{"id":8358,"date":"2022-08-24T18:17:22","date_gmt":"2022-08-24T15:17:22","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=8358"},"modified":"2024-08-08T23:51:13","modified_gmt":"2024-08-08T20:51:13","slug":"koera-oja-ehk-kaval-ants-sumeri-substraat-kui-aepuu-eesti-kohanimede-tuvivormi-uudselooma","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=8358","title":{"rendered":"Koera oja ehk kaval-Ants \u2013 sumeri substraat kui aepuu Eesti kohanimede t\u00fcvivormi uudselooma."},"content":{"rendered":"

Kaval-Ants ja vanapagan ehk sorts ehk maa-alune.<\/p>\n

 <\/p>\n

Aepuu<\/h5>\n

Erinevalt ummiku tootmisest vajas laudn\u00f5u vitsutamist, mille tarvis muskli ja aepuu abil l\u00f6\u00f6di vitsad laudn\u00f5u k\u00fclgedele \u00f5igesse pingesse.<\/p>\n

Aepuu nimi varieerub eesti keeles s\u00f5ltuvalt keele kasutamise asukohast. P\u00f5hja-Eesti murdes on selleks kostipulk. Edela-Eesti murdes oli selleks aepulk ehk aepuu. [1, lk 42]<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Vitsa pealel\u00f6\u00f6mine aepuu (kastipulga) abil, Madis M\u00e4nd, Karusoo. Foto: Ants Viires, 1947 (ERM Fk 1089:43) [2, vt. Vitsutamine].<\/p>\n

 <\/p>\n

Antud artikkel k\u00e4sitleb Peter Revesz poolt algatatud ja veetud teadust\u00f6\u00f6de rakendamist praktilises kasutuses, kus tema avaldatud teadust\u00f6\u00f6de aluseks v\u00f5etud t\u00f5estused Kreeta saare esmaasustajad ja Bab\u00fclooniat asutanud sumerid olid ugrilased. Artikkel on selgitamas teadust\u00f6\u00f6de viljade rakendamist viisil, kus v\u00f5etakse eesti keele substraadist m\u00f5iste, mis \u00fcritatakse l\u00e4bi komi keele kui Kreeta saare ugri substraadi v\u00f5i niidumari keele kui sumeri substraadi, t\u00f5lkida m\u00f5iste tagasi eesti keelde \u00fcritades leida selle t\u00fcvivormi, mis vastab l\u00e4himale m\u00f5istele.<\/p>\n

Antud meetod t\u00f6\u00f6tab ainult t\u00e4nu Eesti Keele Instituudi t\u00f6\u00f6dele teiste ugri rahvaste s\u00f5nastike loomisel ja k\u00e4ttesaamise tagamisel, mis on ka aluseks meetodi praktiliseks rakendamiseks. Tulenevalt Eesti Keele instituudi t\u00f6\u00f6 t\u00e4htsustest on ka tekkinud vajadus laiendada ugrikeelsete s\u00f5nastike mahtu paremaks ja t\u00e4psemaks t\u00f5lkeks \u00fchest substraadist teise.<\/p>\n

Lisandv\u00e4\u00e4rtusena on see v\u00f5imaldamas t\u00f5lke teostamist eesti keelest tagasi vanasse algkeelte nagu Kreeta saare ugrilaste v\u00f5i sumeri keel. Tagasi t\u00f5lkimise v\u00f5imalikkus tuli v\u00e4lja juhuslikult ning selle tulemuseks on m\u00f5iste v\u00f5i kontseptsioon, mida tollased ugrilased kasutasid omamata ettekujutust tuleviki maailmast. Selleks, et antud metoodika toimiks, peab olema paika saadud fundamentaalsed alused nagu n\u00e4iteks sumeri keele kiilkirja t\u00e4hestiku sidumist eesti keele, niidumari keele ja sumeri keele t\u00e4hestiku, h\u00e4\u00e4likute v\u00f5i h\u00e4\u00e4liku\u00fchenditega. Sama aluse loomine peab olema tehtud eesti keele, komi keele ja Kreet saare ugri keele lineaar-A silpkirja vahel. Kreet saare ugri keele lineaar-B kaudu see meetod ei t\u00f6\u00f6ta, kuna lineaar-B on juba teisendatud alg-Kreeka keele dialektiks ning pole Kreeta ugrilaste kultuuri poolt r\u00e4\u00e4gitud l\u00e4htekeel.<\/p>\n

 <\/p>\n

Meetodi kriitikale vastamine.<\/h5>\n

Saksa kirjanduse rahvusromantilised s\u00fc\u017eeed t\u00f5lkemugandati kohalikele oludele.<\/p>\n

Dekonstruktsioon l\u00e4heb vastuollu eesti keele grammatika ja keeleteaduslike seisukohtadega. N\u00e4iteks miks peaks la-l\u00f5pp na-ks moonduma? -la l\u00f5pp viitab enamjaolt eesti nimedes k\u00fclale, asulale.<\/p>\n

N\u00e4iteks Vahtula nimevormi pugul oleks loogilisem oleks, kui Vahtula oleks pigem keegi vahiks olija, valvaja, sellest kohast p\u00e4rit, kust vahti peetakse.<\/p><\/blockquote>\n

*Vahula oli n\u00e4ide kuidas Wahtula nimest l\u00e4bi Kreeta saare ugrilaste substraadi sai tuletada tema t\u00fcvi nimevormi ja nime t\u00e4henduse selgituse.<\/p>\n

 <\/p>\n

Arvuti- ja automaats\u00fcsteemide t\u00f6\u00f6stuses on olemas signaalit\u00f6\u00f6tluse v\u00f5tted, mille eesm\u00e4rgiks on signaali vea kontroll v\u00f5i signaali enda puhastamine, mille k\u00e4igus veendutakse edastava s\u00f5numi vastavust esitatud n\u00f5uetele. Tegu on keerulisema protsessiga kui ainult vea kontrollsumma v\u00f5rdlemist s\u00f5numi l\u00f5pus s\u00f5numi enda jadaga. Sumeri ja Kreeta ugrilaste substraadist eestikeelse m\u00f5iste uudselooma l\u00e4henemisel v\u00f5etakse kasutusse sama printsiip, kus eeldatakse, et ette antava tekstikorpuse l\u00f5ik omab substraati vastavas l\u00e4htekeeles ning signaali kontrollimisel \u00fcritatakse leida tema v\u00f5imalik vaste tagasi eesti keeles selle vahega, et m\u00f5istest on tuletatud l\u00e4htekeele substraadi sisu. Kui sisend tekstikorpus omab piisavalt l\u00e4htekeele substraati, siis on tulemus m\u00f5istetav t\u00e4hendus. Isegi kui etteantud tekstikorpus annab t\u00fchja tulemuse v\u00f5ib see t\u00e4hendada nii selle puudumist, kui ka nimekuju muutumist selliseni, kus l\u00e4htekeele substraat on v\u00e4lja juuritud. Oluline on siin m\u00e4rkida, et kogu protsessi v\u00e4ltel ei eeldata ega l\u00e4htuta eesti keele grammatikareeglitest ja keeleteaduslikest printsiipidest, sest eesm\u00e4rgiks on l\u00e4htesubstraati sisestatud tekstikorpuse allutamine l\u00e4htesubstraadi keelereeglitele, h\u00e4\u00e4likumuutustele ja v\u00f5imalikule tulemusele selle substraadi piires, k\u00fcll aga j\u00e4lgitakse h\u00e4\u00e4likute s\u00e4ilimise reegleid kui ka v\u00f5imalike h\u00e4\u00e4likute muutuste reegleid ning tuletatava m\u00f5iste foneetilist vastavust eesti keele v\u00f5i eesti keele murdekeele foneetilistele erisustele ning ka m\u00f5iste h\u00e4\u00e4ldamiseks \u00a0teostavate suulihaste muutusi ja \u00fcleminekuid, mis on aluseks m\u00f5iste teisendumisel eesti keele m\u00f5isteks vastavalt selle substraadi reeglitele.<\/p>\n

\"\"<\/p>\n

Eesti keele- ja kirjanduse haritlaste seas on formeerunud dogma Eestil puudub oma rahvuslik m\u00fctoloogia ning Friedrich Robert Faehlmanni poolt kogutud ja \u00fcles t\u00e4hendatud, Friedrich Reinhold Kreutzwald poolt peale Faehlmanni surma materjali t\u00e4iendamine ja kirjastamine on nende isikute poolt loodud pseudom\u00fctoloogia nagu r\u00f5hub Enn Ernits Emakeele seltsi 2018. aastaraamatus [3, lk 24]. Kristjan Jaak Petersoni poolt \u201eEesti rahva ennemuistsed jutud\u201c panustatud lood loetakse olevat tulnud peale tema poolt rootsi keelest saksa keelde t\u00f5lgitud Kristfried Gananderi\u00a0\u201eMythologia Fennica\u201d [4]. Lisaks on Kristjan Jaak Petersoni luules leitud Pindarose, Horatiuse, Theokritose,\u00a0 Klopstocki, von Herderi m\u00f5jusid.<\/p>\n

T\u00e4iendavalt eeldatakse aksioomina v\u00e4idet saksa kirjanduse rahvusromantilised s\u00fc\u017eeed on t\u00f5lkemugandatud kohalikele oludele.<\/p>\n

Enn Ernits oma Emakeele seltsi 2018. aastaraamatu [3, lk 24] toob v\u00e4lja ka m\u00f5\u00f5diku, kuidas \u00fclesehitatud konstruktsiooni pseudom\u00fctoloogilisust testida, milleks on nimekuju Ahti sisu tuletamine.<\/p>\n

Teadupoolest p\u00e4rineb osa m\u00fctoloogiliste tegelaste nimesid eesti pseudom\u00fctoloogiast, millele pani XIX sajandi esimesel veerandil aluse soome rahvausundi teost t\u00f5lkides luuletaja ja keelemees Kristjan Jaak Peterson. Selline EREJ episoodiline tegelane on k\u00f5igepealt veehaldjas Ahti5 (6) (tabel 3). Teda mainitakse muinasjutus \u201eKullaketrajad\u201c vaid Kreutzwaldi enda loodud sajatusv\u00e4rssides: Mattis laene lapsukese, \/ Kattis Ahti armukese (vt ka Annist 1966: 98). Ahti nimi esineb korra ka \u201eKalevipojas\u201c: Salapeidul s\u00fcgavusi, \/ Ahti poja haudasida?(XVI: 71\u201372). Seni, kuni pole selgitatud soome jumaluse nime p\u00e4ritolu, ei saa selgust selle v\u00f5imalikust v\u00f5i v\u00f5imatust seosest k\u00f5lalt l\u00e4hedaste Eesti kohanimedega (vt Kp I: 486; Ernits 2017: 198 jj).<\/p><\/blockquote>\n

Rakendades artiklis k\u00e4sitletavat meetodit, v\u00f5ttes aluseks sumeri substraadi, kuna nii \u201eKalevipoeg\u201c kui ka \u201eKalevala\u201c sisaldab v\u00e4hemalt sumeri substraati, siis nimevormi Ahti puhul saame:<\/p>\n

Vastavalt h\u00e4\u00e4liku muutuste reeglitele sumeri \u2013 niidumari- eesti keele vahel nimes Ahti muutub h\u00e4\u00e4lik h -> \u010d.<\/p>\n

L\u00e4him niidumarikeelne vaste nimele Ahti on k\u00f5lalt ja h\u00e4\u00e4likute s\u00e4ilimise reeglitele vastab \u0430\u0447\u0438\u0439 (a\u010dij). \u0410\u0447\u0438\u0439 (a\u010dij) on \u00fcrgseim nimi sumerite keeles t\u00e4histades issi kui isa laste keeles kui ka olemaks t\u00fcvi m\u00f5istele looja, mis erineb jumala m\u00f5istest selle poolest, et ta on maailma ja maakeral oleva loomuse looja.<\/p>\n

Enn Ernitsa oma v\u00e4ite t\u00f5endamise m\u00f5\u00f5dupuu j\u00e4rgi on t\u00f5endatud nime Ahti p\u00e4ritolu, millega ka on n\u00e4idatud nime p\u00e4rinemist oma algallikast, milleks on praeguseks ainus teada olev vanimad kirjalikud allikad ehk sumerite savitahvlite kiilkirjas \u00fclesm\u00e4rked. Me v\u00f5ime seega julgelt v\u00e4ita, et puhtalt kasutatud nime \u00a0alusel ei saa v\u00e4ita kas \u00fcks v\u00f5i teine eestikeelne eepos v\u00f5i muinasjutt on pseudom\u00fctoloogia v\u00f5i mitte. Nime v\u00f5i nimevormi mitte m\u00f5istmine ei ole aluseks nimetada kogutut rahvap\u00e4rimusi pseudom\u00fctoloogiaks. See ei v\u00e4lista v\u00f5imalust m\u00f5ned kirja pandud teosed v\u00f5ivad evida kunstlikult v\u00e4ljam\u00f5eldud- v\u00f5i kunstlikult juurde kirjutatud s\u00fc\u017eeesid.<\/p>\n

Kuigi me eeldame Eesti kohanimede puhul Saksa kirjanduse rahvusromantiliste s\u00fc\u017eeede t\u00f5lkemugandusi kohalikele oludele, ei ole selle kohta olemas uuringut, mis seda v\u00e4idet kinnitaks ning antud v\u00e4ide peab olema h\u00fcpotees, mida on v\u00f5imalik nii kinnitada, kui ka \u00fcmber l\u00fckata.<\/p>\n

Rakendatava meetodi puhul ei arvesta see antud piiranguga ning nii positiivse kui ka negatiivse tulemi puhul tuleb l\u00e4htuda vastavalt saadud tulemi sisule.<\/p>\n

Topo- ja h\u00fcdron\u00fc\u00fcmide puhul on oht talle omistatud nimevorm ei ole selle algvorm ning m\u00e4lu asukoha topo- ja h\u00fcdron\u00fc\u00fcmist on v\u00e4ljajuuritud. \u00dcheks selliseks n\u00e4iteks on Tallinna Pirita j\u00f5gi ja Pirita linnaosa, mille ajalooline ajaarvestus topo- ja h\u00fcdron\u00fc\u00fcmina tuli peale 1219. aasta eestlaste kaotust ristiusustajate s\u00f5jav\u00e4ele.<\/p>\n

P\u00fcha Brigitta klooster loodi Tallinna lahte suubuva Iru asundusest l\u00e4bi voolava j\u00f5e suudmesse m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse kaugusesse v\u00f5rreldes keskaegse Tallinna asukohaga aastal 1417, mida p\u00fchitseti aastal 1436 [5]. Sellest hetkest alates on Tallinna l\u00e4hedal Iru asundust l\u00e4biva ja Tallinna lahte suubuva j\u00f5ge hakatud nimeta Pirita j\u00f5eks, mis tuleneb kiriku p\u00fchaku nimest \u2013 Pirit.<\/p>\n

Ristiusustamise j\u00e4lgi on m\u00e4rgata ka teiste ugrilaste rahvaste hulgas, n\u00e4iteks saamidel, kus v\u00e4hemalt inari saamid (An\u00e1ra S\u00e1mi) on hakanud selle tulemusena panema oma t\u00fctardele nimeks Pirita. Inari saamide seas on olemas naisterahvas Pirita N\u00e4kk\u00e4l\u00e4j\u00e4rvi. See on suurep\u00e4rane n\u00e4ide sellest kus t\u00f5esti, h\u00fcdro- ja topon\u00fc\u00fcmide anal\u00fc\u00fcsil on tarvis teada kohalikku olustikku, tausta, ajaloos\u00fcndmuste kulgu ning nimede ja nimevormide kujunemist.<\/p>\n

Meetodi tugevused<\/h5>\n

Meetod v\u00f5imaldab mitte ainult leida l\u00e4htekeele substraadi l\u00e4hima m\u00f5iste, vaid ka tuua v\u00e4lja milliseid h\u00e4\u00e4likumuudatusi m\u00f5iste l\u00e4bis leidmaks oma l\u00f5ppvormi eesti keele substraadis.<\/p>\n

Kuni selle hetkeni on antud l\u00e4henemine andnud erakordseid tulemusi kuni selleni v\u00e4lja, et meil on v\u00f5imalik n\u00e4idata proto-eesti keele m\u00f5istete substraati, et\u00fcmoloogiat ja \u00fcmbritseva maailmak\u00e4sitluse m\u00f5tteraamistikke, mis enam pole kas aktuaalne v\u00f5i t\u00e4nap\u00e4evkasutuses olevad m\u00f5istete sisu on j\u00e4\u00e4nud tavap\u00e4rase kasutuse raames m\u00e4rkamata vaatamata tema ilmselgelt v\u00e4ljendusele, kuna aegade kulgemise k\u00e4igus on s\u00e4ilinud substraadi kontseptsioonid omandanud uue t\u00e4henduse t\u00e4iendades vana t\u00e4henduse sisu.<\/p>\n

Eesti kohanimede rasked probleemid.<\/h5>\n

Tiina T\u00e4rk Eesti Keele Instituudis oma artiklis \u201eKohanimearhiiv eesti keele instituudis\u201c [6] kirjutab kohanimede teisendumisest j\u00e4rgnevat:<\/p>\n

Kohanimed tekivad ja s\u00e4ilivad, kuid nad v\u00f5ivad ka kaduda. Kohanimi h\u00e4vib kas siis, kui teda ei ole enam vaja (st kaob koht, mida ta t\u00e4histab), v\u00f5i siis, kui kaob nime kasutajaskond ja katkeb nime kasutustraditsiooni ahel. Meie kaasajal on paljud nimed k\u00fcll kasutusest kadunud, kuid \u00f5nneks j\u00e4\u00e4b nii m\u00f5nestki j\u00e4rele j\u00e4lg t\u00e4nu sellele, et nad on talletatud kohanimearhiivi. Eesti keele instituudis asuva kohanimekogu n\u00e4ol on tegemist mahuka andmestikuga, mis h\u00f5lmab endas k\u00f5igi Eesti kihelkondade kohanimesid. Kogus on eri liiki kohanimesid: asustusnimesid (nt m\u00f5isate, k\u00fclade, talude ja linnade nimed), vetenimesid (nt j\u00f5gede ja j\u00e4rvede, aga ka soode nimed), m\u00e4enimesid (m\u00e4gede ja k\u00fcngaste, tihti ka muude pinnavormide nimed), haldus\u00fcksuste nimesid (nt valdade ja k\u00fclan\u00f5ukogude nimed), teenimesid ja muude tehisobjektide nimesid (nt k\u00f5rtside, veskite, p\u00f5ldude, koplite, heinamaade ja k\u00fc\u00fcnide nimed), metsatukkade nimesid jne. Kogutud nimevara on m\u00e4\u00e4ramatu v\u00e4\u00e4rtusega eriti seet\u00f5ttu, et just kohanimed on need, mis k\u00e4tkevad endas vanimaid keelen\u00e4htusi. Nad on muudest leksikaalsetest \u00fcksustest p\u00fcsivamad, sisaldades ammu kadunud t\u00fcvesid (nt J\u00fcri kihelkonda kuulunud M\u00f5isak\u00fcla talunimi Ihuvere < kunagine isikunimi Iha 1 + sufiks -vere) v\u00f5i muutetunnuseid (nt omastava tunnus -n J\u00fcri kihelkonna m\u00f5isanimes Kurna < koiran \u2018koera\u2019 + oja). Kohanimed on seega p\u00f5nevaks uurimisaluseks paljudele keeleuurijatele, samuti aga ka ajaloolastele, geograafidele, koduuurijatele ja teistelegi, mist\u00f5ttu on olnud ja on ka edaspidi v\u00e4ga oluline kohanimematerjali koguda ja talletada.<\/p><\/blockquote>\n

Kurna < koiran \u2018koera\u2019 + oja t\u00fcvivormi uudselooma<\/h5>\n

J\u00fcri kihelkonna Kurna asula puhul on meil teada tema algvorm, mille v\u00f5tame sumeri substraadi korpuseteksti aluseks – Koera oja.<\/p>\n

Eesti ja sumeri keele h\u00e4\u00e4likumuudatuste reeglite alusel me teame, et k, h, ja g h\u00e4\u00e4lik saab muutuda \u010d h\u00e4\u00e4likuks. L\u00e4htudes teadaolevast h\u00e4\u00e4likumuutusest saame korpustekstiks \u010coera oja. Eeldame s\u00f5na tuviks olema \u010doe ja -ra s\u00f5na l\u00f5pu tunnus. Otsing niidumari substraadis m\u00f5iste \u0447\u043e\u0435 j\u00e4rgi ei anna tulemust, kuna selline t\u00fcvi puudub, k\u00fcll aga annab l\u00e4himaks vasteks \u0447\u043e\u044f (\u010doja).<\/p>\n

\u0427\u043e\u044f (\u010doja) niidumari keeles vastab m\u00f5istetele kaval, trikk \u00a0(kaval v\u00f5te, n\u00f5ks, krutski, vemp, riugas).<\/p>\n

\u0420\u0430 (ra)-l\u00f5pp m\u00f5istest koera ei anna mingeid m\u00f5istetavaid vasteid, mida oleks v\u00f5imalik kasutada.<\/p>\n

Eestikeelne m\u00f5iste oja vaste niidumari substraati on \u043e\u044f, kuna niidumari keeles on olemas h\u00e4\u00e4lik \u201eja\u201c ning \u044f on kasutuses mitte selle t\u00f5ttu, et see esineb kirillitsas, vaid seet\u00f5ttu, et niidumari keeles h\u00e4\u00e4lik \u044f, nagu ka eestikeelsete transliteratsioonide puhul vene keelde, esindab \u00e4 h\u00e4\u00e4likut. Eestikeelne oja m\u00f5iste oleks niidumari keeles o\u00e4 ehk \u043e\u044f.<\/p>\n

Niidumari substraadi m\u00f5iste \u043e\u044f ei anna mingeid m\u00f5istetavaid vasteid. Ainus l\u00e4him v\u00f5imalik vaste on \u043e\u0440\u0430 (ora). \u041e\u0440\u0430 (ora) t\u00e4hendab s\u00fcndmuste \/ s\u00f5nade laviin, kimp, virn, v\u00e4gi (suur r\u00fchm inimesi).<\/p>\n

\u0427\u043e\u044f \u043e\u0440\u0430 (\u010doja ora) t\u00e4hendus vastaks kaval v\u00e4gi, trikk s\u00fcndmuste laviin, \u00a0kaval kimp. \u0427\u043e\u044f \u043e\u0440\u0430 (\u010doja ora) m\u00f5iste sisu on raskesti m\u00f5istetav, kuid alati on selliste t\u00f5lket\u00f6\u00f6de puhul oluline teada koha tausta, tema konteksti ja sisu, mida see koht esindab. \u00dcheks probleemiks on \u0447\u043e\u044f \u043e\u0440\u0430 (\u010doja ora) m\u00f5istes r- h\u00e4\u00e4liku tekkimine ning mitte vastamine m\u00f5isteke Koera oja. Koera oja vs koja ora viitab h\u00e4\u00e4likumuutusele, mida ei ole esindatud eestikeelse m\u00f5istes ega ka pole foneetiliselt v\u00f5imalik v\u00e4lja \u00f6elda s\u00e4ilitades selle eestikeelse t\u00fcvisisu.<\/p>\n

Otsides alternatiivvastet m\u00f5istele \u043e\u044f (oja) leiame j\u00e4rgneva sobiliku kandidaadi \u043e\u0437\u0430 (oza). \u041e\u0437\u0430 (oza) t\u00e4hendab peremees, taluperemes, omanik, valdaja, t\u00e4ie\u00f5iguslik valitseja, k\u00e4sutaja, pereisa, majaperemees, majapidamise eest hoolitsev naisisik.<\/p>\n

\u0427\u043e\u044f \u043e\u0437\u0430 (\u010doja oza) oleks m\u00f5istena kaval omanik, trikk peremees, kaval peremees. Eesti rahvusm\u00fctoloogias tuleb meelde laialt levinud tegelaskuju Kaval-Ants, kes oligi ei keegi muu kui riukalikult kaval taluperemees, maaomanik.<\/p>\n

\u0427\u043e\u044f \u043e\u0437\u0430 (\u010doja oza) m\u00f5iste foneetilisest poolest on m\u00f5iste koja oza juba l\u00e4hem Koera oja h\u00e4\u00e4ldusele, sest \u043e\u0437\u0430 (oza) h\u00e4\u00e4lduses on tunda palataliseerimist z ja a vahel, mis tekitab foneetikas \u00fcleminekut za kui sja.<\/p>\n

\u0427\u043e\u044f \u043e\u0437\u0430 (\u010doja oza) -> \u010doja oza -> (\u010d)oja oza -> koja oza -> ko(j)a oza -> kora oza -> kora o(z)a -> kora oja -> ko(e)ra oja -> koera oja.<\/p>\n

Koera oja kui kohanimi tuleneb sumeri substraadi m\u00f5istest kaval-(talu)premees, kelle tegelaskuju on raiunud ennast Eesti rahvuseeposesse. Kaval-Ants nime tuletamine kui kohanime alusena n\u00e4itab kuiv\u00f5rd palju nii sumeri substraati kui ka sumeri kultuurip\u00e4randait kannab Eesti keel, kohanimed, Eesti kultuur ja Eesti rahvuseeposed.<\/p>\n

Koera oja <-> \u0447\u043e\u044f \u043e\u0437\u0430 (\u010doja oza) <-> Kaval-Ants teisendamine toob v\u00e4lja ka j\u00e4rgnevad h\u00e4\u00e4likumuudatused, mida on tarvis lingvistidel seletada nii ajaskaalal kui ka foneetiliselt keele kujunemine k.a. kuna see toimuda sai.<\/p>\n

\u0427\u043e\u044f \u043e\u0437\u0430 (\u010doja oza) -> Koera oja toob ka v\u00e4lja, et sumeri \u044f (ja) h\u00e4\u00e4likus, mida me v\u00f5tame kui \u00e4 h\u00e4\u00e4likuna, on eesti keelde kohandumisel toimub \u044f -> j(a) -> r(a) h\u00e4\u00e4likumuutus. Samuti \u043e\u0437\u0430 (oza) m\u00f5ist puhul ilmneb \u0437 (z) h\u00e4\u00e4liku puhul palataliseerimine tuues sisse m\u00e4rgatava i v\u00f5i j h\u00e4\u00e4liku foneetilise \u00fclemineku, mist\u00f5ttu saab toimuda \u043e\u0437\u0430 (oza) -> oza -> oz(j)a -> ozja -> o(z)ja -> oja \u00fcleminek.<\/p>\n

Me v\u00f5ime julgelt v\u00e4ita, et \u0447\u043e\u044f \u043e\u0437\u0430 (\u010doja oza) on proto-eesti keele l\u00e4htesubstraat, Kaval-Ants kui kaval peremees on selle proto-eesti keele l\u00e4htesubstraadi sisu kultuurip\u00e4rand Eesti keele- ja kultuurip\u00e4randis ning Koera oja kui kohanimi on sumeri substraadi m\u00f5iste \u0447\u043e\u044f \u043e\u0437\u0430 (\u010doja oza) foneetiline teisendus kandes endas kaasa kogu sumeri substraadi ja proto-eesti keele p\u00e4randi.<\/p>\n

Antud leid tekitab vajaduse hakata kaaluma Kurna kui kohanime \u00fcmbernimetamist tagasi Koera oja nimeliseks, sest me peame oma kultuurip\u00e4randit ja ajalugu s\u00e4ilitama ning edasi kandma oma tulevaste p\u00f5lvedele. Samuti Kurna n\u00e4ide kui \u00e4\u00e4rmiselt raskest n\u00e4itest Eesti kohanimede muutumistes vormi, millest on v\u00e4ljajuuritud topon\u00fc\u00fcm ja selle substraat, kuid meil on olemas vahend selliste t\u00fcvivormide uudselooma.<\/p>\n

Ihuvere < kunagine isikunimi Iha 1 + sufiks -vere t\u00fcvivormi uudselooma<\/h5>\n

V\u00f5tame praeguse vormi Ihavere ning teisendame vastavalt sumeri keele h\u00e4\u00e4likumuutuste reeglitele sumeri substraadiks, kus h -> \u010d ehk i\u010davere. Eestis k\u00f5ik kohanimed, mis on *vere l\u00f5pulised tulevad sumeri substraadi m\u00f5istet \u0432\u0435\u0440 (ver), mis t\u00e4hendab ase, ala, asukoht, piirkond, l\u00f5ik, (piirkond, maa-ala, paik, asukoht), kolle, (tekkekoht, keskus) , maastik ehk tegu on \u00fche fundamentaalse m\u00f5istega sumeri keeles. \u0412\u0435\u0440 (ver) t\u00fcvim\u00f5istest on ka tulnud sellise asumi nimi nagu V\u00f5ru. V\u00f5ru ehk \u0432\u0435\u0440 \u0443 (ver u) ehk kolle uus \/ keskus uus \/ tekkekoht uus. Sumeri substraadi \u0432\u0435\u0440 (ver) t\u00fcvest me saame teada, et V\u00f5ru linna proto-eestikeelne substraat oli \u0432\u0435\u0440 \u0443 (ver u) ehk veru, mis teisendus v\u00f5ru keele h\u00e4\u00e4likumuutustest tingituna v\u00f5ro nimeliseks asula nimeks.<\/p>\n

\u0412\u0435\u0440 \u0443 <-> ver u <-> veru <-> v\u00f5ru <-> v\u00f5ro <-> V\u00f5ru.<\/p>\n

Ihavere -> i\u010davere -> i\u010daver -> i\u010da ver -> \u0438\u0447\u0430 \u0432\u0435\u0440.<\/p>\n

Isikud, kes on pikemalt tegelenud eesti keele m\u00f5istete tagasi p\u00f6\u00f6ramisel sumeri substraati tunnevad \u00e4ra, kus m\u00f5iste \u0438\u0447\u0430 (i\u010da) on kahe erineva t\u00e4henduse v\u00e4ljendus -> \u0438 (i) ja \u0447\u0430 (\u010da). Kuna sumeri substraadis puudub \u00fcksikt\u00e4heline m\u00f5iste \u0438 (i), siis saab selle vastata ainult \u0438\u0439 (ij). \u0418\u0439 (ij) on fundamentaalne m\u00f5iste sumeri keeles t\u00e4histades nii vanust, j\u00f5ge, aastat kui ka j\u00e4\u00e4d ning v\u00e4ljendab sumerite maailmavaadet ja ajaarvestust v\u00e4ga kauges minevikus nii nagu nad seda tegelikult tajusid.<\/p>\n

\u0427\u0430 (\u010da) m\u00f5iste v\u00e4ljendab \u00a0sumeri substraadis modaalseid suhteid, kuid puuduvad \u0447\u0443 (\u010du) ja \u0447\u04f1 (\u010d\u00fc) m\u00f5isted, mis t\u00e4hendab, et sumeri substraadis kui proto-eesti keele substraadis saab antud kohanimi m\u00f5iste olla ainult iha* algusega ja v\u00e4listatud on ihu* v\u00f5i ih\u00fc* s\u00f5naalgused. See omakorda ei t\u00e4henda, et eesti keeles m\u00f5iste ihu* ja ih\u00fc* m\u00f5isted ei saa esineda, vaid selle leidmine sumeri substraadist on v\u00e4listatud.<\/p>\n

Sumeri substraadis l\u00e4him m\u00f5iste \u0447\u0430 (\u010da) t\u00e4hendusele on \u0447\u0430\u043f (\u010dap) t\u00e4hendades au, hallid juuksed v karvad. \u0427\u0430\u043f (\u010dap) on samasse klastrisse kuuluv m\u00f5iste kui sumeri \u0447\u0430\u043b (\u010dal) ja \u0430\u043b (al), mi on seotud ugrilastele ainuomase valitsemise vormiga ehk vanemaks olemine ja vanemakogusse vanemana olemine. \u0427\u0430\u043b (\u010dal) m\u00f5istest on tuletatud eestikeelne m\u00f5iste hall ja hallitus ning soomekeelne m\u00f5iste hallitus ehk valitsus. \u0427\u0430\u043f (\u010dap) m\u00f5iste au on seotud s\u00fcgavalt ugrilaste religioosse tegevusega ning au on vanemaks olemiseks seotud m\u00f5iste, mille piirm\u00e4\u00e4raks on isiku vanus ehk hallid juused. Just juused, mitte juuksed.<\/p>\n

\u0418\u0439 \u0447\u0430\u043b \u0432\u0435\u0440 (ij \u010dap ver) vanus + au + ala; vanus + hallid juused + ase \/ asukoht; vanus + au \u00a0\/ hallid juused + koht. Tuleb arvestada, et meie ja sumerite vahele j\u00e4\u00e4b 4600 aastat. Selle aja jooksul muutub keele ja keelde sisse kodeeritud maailmavaade m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt. See, et me ei pruugi<\/p>\n

koheselt m\u00f5ista sumeri substraadi m\u00f5istet ei t\u00e4henda, et see oleks v\u00e4\u00e4r, vaid seda, et meil on v\u00f5imalus teostada s\u00fcvaanal\u00fc\u00fcsi nende et\u00fcmoloogia, maailmavaate ja maailmavaate s\u00f5navara \u00fcle. \u00dcks v\u00f5imalik selgitus antud m\u00f5istele et tegu oli vanema valimis v\u00f5i vanemakogu valimise v\u00f5i koosk\u00e4imise kohaga. See, milline on selle m\u00f5iste s\u00fcgavam sisu on tulevaiku anal\u00fc\u00fcsi t\u00f6\u00f6, kuid me oleme suutnud tuletada proto-eesti keele m\u00f5iste, mis toob endas v\u00e4lja iha* algusega kohanime substraadi ning me v\u00e4listasime, et selliseks sumeri substraadi algus v\u00f5ib olla ihu* v\u00f5i ih\u00fc*.<\/p>\n

\u0418\u0439 \u0447\u0430\u043f \u0432\u0435\u0440 (ij \u010dap ver) -> ij \u010dap ver -> ij (\u010d)ap ver -> ij hap ver -> i(j) hap ver -> i hap ver -> ihapver -> iha(p)ver -> ihaver -> ihaver(e) -> ihavere.<\/p>\n

\u0418\u0439 \u0447\u0430\u043f \u0432\u0435\u0440 \u00a0<-> ij \u010dap ver <-> ihaver <-> ihavere.<\/p>\n

T\u00fcvivormide uudselooma j\u00e4relmid<\/h5>\n

Koera oja ja Ihavere n\u00e4idete puhul on selgelt v\u00e4lja tulnud, et m\u00f5lemad topon\u00fc\u00fcmid sisaldavad sumeri substraati. V\u00e4ide, et kohanimed on kohandatud saksap\u00e4rasteks rahvusromantismi m\u00f5isteteks ei oma alust ning tuleb lugeda v\u00e4\u00e4raks.<\/p>\n

M\u00f5isted Koera oja kui Kaval-Ants avab maailma meil m\u00f5ista Eesti m\u00fctoloogiat ja selle sisu, kus me saame juba eeldada, et sumerite kiilkirja tahvlid peaksid sisaldama tekste Kaval-Antsu ehk \u0447\u043e\u044f \u043e\u0437\u0430 (\u010doja oza) tekkeloost, taustast ja tema k\u00e4itumise erip\u00e4radest sumerite ajal kirjapandud maailmavaatelises vormis. V\u00e4ide, et Eesti m\u00fctoloogia on v\u00e4ljam\u00f5eldud pseudom\u00fctoloogia, mis on tuletatud teiste rahvaste lugudest, tuleb lugeda v\u00e4\u00e4raks.<\/p>\n

Antud meetod t\u00f6\u00f6tab ning meetodil on v\u00f5ime tuua v\u00e4lja seni meile tundmatu substraadi maailma vaatamata, et see substraat on meie topon\u00fc\u00fcmides olnud alati esindatud, lihtsalt meil puudus teadmine, kuidas selle substraadini j\u00f5uda.<\/p>\n

Kuigi me praegu vaatlesime ainult sumeri substraati t\u00f6\u00f6tab sama meetod ka Kreeta saare ugrilaste kultuuri puhul. Kreeta saare ugrilaste kultuuri ei saa nimetada Minose kultuuriks, sest komi keeles \u043c\u0435 \u043d\u0430\u0441 (me nas) ja \u043c\u0438 \u043d\u0430\u0441 (mi nas) omavad konkreetseid m\u00f5isteid v\u00e4ljendades funktsiooni ning nad pole kasutatavad nimis\u00f5nadena. Komi keeles ja Kreeta saare ugri kultuuri substraadis puudub selline m\u00f5iste nagu minos.<\/p>\n

Sumeri ja Kreeta saare ugri kultuuri substraat on aepuu uudselooma eesti keele, kultuuri ja sellega seotud kultuurip\u00e4randit, kus me saame oma keelekasutuses olevate m\u00f5istete kui ka topo- ja h\u00fcdron\u00fc\u00fcmide puhul hakata vaatlema nende teket v\u00f5rreldes neid juba reaalsete tsivilisatsioonidega.<\/p>\n

 <\/p>\n

Allikad:<\/p>\n

1 – https:\/\/docplayer.net\/50686223-Woodworking-in-estonia.html<\/a><\/p>\n

2 – http:\/\/ajavakk.ee\/laudnoud-1-uuratud-riistad\/<\/a><\/p>\n

3 – https:\/\/dea.digar.ee\/cgi-bin\/dea?a=d&d=JVemakseltsitoim201906.2.4&e=——-et-25–1–txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA————-<\/a><\/p>\n

4 \u2013 http:\/\/entsyklopeedia.ee\/artikkel\/peterson_kristjan_jaak<\/a><\/p>\n

5 – https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Pirita_klooster<\/a><\/p>\n

6 – https:\/\/www.emakeeleselts.ee\/omakeel\/2010_1\/OK_2010-1_11.pdf<\/a><\/p>\n

\"\"
Kaval-Ants ja vanapagan ehk sorts ehk maa-alune.<\/figcaption><\/figure>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaval-Ants ja vanapagan ehk sorts ehk maa-alune.   Aepuu Erinevalt ummiku tootmisest vajas laudn\u00f5u vitsutamist, mille tarvis muskli ja aepuu abil l\u00f6\u00f6di vitsad laudn\u00f5u k\u00fclgedele \u00f5igesse pingesse. Aepuu nimi varieerub eesti keeles s\u00f5ltuvalt keele kasutamise asukohast. P\u00f5hja-Eesti murdes on selleks…<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8359,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"image","meta":{"footnotes":""},"categories":[1411],"tags":[871,1348,1344,1346,1332,1334,1347,1342,1337,1335,1341,1343,853,1345,1340,1339,1338],"class_list":["post-8358","post","type-post","status-publish","format-image","has-post-thumbnail","hentry","category-ugri","tag-eesti-keel","tag-eesti-keele-insituut","tag-eesti-kohanimed","tag-hudronuumid","tag-kaval-ants","tag-koera-oja","tag-kurna","tag-niidumari-keel","tag-proto-eesti-keel","tag-substraat","tag-sumeri-keel","tag-sumeri-substraat","tag-sumerid","tag-toponuuimd","tag-tuvisonad","tag-tuvivorm","tag-uudselooma","post_format-post-format-image"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8358","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8358"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8358\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8372,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8358\/revisions\/8372"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8359"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8358"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8358"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8358"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}