{"id":8373,"date":"2022-08-26T23:15:31","date_gmt":"2022-08-26T20:15:31","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=8373"},"modified":"2024-08-08T23:50:41","modified_gmt":"2024-08-08T20:50:41","slug":"vaotuna-muinas-eesti-nime-vahtula-kreeta-saare-ugrilaste-substraat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=8373","title":{"rendered":"Vaotuna \u2013 Muinas-Eesti nime Vahtula Kreeta saare ugrilaste substraat."},"content":{"rendered":"<p>Muinas-Eesti Vahtula nimelise isiku nimeanal\u00fc\u00fcs osutus v\u00f5imalikuks Ukru Praksi poolt Eesti Ajalugu Facebook gruppi postitatud [1] Hansi Elbi erakogust pildi 1920ndatel aastatel Eesti Kaitsev\u00e4e \u00f5ppustel osalemas inglaste tank Mark IV. Eesti Kaitsev\u00e4e liikmed veel 1920ndatel aastatel teadsid ja austasid Muinas-Eesti aegsete isikuid omistades \u00fchele Marv IV tankidest Wahtula nime. Kuna tollal oli eesti keelest v\u00e4lja juurimata saksa keele m\u00f5jud, esineb nimi saksap\u00e4raselt W-h\u00e4\u00e4likuga, mille eestikeelne vorm peab olema Vahtula.<\/p>\n<p>Jefferson Suwike poolt postitatud l\u00f5igu Vahtula tausta kohta [2, lk 9] tekitas vajaduse anal\u00fc\u00fcsida nime t\u00e4hendust s\u00fcgavamalt.<\/p>\n<p>&#8220;\u00dcks tema nurjatuid alamaid, Panda, kes ammugi oma peremehe peale oli vihane, meelitas Saaremaa v\u00e4geva vanema Vahtula suure s\u00f5jav\u00e4ega Soontagana alla ja viis \u00fchel pimedal \u00f6\u00f6l terve s\u00f5jav\u00e4e kitsast sooteed m\u00f6\u00f6da Soontaganasse. Enne kui Soontagana vanem \u00e4raandmist oleks m\u00f5istnud aimatagi, oli ta malev l\u00f6\u00f6dud, linn v\u00f5idetud ning vanem, kes keegi muu ei olnud kui halli peaga vanake hiiem\u00e4elt, kinni seotud ja vangi viidud.&#8221;<\/p>\n<h5>Kreeta saare ugrilaste substraat<\/h5>\n<p>Olulise m\u00e4rkusena m\u00f5iste Kreeta saare ugrilaste substraadis olemasolu puhul on asjaolu, et see esineb antud keele substraadis, seda on v\u00f5imalik selle keele substraati panna ning sealt tuletada vajalik m\u00f5iste. See, et komi keeles on v\u00f5imalik eesti keelde t\u00f5lkida mingi m\u00f5iste ei t\u00e4hendab, et see s\u00f5na kindlasti esines Kreeta saare ugri kultuuris. Ei sumeri keele ega ka Kreeta saare ugri kultuuri puhul ole v\u00f5imalik t\u00f5lkida nende vahendajakeelest tagasi sumeri keelde v\u00f5i Kreeta saare ugri kultuuri poolt r\u00e4\u00e4gitud keelde, sest meil puudub korrastatud alus korpustekstide seostamiseks vastava kirjaliku keele m\u00e4rkidega. Seda on v\u00f5imalk teha, mist\u00f5ttu on kunagi tulevikus uurida, kas<\/p>\n<p>sumerid v\u00f5i Kreeta saare ugrilased kasutasid oma kirjalike m\u00e4rkmete tegemisel, kuid praegune baas sumerite kiilkirja seostamist h\u00e4\u00e4likute ja valdkonna spetsialiste poolt koostatud korpustekstides esinevad fundamentaalseid vigu, m\u00f5istmatust ja tuletatud vigaste paradigmade kordamist. Kreeta saare ugrilaste puhul on siiani selgusetu kuidas seostada piltkirja m\u00f5istetega ning kuidas seostada m\u00f5istetest Lineaar-A kirja silpkirja kujundeid.<\/p>\n<p>Substraadis esinemine t\u00e4hendab seda, et ta on korpustekstis. Substraadis esinemine t\u00e4hendab, et teda on v\u00f5imalik viia antud substraadi kirjalike silpkirja v\u00f5i kiilkirja t\u00e4hem\u00e4rkide t\u00e4hendusse ning eeldada, et v\u00f5imalik vaste veel t\u00f6\u00f6tlemata allikatest tuleb v\u00e4lja. Kuna on leitud \u00e4\u00e4rmiselt v\u00e4ike osa sumeri ja Kreeta saare ugrilaste kirjalike materjale, siis pole v\u00f5imalik eeldada \u00fche v\u00f5i teise m\u00f5iste puudumist nende poolt r\u00e4\u00e4gitud keeles. Substraadis olemine annab alust selle tuvastamiseks ning paremate teadmistega otsida teadaolevaid m\u00f5isteid vastavatest kirjalikest allikatest.<\/p>\n<h5>Vahtula nime t\u00fcvivormi uudselooma.<\/h5>\n<p>Vahtula nimevorm Kreeta saare urgilaste substraadis vastab m\u00f5istele \u0432\u0430 \u043e\u0442 \u0443\u043d\u0430 (va ot una).<\/p>\n<p>Komi keeles \u0432\u0430 (va) omab v\u00e4ga s\u00fcgavat ja laia et\u00fcmoloogiat, olles rangelt seostatud veega, niiskuse, mahla, m\u00e4rgusega ning isegi mererannaga. \u0412\u0430 (va) \u00fcks t\u00e4hendustest on eluj\u00f5ud \/ energia [loe: v\u00e4gi]. \u041e\u0442 (ot) vastab t\u00e4hendustele ulatus \/ laius \/ haare. \u0423\u043d\u0430 (una) aastate eest \/ \u00fcle aastate \/ aastate j\u00e4rel.<\/p>\n<p>\u0412\u0430 \u043e\u0442 \u0443\u043d\u0430 \u00a0(va ot una) m\u00f5iste vastab t\u00e4hendusele:<\/p>\n<p>&#8211; eluj\u00f5ud haare \u00fcle aastate;<\/p>\n<p>&#8211; energia \u00a0ulatus \u00a0aastate j\u00e4rel;<\/p>\n<p>&#8211; eluj\u00f5u ulatus \u00fcle aastate;<\/p>\n<p>&#8211; eluj\u00f5u laius aastate j\u00e4rel;<\/p>\n<p>&#8211; eluj\u00f5u haare aastate eest.<\/p>\n<p>\u0412\u0430 \u043e\u0442 \u0443\u043d\u0430 \u00a0(va ot una) m\u00f5iste Kreeta ugri substraadis viitab isikule kui pikaajalisele vanemale, kellel oli nii tahet ehk eluj\u00f5udu ja jaksu ehk haaret tegutseda v\u00e4ga pika aja jooksul. Kreeta saare ugrilaste m\u00f5istetest nagu \u043c\u0435 \u043d\u0430\u0441 (me nas) ja \u00a0\u043c\u0438 \u043d\u0430\u0441 (mi nas) viitavad valitud vanema ja valitud vanematekogu \u00fcldisele nimele ehk nende funktsiooni t\u00e4itmise nimedele.<\/p>\n<p>\u041c\u0435 \u043d\u0430\u0441 (me nas) t\u00e4hendab minumoodi ehk vanemaks valitud esindab kogukonda ning tema v\u00f5imuses on m\u00e4\u00e4rata valitsemise perioodi v\u00e4ltel millistel alustel see toimub.<\/p>\n<p>\u041c\u0438 \u043d\u0430\u0441 (mi nas) t\u00e4hendab meiemoodi ehk vanematekogusse valitud esindajad esindavad kogukonda ning nende v\u00f5imuses on m\u00e4\u00e4rata valitsemise perioodi v\u00e4ltel millistel alustel see nende jaoks toimub.<\/p>\n<p>Kreeta saare ugrilaste funktsionaalsetest nimevormidest \u043c\u0435 \u043d\u0430\u0441 (me nas) ja \u043c \u0438 \u043d\u0430\u0441 (mi nas) saab tuletada, et kumbki nimedest pole isiku v\u00f5i isikute s\u00fcnnij\u00e4rgne nimi ning sellest l\u00e4htuvalt \u0432\u0430 \u043e\u0442 \u0443\u043d\u0430 \u00a0(va ot una) esindab samuti valitud vanema funktsionaalset nime, mitte aga temale s\u00fcnnij\u00e4rgselt omistatud nime. Ugrilastel pole kombeks nimetada j\u00e4reltulijaid funktsionaalsete nimedega.<\/p>\n<p>\u041c\u0435 \u043d\u0430\u0441 (me nas) t\u00e4hendab minumoodi ehk vanemaks valitud esindab kogukonda ning tema v\u00f5imuses on m\u00e4\u00e4rata valitsemise perioodi v\u00e4ltel millistel alustel see toimub.<\/p>\n<p>\u041c\u0438 \u043d\u0430\u0441 (mi nas) t\u00e4hendab meiemoodi ehk vanematekogusse valitud esindajad esindavad kogukonda ning nende v\u00f5imuses on m\u00e4\u00e4rata valitsemise perioodi v\u00e4ltel millistel alustel see nende jaoks toimub.<\/p>\n<p>Kreeta saare ugrilaste funktsionaalsetest nimevormidest \u043c\u0435 \u043d\u0430\u0441 (me nas) ja \u043c \u0438 \u043d\u0430\u0441 (mi nas) saab tuletada, et kumbki nimedest pole isiku v\u00f5i isikute s\u00fcnnij\u00e4rgne nimi ning sellest l\u00e4htuvalt \u0432\u0430 \u043e\u0442 \u0443\u043d\u0430 \u00a0(va ot una) esindab samuti valitud vanema funktsionaalset nime, mitte aga temale s\u00fcnnij\u00e4rgselt omistatud nime. Ugrilastel pole kombeks nimetada j\u00e4reltulijaid funktsionaalsete nimedega.<\/p>\n<p>Probleem, mis tekib esile t\u00fcvivormi uudselooma j\u00e4rel, tuleneb meie ja tollase kauge meie kultuuriruumi tolle hetke maailmapildi erisusest tulenevalt meid lahutavast ajalisest vahest 3500 \u2013 1200 aastat. Selle jooksul on m\u00f5istete semantiline t\u00e4hendus muutunud v\u00f5i me oleme kohandanud endale t\u00e4nap\u00e4evalikumaks. Samas, meil on tekkinud \u00e4\u00e4rmiselt harukordne v\u00f5imalus vaadata muinaseesti keele m\u00f5ttemaailma l\u00e4bi nimede, m\u00f5istete ja kirjalike allikate.<\/p>\n<p>\u0412\u0430 \u043e\u0442 \u0443\u043d\u0430 \u00a0(va ot una) t\u00e4hendaks moodsas eesti keeles v\u00e4gilast. Nime et\u00fcmoloogia viitab selgelt inimesele (v\u00e4ga) j\u00f5ulise eluenergiaga vaatamata v\u00f5imalikule vanusele v\u00f5i pikale vanemaks olemise ajale. Kreeta saare ugri substraadi nimi v\u00f5ib viidata v\u00e4ejuhi t\u00e4hendusele, kuid\u00a0 pigem toob v\u00e4lja olemaks valitud vanem. Ugrilastel pole kunagi olnud kuningaid v\u00f5i \u00fclikuid. Ugrilased on alati valinud vanemakogu poolt valitud vanema, mida kinnitavad sumerite ja Kreeta saare ugri kultuuri nimed.<\/p>\n<h5>Eesti Kaitsev\u00e4gi m\u00e4lestamas Vahtulat kui v\u00e4ejuhti.<\/h5>\n<p>M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseks tuleb lugeda asjaolu, et k\u00f5igest 102 aastat tagasi oli eestlastele teada muinasaja eestlaste nimed, teod ja saavutused. Ei saa v\u00e4listada, et \u0432\u0430 \u043e\u0442 \u0443\u043d\u0430 \u00a0(va ot una) ehk Vahtula oli s\u00f5japealiku funktsionaalne nimi, mis sai \u00e4ra m\u00e4rgitud 1920ndate Eesti Kaitsev\u00e4e poolt inglaste \u00f5ppusteks toodud tanki nimeandmisega.<\/p>\n<p>Selle teadmise vastu r\u00e4\u00e4gib aga sama \u00f5ppuste ajal olev teine inglaste Mark IV tank nimega Uku, mis on sumeri substraadist ning loetakse peajumalaks, v\u00e4lgu valdajaks, keda loeti kivi sees elavaks jumaluseks. Uku on sumerite jumalus \u0443 \u043a\u04f1 (u k\u00fc), keda on ekslikult t\u00f5lgitud inglise keelde kui Utu ning ta ei saa olla p\u00e4ikesejumalus, kuna k\u00f5ikidel ugrilastel puudub mistahes p\u00e4ikese m\u00f5iste v.a. eestlastel, soomlastel, komilastel ja udmurtidel.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-8378 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/Tankid-Mark-IV-Uku-ja-Vahtola.webp\" alt=\"\" width=\"995\" height=\"600\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/Tankid-Mark-IV-Uku-ja-Vahtola.webp 995w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/Tankid-Mark-IV-Uku-ja-Vahtola-768x463.webp 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 995px) 100vw, 995px\" \/><\/p>\n<p>Nii Vahtula kui ka Uku on n\u00e4ited eestlaste ajaloolise j\u00e4rjepidevuse m\u00e4lust teadmiste kadumistest olles n\u00e4ide sellest, et meil on toimunud enneolematu s\u00fcgavusega ajaloom\u00e4lu katkestus.<\/p>\n<h5>Kreeta saare Knossos ja Muhu saare Kuivastu fenomen.<\/h5>\n<p>Vahtula nimi t\u00fcvivormi uudselooma Kreeta ugri substraadis toob uuesti t\u00e4helepanu asjaolule, kus Kreeta saare Knossos ja Muhu saare Kuivastu m\u00f5lemad esindavad sama et\u00fcmoloogilist t\u00e4hendust, kust nimevorm on esindatud ilma\u00fctlevas k\u00e4\u00e4ndes v\u00e4ljendades asukoha mitte kuivust, mis on tuntud kui ugrilaste duaalsuse v\u00e4ljendus sidudes kaks omavahel mitte seostuvat m\u00f5istet loomaks konkreetse t\u00e4henduse. Nii Knossos kui Kuivastu nimekujud v\u00e4ljendavad vastavate maade sobivust p\u00f5llumajanduseks ehk rohke j\u00f5evee olemasolule.<\/p>\n<p>Enamus Muhu saare topo- ja h\u00fcdron\u00fc\u00fcmidest on Kreeta saare ugri substraat. Kuigi me r\u00e4\u00e4gime ajastust, mil nii Muhu, Saaremaa kui ka S\u00f5rve olid kolm eraldi veega lahutatud saart, ei ole v\u00f5imalik t\u00e4iendava taustainformatsioonita v\u00e4ita, kas Vahtula \u00a0v\u00f5is olla vanem Muhu saarelt, Saaremaalt v\u00f5i S\u00f5rvest. Praeguste teadaolevate andmete p\u00f5hjal on k\u00f5ik alused olemas arvata Kreeta saare ugrilased maabusid ja seadsid sisse Muhus.<\/p>\n<h5>Vahtula \u00a0ja Vambola<\/h5>\n<p>Asjaolud, mis viisid Vahtula nimekuju teisenemiseks Vambola-nimeliseks, on praeguseks teadmata. V\u00f5ib eeldada, et Vambola on \u00e4sja, 1830ndatest alates, eesti keelde mugandatud Vahtula \u00a0nimekuju. V\u00f5ib eeldada, et muinaseestlased h\u00e4\u00e4ldasid valitud vanema Vahtula nime j\u00e4rgi, mida on v\u00f5imalik n\u00fc\u00fcd kontrollida Kreeta ugrilaste nimevormi \u0432\u0430 \u043e\u0442 \u0443\u043d\u0430 (va ot una) j\u00e4rgi. Antud teadmine annab ka v\u00f5imaluse hinnata h\u00e4\u00e4likumuudatuste kaudu millal v\u00f5is nimi tekkida ning kuidas eesti keele teisenes \u00fchest substraadist teise, v\u00f5ttes emakeele teise ugri keele substraadi koos tema ajaloolise p\u00e4randiga.<\/p>\n<h5>Kreeta ugrilaste kultuur ja selle m\u00f5ju maailmale.<\/h5>\n<p>Siiani saladuslikuks peetud Kreeta ugrilaste kultuur, mis on laiemale maailma\u00fcldsusele kui kadunud tsivilisatsioon, peetud salap\u00e4raseks ajastut loovaks kultuuriks, kelle p\u00e4randist on tekkinud t\u00e4nap\u00e4eva meile nii tuttav moodne Euroopa kultuur. Kreeta saare ugrilaste kultuur l\u00f5i selle ajastu ja kultuuri alge, mida me t\u00e4nap\u00e4eva loeme enda omaks. R\u00e4\u00e4kides Kreeta saare ugri kultuuri substraadist Muhus, mandri-Eestis, Hiiumaal ja osa Saaremaal, r\u00e4\u00e4gime me kindlasti perioodidest, mil veel meile tuttavat kultuuriruumi ei eksisteerinud, kuid olid olemas meie kultuur ja eestlased.<\/p>\n<p>Kreeta saare ugrilaste kultuur eksisteeris aastatel 3650 &#8211; 1400 e.m.a [3], mis teeb nende kestvuse perioodiks 2250 aastat. Eestlased on Eestimaal ja mujal piirkonnas, suutnud elada kauem kui Kreeta saare ugrilased vaatamata k\u00f5ikidele kliimakatastroofidele, mida meile on osaks saanud selle aja jooksul, eriti 536 AD ja 1693 Suur N\u00e4lg, mis k\u00fcll olid ilmastiku loodud, kuid sotsiaalsete tugis\u00fcsteemide mittearenemise t\u00f5ttu, kus m\u00e4ngu tuli ka raha ehk normiaalv\u00e4\u00e4rtuses vara vastu vilja ost, ning talunikel keelati vilja osta omatarbimiseks ja oli lubatud vilja laenata ainult k\u00fclviks.<\/p>\n<p>Kreeta saare ugrilaste tsivilisatsioon m\u00f5jutas Antiik-Kreekat sedav\u00f5rd, et neile tekkisid m\u00f5isted nagu minotaur, medusa, achillius, illiad, odysseus, trooja, charybdis ja muud maailmale sedav\u00f5rd tuntud m\u00fctoloogilised tegelased.<\/p>\n<p>Kreeta saare ugrilaste kultuur sai l\u00f6\u00f6gi 1600ndatel e.m.a kui Santorini saare supervulkaani purske tagaj\u00e4rjel muutusid Kreeta saare ja \u00fcmbruskonna klimaatilised tingimused nii drastiliselt, et 200 aastat hiljem suudavad m\u00fckeenlased vallutada Kreeta saare ning v\u00f5tta \u00fcle ugrilaste poolt j\u00e4etud topo- ja h\u00fcdron\u00fc\u00fcmid, linnad, tehnoloogia ja p\u00f5llumajanduse.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-8382 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/Santorini.webp\" alt=\"\" width=\"1191\" height=\"1230\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/Santorini.webp 1191w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/08\/Santorini-768x793.webp 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1191px) 100vw, 1191px\" \/><\/p>\n<p>T\u00e4nu teadust\u00f6\u00f6dele, Eesti Keele Instituudile ja SA VALDEF panusele on avanenud reaalne aken muistsesse maailma, kus me saame kirjalikele allikatele tuginedes, lisaks anal\u00fc\u00fcside kultuuride artefakte ning h\u00fcdro- ja topon\u00fc\u00fcme, leida seoseid ajaloos l\u00e4bi substraadi, mis meil on alati olnud k\u00e4ep\u00e4rast ja k\u00f5rval, kuid mille tundma \u00f5ppimiseks puudusid piisavad oskused v\u00f5i v\u00f5ime neid m\u00e4rgata. Praeguseks hetkeks saab v\u00e4ita, et Eestisse tekkisid kahe erineva Kreeta saare ugrilaste substraati, millest \u00fcks oli Muhus ja teine m\u00f6\u00f6da j\u00f5ge \u00fclesvoolu l\u00e4bi tulevase Iru asula ja Iru maalinnuse loodusliku maastiku.<\/p>\n<h5>Vaotuna &#8211; Muinas-Eesti Vahtula<\/h5>\n<p>Me saame kindlalt v\u00e4ita:<\/p>\n<p>&#8211; \u00a0Vahtula oli reaalne isik, mitte v\u00e4ljam\u00f5eldud tegelane.<\/p>\n<p>&#8211; Vahtula seostamine Saaremaaga on teine teineteisest eraldi tuvastatud v\u00f5imalik asit\u00f5end Hiiumaa, Saarmeaa, S\u00f5rve v\u00f5i Muhumaa v\u00f5imalikust asustatusest Kreeta saare ugri kultuuri esindajate- v\u00f5i keele valdajate poolt.<\/p>\n<p>&#8211; On t\u00e4iesti reaalne et Kreeta saare ugri kultuuri asundus oli Muhus ning nad olid isikud, kes kontrollisid V\u00e4ikse V\u00e4ina laevaliiklust.<\/p>\n<p>&#8211; Vahtula s\u00f5jaretk Soontaganasse omab k\u00f5iki eeldusi olemaks reaalselt toimunud teadmata kuup\u00e4evaga s\u00fcndmus.<\/p>\n<p>&#8211; Vahtula Kreeta saare ugri substraadi, nimi vaatamata oma et\u00fcmoloogiale (v\u00e4ga) j\u00f5ulise eluenergiaga vanusest v\u00f5i pikast valitsemisest, v\u00f5ib viidata oskusliku ja v\u00f5imeka maleva pealiku omadusena, mitte, et ta oleks olnud vana vanuse poolest, vaid t\u00f5estanud oma maleva pealiku lahinguoskusi \u00fcle pika aja ehk ajaliselt vana ametis olija.<\/p>\n<p>&#8211; See, kas Vahtula oli maleva pealik v\u00f5i ainult valitud vanem, peab selguma edaspidistest uuringutest. Antud anal\u00fc\u00fcs suutis ainult tuvastada selle seost meie teiste s\u00f5saretnoste vahel.<\/p>\n<p>&#8211; Vahtula nime anal\u00fc\u00fcs v\u00f5ib olla t\u00f5endatav t\u00f5end, et saartelt p\u00e4rit eestlased tegid s\u00f5jaretki mandril olevatele teiste eestlaste kindlustatud asulatesse.<\/p>\n<p><strong>\u00a0<\/strong><\/p>\n<p>Allikad:<\/p>\n<p>1 &#8211; <a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/groups\/2223153108008095\/posts\/3369571996699528\/\">https:\/\/www.facebook.com\/groups\/2223153108008095\/posts\/3369571996699528\/<\/a><\/p>\n<p>2 &#8211; <a href=\"https:\/\/www.luts.ee\/e-raamatud\/eestikeelsed\/pdf\/Andres_Saal_Vambola.pdf\">https:\/\/www.luts.ee\/e-raamatud\/eestikeelsed\/pdf\/Andres_Saal_Vambola.pdf<\/a><\/p>\n<p>3 &#8211; <a href=\"https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Minose_kultuur\">https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Minose_kultuur<\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Muinas-Eesti Vahtula nimelise isiku nimeanal\u00fc\u00fcs osutus v\u00f5imalikuks Ukru Praksi poolt Eesti Ajalugu Facebook gruppi postitatud [1] Hansi Elbi erakogust pildi 1920ndatel aastatel Eesti Kaitsev\u00e4e \u00f5ppustel osalemas inglaste tank Mark IV. Eesti Kaitsev\u00e4e liikmed veel 1920ndatel aastatel teadsid ja austasid Muinas-Eesti&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8374,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"image","meta":{"footnotes":""},"categories":[1411],"tags":[287,1359,1352,1354,1356,1361,1353,727,731,1358,585,1355,1357,1360,853,1351,1350,1349],"class_list":["post-8373","post","type-post","status-publish","format-image","has-post-thumbnail","hentry","category-ugri","tag-eesti","tag-hiiumaa","tag-juku","tag-kreeta","tag-kreeta-saare-ugri-kultuur","tag-kultuuriparand","tag-mark-iv","tag-muhu","tag-muhu-saar","tag-muhumaa","tag-saaremaa","tag-santorini","tag-soontagana","tag-sorve","tag-sumerid","tag-uku","tag-vahtula","tag-vambola","post_format-post-format-image"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8373","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8373"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8373\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8387,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8373\/revisions\/8387"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8374"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8373"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8373"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8373"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}