{"id":6588,"date":"2022-03-12T23:27:26","date_gmt":"2022-03-12T20:27:26","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=6588"},"modified":"2022-03-12T23:27:26","modified_gmt":"2022-03-12T20:27:26","slug":"tallinna-pommitaimne-9-martsil-1944-narva-pommitamiste-jatk","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=6588","title":{"rendered":"Tallinna pommitaimne 9. m\u00e4rtsil 1944 &#8211; Narva pommitamiste j\u00e4tk."},"content":{"rendered":"<p>Tallinna pommitamist 1944. aastal ei saa vaadelda eraldi Narva 6. ja 7. m\u00e4rtsi pommitamistest, kuna see kuulus k\u00f5ik II maailmas\u00f5ja \u00fche suurima ja veriseima kaitselahingu konteksti ning eestlased on hakanud h\u00fclgama oma tegelikku ajalugu, kus Narva kui eesti keelt k\u00f5nelev linn eestlastest elanikkonnaga oli N\u00f5ukogude okupatsiooni peale tulemisena t\u00e4ielikult etniliselt puhastatud. Jaanilinn, Narva, kui ka Kohtla-J\u00e4rve on t\u00e4ielikult etniliselt puhastatud Eesti linnad. Eestimaa kaotas 1940-1941 ja 1944-1960 etniliste puhastuste t\u00f5ttu 30% oma elanikkonnast. Eriti kriitiline oli see peale 1944. a. 22. septembrit, mil NKVD h\u00e4vituspataljonid tegid oma t\u00f6\u00f6 elanikkonna peal, m\u00f5nitasid mahalastud isikute \u00fcle kui ka j\u00e4tsid Eestisse \u00fcle 4000 m\u00e4rgistamata etnilise puhastuse hauda, mida me pole veel leidnud. Jaanilinna, Narva ja Sinim\u00e4gede 1944. aasta. Eestlaste v\u00f5itlemine 1944. aastal Ingerimaal ja Ida-Virus m\u00e4\u00e4rasid \u00e4ra kogu Euroopa tuleviku ja poliitilise kaardi, kuna me suutsime peatada Stalini Euroopa vallutamise plaani enne liitlaste j\u00f5udmist Euroopasse. Eestlaste v\u00f5itlemine 1944. aastal tagas Soome suver\u00e4niteedi ja s\u00e4ilimise sellisel kujul kui ta j\u00e4i 1940. aastal l\u00f5ppenud Talves\u00f5ja rahulepinguga. Eestlaste v\u00f5itlemine 1944. aastal oli vajalik, et mitte lasta NKVD etnilise puhastuse masinal t\u00e4iel tuuril tappa ja hukata eestlasi etnilise tunnuse alusel. Me pole isegi 78 aastat p\u00e4rast Narva ja Tallinna pommitamist hakanud avalikult r\u00e4\u00e4kima ja koolis \u00f5petama 1944. aasta kaitselahingute t\u00e4htsust maailma ajaloos, Eesti elanikkonna etnilisest puhastamisest ning N\u00f5ukogude okupatsiooniv\u00e4gede poolt Ida-Viru etniliste puhastamise l\u00f5puleviimist kuni selleni, et eestlaste puudub isegi etnilise puhastuse eelne m\u00e4lu, milline oli elu Jaanilinna, Narva, Kohtla-J\u00e4rve ja Jaama nimelistes Eestimaa linnades.<\/p>\n<p>Kahe N\u00f5ukogude okupatsiooni poolt eestlaste etnilise puhastuse teemat tuleb r\u00f5huda, toonitada ja r\u00e4\u00e4kida alati, sest etnilise puhastuse tagaj\u00e4rjed kajavad siiani Eesti \u00fchiskonnas k.a. Eesti Rahvusringh\u00e4\u00e4lingu Narva korrespondendi kajastamisel, kus ta siiani loeb nendeks (etnilised venelased Narvas) ja meieks (eestlased, kes on v\u00e4ljapool neid, venekeelset Narvat). See on oluline, sest mitte sellest r\u00e4\u00e4kimine on selle okupatsioonij\u00e4rgse t\u00f5e varjamine ja etniliste venelaste genotsiidi toetavate meeleolude kultiveerimine. \u00a0Me peame\u00a0 unustama Venemaa venelased ja Eestimaa \u00fchiskonda mittesulandunud venelased, me peame l\u00f5petama nende taganutmise v\u00f5i nendele kaasaelamise, sest me peame ise oma sisemises inforingis hakkama kehtestama oma ajalugu toetavaid konstruktsioone, millega me sunnime neid \u00fchtse etnosena m\u00f5istma enda poolt korda saadetuid etnilise puhastuse tegusid. \u00a0Praegusel hetkel meie enda oma ERR kultiveerib Venemaa s\u00f5numeid ja taastoodame seda fooni \u00fchiskonda mittesulandunud etnilistele venelastele. K\u00f5ik Eesti \u00fchiskonda mittesulandunud etnilised venelased ei suuda ei aru saada, mida nad Eestis teevad, ei valda keelt, ei suuda teha vahet kodakondselt ja m\u00e4\u00e4ramata kodakondsusega isikul, ning j\u00e4tkuvalt tulevad r\u00e4\u00e4kima oma seisukohast milline peab olema Eesti ajalugu vaatamata asjaolule, et Jaanilinn, Narva ja Kohtla-J\u00e4rve on t\u00e4ielikult etniliselt puhastatud Eesti linnad. Mitte keegi eestlastest ei tee selle nimel t\u00f6\u00f6d, et see asi ei oleks teisti ning see probleem on j\u00e4tkuvalt akuutselt terav ka 24. veebruaril 2022 Venemaa 8-aastase genotsiidis\u00f5ja kolmanda kuuma faasi algusega\u00a0 on j\u00e4tkuvalt muutumatult sama, kus me isegi ei \u00fcrita hakata Eesti \u00fchiskonda mittesulandunud etniliste venelasi j\u00f5uga sundida \u00fcmber \u00f5ppima, panna armastama Eesti ajalugu ja \u00fchiskonna norme ning\u00a0 l\u00f5puks ometi m\u00f5istma nende poolt meie suhtes toime pandud genotsiidi ulatust.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<blockquote><p>T\u00e4na on Eesti \u00fche k\u00f5ige kurvema s\u00fcndmuse aastap\u00e4ev. T\u00e4na 78 aastat tagasi, 9. m\u00e4rtsil 1944, korraldas N\u00f5ukogude lennuv\u00e4gi suuremahulise pommir\u00fcnnaku Tallinnale, mille k\u00e4igus h\u00e4vis ligikaudu 35-40% linna hoonetest. V\u00f5ib k\u00f5hklemata \u00f6elda, et 9. m\u00e4rts 1944.a. on Tallinna ajaloos olnud (peale 1433. aasta suurtulekahju, mis h\u00e4vitas suure osa linnast) k\u00f5ige mustem p\u00e4ev. Ka r\u00e4ngad Liivi s\u00f5da ja P\u00f5hjas\u00f5da ei tekitanud Tallinnas ligil\u00e4hedasigi purustusi. Et r\u00fcnnak polnud suunatud s\u00f5jav\u00e4e ega strateegiliste objektide vastu, vaid oli terrorir\u00fcnnak rahva vastu, n\u00e4itab kujukalt asjaolu, et h\u00e4visid peamiselt elamukvartalid, raudtee, sadam ja t\u00f6\u00f6stused j\u00e4id puutumata. Maha p\u00f5lesid aga Estonia teater, ajalooline Niguliste kirik, Raekoja platsil olnud vaekoda, juudi s\u00fcnagoog jpt. M\u00fc\u00fcrideni paljaks p\u00f5les ka Kunstimuuseumi (endine Lindeni) hoone Viru v\u00e4ljaku nurgal koos kunstiv\u00e4\u00e4rtuste ning baltisakslastelt 1939-40 saadud ajalooliste esemete ja m\u00f6\u00f6bliga, mida oli see maja \u00fcsnagi t\u00e4istuubitud. Pommitamine toimus kahe lainena, millest m\u00f5lemast v\u00f5ttis osa ligi 300 lennukit ning kokku heideti linnale umbes kolm tuhat mitmesugust pommi. Kuna varjendite v\u00f5rk oli linnas korralikult organiseeritud, hoiti massiline hukkumine \u00f5nneks \u00e4ra. Hukkunuid oli \u00fcle 750, neist valdav enamik eraisikud, tuntuim neist Estonia teatri ooperilaulja Karl Viitol. Kuna paljud Tallinnale visatud pommid olid s\u00fc\u00fctepommid ja suur osa Tallinnast olid puumajad, tekitasidki suurimat kahju tulekahjud, millele ei suudetud piiri panna ja mis siin-seal arenesid hiigeltulekahjudeks, p\u00f5letades tervikuna maha mitmeid kvartaleid j\u00e4rjest. Tallinna 78 aasta tagune suurpommitamine (nagu ka teised tollased Eesti linnade pommitamised) oli t\u00f5en\u00e4oliselt tingitud Punaarmee mingite taseme juhtide vihast, et neil ei \u00f5nnestunud 1944. aasta veebruaris ja m\u00e4rtsi algul Stalini k\u00e4sku t\u00e4ites Narva rindel l\u00e4bi tungida ja Eestit kiiresti vallutada. T\u00f5en\u00e4oliselt oleks 78 aasta taguse m\u00e4rtsipommitamise tagaj\u00e4rjed olnud aga veel hullemadki, kui teise pommituslaine l\u00f5pus poleks Soome h\u00e4vitajad hakanud tagasip\u00f6\u00f6rduvaid pommitajaid j\u00e4litama ning r\u00fcndama, mis tekitas pommitajate seas tuntavaid kaotusi. Nii soomlaste ootamatu sekkumine (mille nad v\u00f5tsid ette s\u00e4\u00e4stmast Helsingit Tallinna pommitamise laadsest saatusest) kui ka Saksa \u00f6\u00f6h\u00e4vitajate juhtlaeva Togo kohalolek Soome lahel tingisid selle, et Tallinna suurpommitamise laadseid laialdasi aktsioone ei juletud hiljem enam ette v\u00f5tta, kuigi v\u00e4iksemad pommitamised j\u00e4tkusid endiselt. Muuseas Tallinnas kardeti peale m\u00e4rtsipommitamist v\u00e4gagi t\u00f5siselt sarnaste aktsioonide kordumist, mida \u00f5nneks k\u00fcll enam ei tulnud &#8211; k\u00f5ik, kellel polnud h\u00e4davajalikult Tallinnas viibida, evakueeriti maale, t\u00f5hustati varjendeid ja h\u00e4daabi-s\u00fcsteeme, \u00f5hut\u00f5rjet jms. Pildil &#8211; Aringu maja Narva maanteel (hilisem kohvik Narva maja) leekides &#8211; hoone taastati, kuid tulekahju tahm s\u00f6\u00f6bis terrasiitkrohvi sisse ja on n\u00e4ha seintel t\u00e4naseni.<\/p><\/blockquote>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-6589 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/03\/Tallinna-pommitamine-9.-martsil-1944.jpg\" alt=\"\" width=\"728\" height=\"492\" \/><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<blockquote class=\"twitter-tweet\" data-width=\"550\" data-dnt=\"true\">\n<p lang=\"en\" dir=\"ltr\">Today marks the anniversary of the start of the March bombings of Estonian cities by the Soviets in 1944. A large part of Tallinn was leveled and the city of Narva was almost completely razed. Almost 1000 people perished. Yet still, we see these horrors repeated today in Ukraine. <a href=\"https:\/\/t.co\/qz2l3YMjtC\">pic.twitter.com\/qz2l3YMjtC<\/a><\/p>\n<p>&mdash; Riho Terras (@RihoTerras) <a href=\"https:\/\/twitter.com\/RihoTerras\/status\/1501555776179122179?ref_src=twsrc%5Etfw\">March 9, 2022<\/a><\/p><\/blockquote>\n<p><script async src=\"https:\/\/platform.twitter.com\/widgets.js\" charset=\"utf-8\"><\/script><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tallinna pommitamist 1944. aastal ei saa vaadelda eraldi Narva 6. ja 7. m\u00e4rtsi pommitamistest, kuna see kuulus k\u00f5ik II maailmas\u00f5ja \u00fche suurima ja veriseima kaitselahingu konteksti ning eestlased on hakanud h\u00fclgama oma tegelikku ajalugu, kus Narva kui eesti keelt k\u00f5nelev&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":6589,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"image","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[794,1064,724,1065,889,1060,1057,365,473,584,660,887],"class_list":["post-6588","post","type-post","status-publish","format-image","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-794","tag-9-marts-1944","tag-eestlaste-etniline-puhastamine","tag-etnilised-puhastused","tag-jaanilinn","tag-jaanilinna-kaitselahingud","tag-kaitselahingud","tag-narva","tag-nkvd-2","tag-tallinn","tag-tallinn-poleb","tag-tallinna-pommitamine","post_format-post-format-image"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6588","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=6588"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6588\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":6593,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/6588\/revisions\/6593"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/6589"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=6588"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=6588"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=6588"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}