoga\u201c tehtud teos, mis omab v\u00e4ga konkreetselt \u00e4ratuntavaid motiive nii omased kui J\u00fcri Arrakule kui ka \u00fcldistatavad ugri k\u00e4\u00e4rme motiividega, mis on selgelt tuletatud mitte kristliku maailmavaate ja -kiriku poolt pealesurutud maailmavaatega.<\/p>\n<p><a href=\"https:\/\/skukt.uusvada.ee\/teos\/juri-arrak-koos-maoga\/\">https:\/\/skukt.uusvada.ee\/teos\/juri-arrak-koos-maoga\/<\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<blockquote class=\"twitter-tweet\" data-width=\"550\" data-dnt=\"true\">\n<p lang=\"en\" dir=\"ltr\">Russia will appropriate the cultural heritage of Votic peoples and deprive their legacy by featuring the Holy Yuri piercing the k\u00e4\u00e4rma with a lance on a horse, which is from Mansi religion and mythology.<a href=\"https:\/\/t.co\/H1595wTmzY\">https:\/\/t.co\/H1595wTmzY<\/a> <a href=\"https:\/\/t.co\/2JN7CCOWi4\">pic.twitter.com\/2JN7CCOWi4<\/a><\/p>\n<p>&mdash; SA Vabaallikate demokraatia fond (@ValdefOrg) <a href=\"https:\/\/twitter.com\/ValdefOrg\/status\/1488471931892506626?ref_src=twsrc%5Etfw\">February 1, 2022<\/a><\/p><\/blockquote>\n<p><script async src=\"https:\/\/platform.twitter.com\/widgets.js\" charset=\"utf-8\"><\/script><\/p>\n<p>Kangelane tiivulise hobuse seljas on Mansi m\u00fctoloogia maailmaloomise juttude p\u00e4rand, kus on ristatud va\u0111\u0111ja rahva m\u00fctoloogia J\u00fcrist ja k\u00e4\u00e4rmest, kes peale omapoolset panust leiab surma l\u00e4bi J\u00fcri poolt pika piigiga l\u00e4bimist.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-5682 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Taani-kuninganna-gravuur-ratsa-Juri-teema-LOTR-raamatus.webp\" alt=\"\" width=\"981\" height=\"1438\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Taani-kuninganna-gravuur-ratsa-Juri-teema-LOTR-raamatus.webp 981w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Taani-kuninganna-gravuur-ratsa-Juri-teema-LOTR-raamatus-768x1126.webp 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 981px) 100vw, 981px\" \/><\/p>\n<p>K\u00e4\u00e4rme tapmist hobuse seljas ratsutava v\u00e4gilase poolt leidub ka J.R.R. Tolkien \u201eS\u00f5rmuste Isandas\u201c, mille graafilise kujunduse t\u00f6sse on panustanud ka Taani kuninganna varjatuna kunstniku nime taha, mis on toodud \u00fclemise s\u00e4utsu juures. J.R.R. Tolkien on v\u00f5tnud selle teema ugri rahvaste m\u00fctoloogiast ja pannud sisse S\u00f5rmuste Isanda ja sellega seotud teostesse.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Kel on soov tutvuda &#8220;J\u00fcrka ja k\u00e4\u00e4rmes&#8221; looga, siis siin on see eespool saadaval.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-5662\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"614\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz-1280x409.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz-768x246.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Nelja-kaarme-pildi-kollaaz-1536x491.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>&nbsp; Eestlaste ajalugu kogu oma ulatuses ja sellele eelnenud perioodi ei ole v\u00f5imalik aru saada ja k\u00e4sitleda ilma ugri etnose kultuuri ja religioonita. Religioon m\u00e4ngis k\u00f5ige kandvamat rolli ugri ja soomeugri ja l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte ja rahvaste tekkimisel. Peale 2012. aasta&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":5670,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"video","meta":{"footnotes":""},"categories":[1411],"tags":[451,865,861,384,402,863,862,864],"class_list":["post-5661","post","type-post","status-publish","format-video","has-post-thumbnail","hentry","category-ugri","tag-eestlased","tag-ingerimaa","tag-saarlased","tag-finland-2","tag-soomeugri","tag-ugri","tag-ugrilased","tag-vaddja","post_format-post-format-video"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5661","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5661"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5661\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5693,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5661\/revisions\/5693"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/5670"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5661"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5661"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5661"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}