{"id":8389,"date":"2022-09-01T15:52:34","date_gmt":"2022-09-01T12:52:34","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=8389"},"modified":"2022-09-01T15:52:34","modified_gmt":"2022-09-01T12:52:34","slug":"louna-eesti-jumalus-pekko-ja-pohja-norras-saamide-puhakivi-ahkku","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=8389","title":{"rendered":"L\u00f5una-Eesti jumalus Pekko ja P\u00f5hja-Norras saamide p\u00fchakivi \u00c1hkku."},"content":{"rendered":"<p>P\u00f5hja-Norra Finmark regioonis Komsa m\u00e4gedes [1] asub fjordi l\u00e4heduses kaljurahnust eristuv \u00fcksik kivistruktuur, mida kohalikud saami h\u00f5imud kutsivad \u00c1hkkuks. \u00c1hkku on saamide jaoks p\u00fcha kivi.<\/p>\n<p>\u00c1hkku nimevormi puhul eristub selle kaks t\u00fcvivromi \u00c1hk ja ku, mille reedab tema topelt k-konsonandi \u00fchend. See, et tegu v\u00f5ib olla sumeri substraadi m\u00f5istega tuleb sumeri substraadist ja sumeri substraati t\u00f5lkivale isikule \u00fcsna kiiresti m\u00f5ttesse t\u00e4nu kogemusele ja n\u00fcanssidele, kuidas h\u00e4\u00e4likud v\u00f5ivad muutuda \u00fchest substraadist teise. M\u00e4\u00e4ravaks siin on siiski topeltkonsonandi \u00fchend ja r\u00f5hk kahe k-h\u00e4\u00e4li vahel.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8394\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Ahkku.webp\" alt=\"\" width=\"2097\" height=\"1107\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Ahkku.webp 2097w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Ahkku-1280x676.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Ahkku-768x405.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Ahkku-1536x811.webp 1536w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Ahkku-2048x1081.webp 2048w\" sizes=\"auto, (max-width: 2097px) 100vw, 2097px\" \/><\/p>\n<p>M\u00f5iste \u00c1hkku sumeri substraadi anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus ilmneb kiiresti, et prefiks, \u00c1hk, on selgelt saamide substraadi m\u00f5iste ning suffks ku on selgelt puhas sumerite substraadi m\u00f5iste \ud808\udc2d\u043a\u04f1 (k\u00fc) ehk kivi. Nime struktuur, kus prefiksiks on kohaliku substraadi t\u00fcvivorm ja sufiksiks on puhas sumeri substraadi vorm on v\u00e4ga unikaalne n\u00e4htus ning see eristub selgelt Eestis muidu esinevatest topon\u00fc\u00fcmide struktuurist ja t\u00fcvivormidest vormidest.<\/p>\n<p>Prefiks \u00c1hk m\u00f5istes \u00c1hkku viitab selgelt ugrilaste p\u00fchale linnule hahdk (lat. somateria mollissim).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-8398 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Hahkid.webp\" alt=\"\" width=\"698\" height=\"484\" \/><\/p>\n<p>Kui p\u00f6\u00f6rata sama nimevormi k\u00e4sitluse puhul t\u00e4helepanu v\u00f5ru- ja setomaal s\u00fcgavalt levinud ja levikuga piirdunud kindlalt L\u00f5una-Eesti piires j\u00e4\u00e4nud jumaluse Pekko poole, siis sellest koorub v\u00e4lja tuttav muster \u2013 kaks t\u00fcvivormi, millest sufiks on ko-l\u00f5puline.<\/p>\n<p>Ko-l\u00f5puline lause meenutab seda sama struktuuri, mida P\u00f5hja-Norra saamide \u00c1hkku nimekuju endas kannab. Kui eraldada t\u00fcvivromid saame Pek ja ko. Ko kui sumeri k\u00fc \u00fctleb otse, et tegu peab olema sumeri kiilkirja \ud808\udc2d\u043a\u04f1 (k\u00fc) m\u00e4rgiga. M\u00f5iste pek sumeri substraadi anal\u00fc\u00fcsi k\u00e4igus annab l\u00e4himaks vasteks \u043f\u0435\u043a (pek) t\u00e4henduse, mis on niidumari keeles pigi. Teades kuidas ja mida otsida, leides \u00f5iged t\u00e4hendused algmaterjalist, oleme me suutnud t\u00f5estada, et Pekko, nagu saami \u00c1hkku, on mitte lihtsalt sumeri substraat, vaid nad on sarnase semantilise struktuuriga m\u00f5isted, mis eristuvad teistest Eesti sumeri substraadi m\u00f5istetest ning tulenevalt me oleme leidnud, et v\u00f5ro ja seto rahvast seob kauges minevikus \u00fchine ugri maausu kultuurip\u00e4rand ja selle substraat P\u00f5hja-Norra saamidega.<\/p>\n<p>See on nii \u00fcllatav kui ka m\u00e4\u00e4rav, sest ajaloolised t\u00f5endid n\u00e4itavad, et v\u00f5rokad ja setod jagavad \u00fchist kultuuri ja keeleruumi nii eestlastega kui ka P\u00f5hja-Norra saamidega ning nende ugri maausu p\u00fchakud jagavad \u00fchist nimede t\u00fcvivormide jaotuse grammatilist konventsiooni.<\/p>\n<p>Lisaks tuleb v\u00e4lja, et Eesti kui ugrilaste maausus on esinenud kolm jumalust Pekko, Juku ja Uku, kes k\u00f5ik on sumeri substraadis kirjalikult fikseeritud jumalused.<\/p>\n<p>Pekko sumeri keeles on \u043f\u0435\u043a \u043a\u04f1 (pek k\u00fc) ehk pigi kivi. Pekko sumeri kiilkirjas on \ud808\udc2d\ud808\udeb9 \u043f\u0435\u043a \u043a\u04f1 (pek k\u00fc). Tuleb kohe m\u00e4rkida, et sumeri jumaluse teisteks t\u00fcvivormiks v\u00f5ib olla nii \u0432\u0430\u0440 (var) kui ka \u043a\u0438\u0448 (ki\u0161) t\u00fcvivorm, millest l\u00e4htuvalt v\u00f5ib nimi varieeruda \u043f\u0435\u043a \u043a\u04f1 (pekk k\u00fc), \u0432\u0430\u0440 \u043a\u04f1 (var k\u00fc) kui ka \u043a\u0438\u0448 \u043a\u04f1 (ki\u0161) nimede vahel, kus nii \u043f\u0435\u043a (pek), \u0432\u0430\u0440 (var) kui ka \u043a\u0438\u0448 (ki\u0161) t\u00e4histavad pigi, kuid ainult \u043a\u0438\u0448 (ki\u0161) v\u00f5ib olla kasutuses kui vaik nagu k\u00f5rvavaik. Pigi tootmise juures peab silmas pidama, et see eeldab suures koguses metsa olemasolu ning pikaajalist hapnikuvaeses keskkonnas p\u00f5lemist, mida loetaks eranditult p\u00f5hjamaade, eriti aga skandinaavia ugrilaste saavutuseks. Kui n\u00fc\u00fcd selgub, et sumerid, oma algup\u00e4rases asukohas, suutsid toota pigi, on tegu m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rse avastusega, sest pigi v\u00f5is olla tollal v\u00e4ga tundmatu substants.<\/p>\n<p>Me oleme n\u00fc\u00fcd suutelised\u00a0 sumeri jumaluste erisuste alusel tuvastada millised sumerite migratsioonilained on Eestisse toimunud, kust, ning millal.<\/p>\n<p>Pekko m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt eristub Uku ja Juku jumalustest, kes on ainsana neist muutunud puuslikuks.<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>Allikad:<\/p>\n<p>1 &#8211; <a href=\"https:\/\/www.facebook.com\/groups\/SaamiBaiki\/posts\/5620071508013960\/\">https:\/\/www.facebook.com\/groups\/SaamiBaiki\/posts\/5620071508013960\/<\/a><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-8390 aligncenter\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Pekko-puuslik.webp\" alt=\"\" width=\"1028\" height=\"1300\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Pekko-puuslik.webp 1028w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2022\/09\/Pekko-puuslik-768x971.webp 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1028px) 100vw, 1028px\" \/><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00f5hja-Norra Finmark regioonis Komsa m\u00e4gedes [1] asub fjordi l\u00e4heduses kaljurahnust eristuv \u00fcksik kivistruktuur, mida kohalikud saami h\u00f5imud kutsivad \u00c1hkkuks. \u00c1hkku on saamide jaoks p\u00fcha kivi. \u00c1hkku nimevormi puhul eristub selle kaks t\u00fcvivromi \u00c1hk ja ku, mille reedab tema topelt k-konsonandi&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8390,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[26,238],"tags":[287,1352,1375,1361,1371,1367,1362,1363,1365,1372,1376,1364,1370,1378,1341,1374,853,1373,1351,1369,1377,1366,1368],"class_list":["post-8389","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ajalugu","category-uus","tag-eesti","tag-juku","tag-jumalused","tag-kultuuriparand","tag-norra","tag-pek-ku","tag-pekko","tag-peko","tag-pohja-norra","tag-pohjamaad","tag-puuslik","tag-saamid","tag-seto","tag-seto-keel","tag-sumeri-keel","tag-sumeri-kiilkiri","tag-sumerid","tag-ugri-maausk","tag-uku","tag-voro","tag-voro-keel","tag-1366","tag-1368"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8389","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8389"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8389\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8402,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8389\/revisions\/8402"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8390"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8389"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8389"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8389"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}