{"id":8007,"date":"2022-05-10T17:42:44","date_gmt":"2022-05-10T14:42:44","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=8007"},"modified":"2022-05-10T17:43:31","modified_gmt":"2022-05-10T14:43:31","slug":"tsehhi-porgu-1945","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=8007","title":{"rendered":"T\u0161ehhi p\u00f5rgu 1945."},"content":{"rendered":"

1944. aasta Eesti kaitselahingutes taandunud Eesti Leegioni \u00fcksuste liikmed, kes langetasid otsuse minna taanduvate Saksa armee v\u00e4gedega edasi Eesti riigipiiri \u00fcletamisel, l\u00e4bisid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse lahinguteekonna kuni s\u00f5ja l\u00f5puni. 1945. aasta mais nad juhtusid olema Sileesias, milles said enamuse v\u00f5imust k\u00e4tte t\u0161ehhi kommunistid. Nagu T\u0161ehhi p\u00f5rgu elluj\u00e4\u00e4nud Eesti Leegioni s\u00f5durid kokkuv\u00f5tvalt \u00fctlesid toimusid tapatalgud hullemad kui Punaarmee 1941. aastal Eestis korraldas.<\/p>\n

Seniks parim sel teemal tehtud allikap\u00f5hised uuringud on teostanud Sileesias elav poolakas Jacek Cieleck, kes on “Porisse tallatud lootused” raamatu autor, mis r\u00e4\u00e4gib Eesti Leegioni s\u00f5durite saatusest, kes 1944. aasta s\u00fcgisel taandudes Sinim\u00e4gede positsioonidelt ei l\u00e4inud koju, vaid \u00fcletasid Eesti-L\u00e4ti piiri ja j\u00e4id Saksa armee koosseisu.<\/p>\n

Jacek Cieleck on parim selle ala asjatundja, kes on t\u00f6\u00f6tanud koos arhiivimaterjalidega, mille tulemusena tuli p\u00e4evavalgele ka Paul Maitla hukkamise foto t\u0161ehhi kommunistide poolt.<\/p>\n

Me siiralt soovitame lugejatel soetada raamatu \u201e”Porisse tallatud lootused”\u201c, kuna see on kirjutatud nimme eestlastele Eesti enda ajaloom\u00e4lu s\u00e4ilitamiseks ja austamiseks.<\/p>\n

 <\/p>\n

https:\/\/grenader.ee\/raamatud-ajalugu-soodus-porisse-tallatud-lootus<\/a><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

 <\/p>\n

 <\/p>\n

Pildil on t\u0161ehhi kommunistid poseerimas \u00e4sja hukatud s\u00f5javangiga.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Mauri Kiudsoo tegi T\u0161ehhi p\u00f5rgu aastap\u00e4ev eel postituse, kus selgub v\u00e4lja, et vaatamata paljude eestlaste jaoks selliste s\u00f5jategevuste ja eestlaste osaluse teadmiste puudumist, on siiski \u00e4\u00e4retult palju isikuid, kel on oma pereringis olnud isikuid, kes seda otseselt l\u00e4bi elasid.<\/p>\n

Me toome \u00e4ra k\u00f5ige olulisemad v\u00f5i olukorda kirjeldatavad postitused ning me loodame, et mingil hetkel on ka meil v\u00f5imalus T\u0161ehhi p\u00f5rguga ja Eesti Leegioni teekonnast tema s\u00fcgavama sisuga artikkel.<\/p>\n

Mauri Kiudsoo:<\/p>\n

T\u0161ehhid m\u00f5rvasid u. 1000(?) eesti s\u00f5durit, kes olid eelnevalt relvad maha pannud ja alistunud.<\/p>\n

“Krael\u00f5kmeil s\u00e4delevaid ruune varjas…”<\/p>\n

\u201eOlen p\u00e4ris mitme s\u00f5duriga omal ajal korduvalt r\u00e4\u00e4kinud, kes sealt eluga tagasi tulid. Nende m\u00e4lestusigi dokumenteerinud. V\u00e4ga karm lugu\u2026Saan t\u00e4iesti aru nende meeste seisukohast: \u201ckui venelane oli veel inimene, siis t\u0161ehh ei olnud seda kohe kindlasti mitte\u201d\u2026Kuigi meie t\u00e4nap\u00e4eval teame v\u00f5i adume, et seal tappis ja piinas ainult pisuke protsent kogu rahvast, ei ole mina kunagi n\u00e4iteks p\u00f6ialt hoidnud t\u0161ehhide hokikoondisele, sellel samal p\u00f5hjusel\u2026See raamat, millest eelpool juttu tehti, ilmus Kodu-Eestis juba 1990.-tel, autoriks Juhan Lindstr\u00f6m, kes l\u00f5petas oma elu enesetapuga (m\u00e4lu j\u00e4rgi).\u201c<\/p><\/blockquote>\n

* raamat, mida Mauri Kiudsoo mainis on Juhan Lindstr\u00f6m, 1960, \u00a0\u201eT\u0161ehhi p\u00f5rgus. M\u00e4lestusi s\u00f5jateelt ja vangip\u00f5lvest\u201c<\/p>\n

Tavo Tamm:<\/p>\n

M\u00f5nest bandest mindi algul l\u00e4bi, l\u00f5puks anti ikka relvad k\u00e4est kui t\u0161ehhi politseinikud vms. viisakamalt lubadusi andsid ja \u00e4ra r\u00e4\u00e4kisid. V\u00f5i kui kommunistid veoautodele kuulipildujad suunasid ei tahtnud keegi p\u00e4rast s\u00f5da veel ilmaasjata surra. Ega meeleolu polnud ju ka kiita. Usuti, et t\u0161ehhid tunnevad ehk poolehoidu teise paljukannatanud v\u00e4ikerahva vastu ja saavad aru ja algul see nii oligi. M\u00e4lestustest jookseb l\u00e4bi, et rahvas t\u00e4navatel \u00fchel hetkel vahetus, v\u00f5imust v\u00f5tsid kommunistid ja siis l\u00e4ks m\u00e4ratsemiseks ja tapmiseks. Seda tehti ikkagi ju relvitute inimestega, k\u00fcllap nad s\u00f5javangid olid. Saatus s\u00f5ltus paljuski sellest, millise tee mis \u00fcksus valis ja kes seal vastas olid. Diviisi juhtkond lipsas l\u00e4bi, aga n\u00e4iteks Maitla k\u00e4ttej\u00e4\u00e4mist peeti k\u00fcll eba\u00f5nnestunud marsruudivaliku tagaj\u00e4rjeks.<\/p><\/blockquote>\n

Annika Hunt:<\/p>\n

Mu vanaisa tuli sealt l\u00e4bi…. et sattuda Vorkutasse….Ta \u00fctles, et just t\u0161ehhi naised olid v\u00e4ga julmad. Vanaisa pidi oma relva \u00e4ra andma, aga ta l\u00f5hkus selle enne \u00e4ra. Kolonel Rebane oli veel suuri lubadusi andnud, aga mehed j\u00e4id maha.<\/p><\/blockquote>\n

Toivo V\u00e4ljaotsa:<\/p>\n

\u201eMeite isa , Aksel, oli selle “p\u00f5rgu” l\u00e4binud… (saade -“Kirjutamata memuaarid”) … Vana r\u00e4\u00e4kis sama – punane t\u0161ehh oli jube…\u201c<\/p><\/blockquote>\n

Kristjan Baumer:<\/p>\n

\u201eSeal aeti inimesed (vangid) jalgpallistaadionile kokku ja tulistati neid korguvalt panzerfaust kleinidest n\u00e4iteks… see episood tuleb isegi eesti memuaaridest korduvalt l\u00e4bi.\u201c<\/p><\/blockquote>\n

 <\/p>\n

\"\"<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

1944. aasta Eesti kaitselahingutes taandunud Eesti Leegioni \u00fcksuste liikmed, kes langetasid otsuse minna taanduvate Saksa armee v\u00e4gedega edasi Eesti riigipiiri \u00fcletamisel, l\u00e4bisid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse lahinguteekonna kuni s\u00f5ja l\u00f5puni. 1945. aasta mais nad juhtusid olema Sileesias, milles said enamuse v\u00f5imust k\u00e4tte t\u0161ehhi…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8008,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"video","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[794,1257,1060,1057,470,1059,1259,1061,1258,1260],"class_list":["post-8007","post","type-post","status-publish","format-video","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-794","tag-1257","tag-jaanilinna-kaitselahingud","tag-kaitselahingud","tag-mahalaskmised","tag-narva-kaitselahingud","tag-paul-maitla","tag-sinimagede-kaitselahingud","tag-tsehhi-kommunistid","tag-tsehhi-porgu","post_format-post-format-video"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8007","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8007"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8007\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8021,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8007\/revisions\/8021"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8008"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8007"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8007"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8007"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}