{"id":5817,"date":"2022-02-20T13:20:09","date_gmt":"2022-02-20T10:20:09","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=5817"},"modified":"2024-08-08T23:54:34","modified_gmt":"2024-08-08T20:54:34","slug":"meie-ugrid-paikese-kummardajad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=5817","title":{"rendered":"Meie, ugrid, p\u00e4ikese kummardajad."},"content":{"rendered":"<p>Soome-ugri rahvad on olnud p\u00e4ikese kummardajad ning v\u00f5tnud endale erinevaid p\u00e4ikesem\u00e4rke kasutusele. Alguses oli p\u00e4ikesem\u00e4rk kui kompass ja p\u00f6\u00f6rip\u00e4evade t\u00e4histe n\u00e4itaja. Eestlaste p\u00e4iksem\u00e4rk on kaheksakand. Kaheksakand ja teised p\u00e4iksem\u00e4rgid on teinud oma transformatsiooni teatud soome-ugri rahvaste kultuuride piires, mist\u00f5ttu on v\u00f5imalik selle kaudu j\u00e4rgida nende kultuuri ja lahknemise ajajoont. Samas, siin on ka omaette t\u00f5siasi, et me pole ise sellest teadlik, kuid slaavi rahvad, eriti just p\u00f5hjala inimeste siia kanti alaliselt elama saabumise j\u00e4rgselt, mil tekkis juba selge ida-slaavi kontingent, ning nad hiljem nimetavad ennast venelasteks, siis nemad on kuulutamas, et \u00fcks v\u00f5i teine kutluuris\u00fcmbol on nende oma j\u00e4ttes arvestamata, et see sama kultuuris\u00fcmbol on tegelikult on nende poolt koloniseeritud p\u00f5lisrahvaste kultuuri \u00fclev\u00f5tmine t\u00e4ies ulatuses. Siin on esitatud soome-ugri t\u00e4hem\u00e4rgi ja soome-ugri naiste hea \u00f5nne ja viljakuse s\u00fcmbol kookudega rist, mida dateeritakse 10. &#8211; 13.saj. ehk ajastusse, kui Eesti m\u00e4ngis kriitilist rolli p\u00f5hjala inimeste idakaubanduse v\u00e4lja arendamisest, kus p\u00f5hjala inimesed v\u00f5tsid \u00fcle iidsed, n\u00e4htavasti kiviaega ulatuvaid soome-ugri rahvaste kauplemiskohti. See peakate on \u00fcdini soome-ugri rahva oma. Millise t\u00e4pselt j\u00e4\u00e4b praegu saladuseks. Vajadus on leida selle artefakti arhiivitunnus ning uurida selle t\u00e4psemat leidmise ajalugu. Moskoovia kui selline on Mordva Vabariigi territooriumi h\u00f5ivamise j\u00e4rgselt arenenud mok\u0161a asundus, mist\u00f5ttu ersade, mok\u0161ade, mordvalaste, merja, ja muroma ehk murumaa soome-ugrilaste osa selle riigi loomise juures on j\u00e4etud k\u00e4sitlemata ning selle peakatte dateeringu j\u00e4rgi on alles ristitud K\u00f5ivan Rus ja selle Moskoovia Vabariigi tekkeni on v\u00e4hemalt 7 sajandit, mil Peeter I nimetab selle \u00fcmber Venemaaks ning anastab kogu slaavi h\u00f5imude ja v\u00fcrstiriikide teket ainult Venemaa ajaloo osaks.<\/p>\n<p>Muroma v\u00f5i merja naiste peakate vene maa, meie emamaa, venedega reisimise maa, dateeritud X-XIII saj.<\/p>\n<figure id=\"attachment_5830\" aria-describedby=\"caption-attachment-5830\" style=\"width: 387px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-5830\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Kookudega-paeltega-naiste-peakate_387.webp\" alt=\"Muroma v\u00f5i merja naiste peakate vene maa, meie emamaa, venedega reisimise maa, dateeritud X-XIII saj.\" width=\"387\" height=\"800\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-5830\" class=\"wp-caption-text\">Muroma v\u00f5i merja naiste peakate vene maa, meie emamaa, venedega reisimise maa, dateeritud X-XIII saj.<\/figcaption><\/figure>\n<p>Kookudega risti on kasutatud Eestis perem\u00e4rgina nii hiljuti kui 19. saj. l\u00f5pp \/ 20. saj. algus.<\/p>\n<figure id=\"attachment_5822\" aria-describedby=\"caption-attachment-5822\" style=\"width: 587px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-5822\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Kookudega-rist-peremargina.webp\" alt=\"P\u00e4rnumaal 1863 kasutatud perem\u00e4rk kalav\u00f5rkudel\" width=\"587\" height=\"426\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-5822\" class=\"wp-caption-text\">P\u00e4rnumaal 1863 kasutatud perem\u00e4rk kalav\u00f5rkudel<\/figcaption><\/figure>\n<p>Niidumaride kangelane Polt\u00f5\u0161 ja kookudega rist peapael. Ugri, eriti aga soomeugri, meestel oli komme kanda ornamentidega peapaelu.<\/p>\n<figure id=\"attachment_5834\" aria-describedby=\"caption-attachment-5834\" style=\"width: 1156px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-5834\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Maride-kangelane-Poltos-ja-kookudega-rist-peapael.jpg\" alt=\"Maride kangelane Polt\u00f5\u0161 ja kookudega rist peapael\" width=\"1156\" height=\"720\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Maride-kangelane-Poltos-ja-kookudega-rist-peapael.jpg 1156w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/02\/Maride-kangelane-Poltos-ja-kookudega-rist-peapael-768x478.jpg 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1156px) 100vw, 1156px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-5834\" class=\"wp-caption-text\">Maride kangelane Polt\u00f5\u0161 ja kookudega rist peapael<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Soome-ugri rahvad on olnud p\u00e4ikese kummardajad ning v\u00f5tnud endale erinevaid p\u00e4ikesem\u00e4rke kasutusele. Alguses oli p\u00e4ikesem\u00e4rk kui kompass ja p\u00f6\u00f6rip\u00e4evade t\u00e4histe n\u00e4itaja. Eestlaste p\u00e4iksem\u00e4rk on kaheksakand. Kaheksakand ja teised p\u00e4iksem\u00e4rgid on teinud oma transformatsiooni teatud soome-ugri rahvaste kultuuride piires, mist\u00f5ttu on&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":5826,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[1411],"tags":[],"class_list":["post-5817","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ugri"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5817","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=5817"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5817\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5839,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/5817\/revisions\/5839"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/5826"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=5817"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=5817"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=5817"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}