{"id":8743,"date":"2026-01-13T23:44:57","date_gmt":"2026-01-13T20:44:57","guid":{"rendered":"https:\/\/valdef.org\/?p=8743"},"modified":"2026-01-15T06:56:33","modified_gmt":"2026-01-15T03:56:33","slug":"vanadest-veeteedest-ja-veesoidukitest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/valdef.org\/?p=8743","title":{"rendered":"Vanadest veeteedest ja vees\u00f5idukitest"},"content":{"rendered":"<p>19. juunil 2024 oli meil v\u00f5imalus esineda Soomaal Rohelise J\u00f5emaa Koost\u00f6\u00f6kogu \u00fcrituse \u201eHaabjamatk kevadest suvesse\u201c teise p\u00e4eva \u00f5htul Piesta-Kuusikarul ettekandega \u201eVanadest veeteedest ja vees\u00f5idukitest\u201c r\u00e4\u00e4kimaks meie ugri vees\u00f5idukite p\u00e4randist ja selle m\u00f5just 2023. a. Ukrainas Dnipro j\u00f5est Hort\u00f5tsija l\u00e4histel avastatud tammjase n\u00e4ol, millele oli lisaks avastatud peale kantud kiil kirja kirjad. Loeng oli meie SA p\u00f5hitegevuse kahe haru liitmisega \u00fcheks tervikuks ning meie SA senise t\u00f6\u00f6 avalik esitamine ugri p\u00e4randi kandmisest meis k\u00f5igis. Ettekanne, lisaks SA sisemisetele j\u00f5ududele, p\u00f5hines v\u00e4listele panustajatele ja t\u00f6\u00f6dele. Esimene neist on Nebraska-Linkcolni \u00fclikooli Raalimise kooli juht Peter Revesz oma 2019. aasta teadust\u00f6\u00f6ga \u201eSumeri-uurali \u00fchisalgete n\u00e4itamine korrap\u00e4raste h\u00e4\u00e4likumuutuste p\u00f5hjal\u201c. Ugri p\u00e4randi mok\u0161ade poolne sisend tuli meie teise kaaspanustaja Numulunj Pilga (J\u00e4nese K\u00e4pp) klanni t\u00e4\u0161kson kandja poolt, kellel puudub oma mok\u0161a ugri p\u00e4randile vastav etniline nimi tulenevalt nartsuklastest anastajate poolt nende p\u00e4randi ja nende poolt esmaasustatud asumi Moskva omastamisest ja p\u00e4randi juurimisest. Vaatamata isegi nendele asjaoludele Numulunj Pilga valdab meie- ja oma mok\u0161arahva ugri p\u00e4randit ulatuseni, mis asendaks k\u00f5ik Eestis tegutsevad \u00fclikoolid.<\/p>\n<p>Tulenevalt pidevast anastaja meelevallas olemisest ja etnilise identiteedi juurimisest tulenevast maailmapildi moondumisest on Numulunj Pilgaga kokkulepe, et tema pildi asemel on t\u00fchi taust.<\/p>\n<figure id=\"attachment_8744\" aria-describedby=\"caption-attachment-8744\" style=\"width: 1920px\" class=\"wp-caption alignnone\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"size-full wp-image-8744\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Tanud-teema-panustamisel-DPI-75.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1005\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Tanud-teema-panustamisel-DPI-75.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Tanud-teema-panustamisel-DPI-75-1280x670.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Tanud-teema-panustamisel-DPI-75-768x402.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Tanud-teema-panustamisel-DPI-75-1536x804.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-8744\" class=\"wp-caption-text\">Vanadest veeteedest ja vees\u00f5idukitest<\/figcaption><\/figure>\n<p>Artikli avaldamisega kaasneb h\u00fcve, kus me saame ettekande ajal tehtud m\u00f6\u00f6nduse puhul teha parandusi ning videol toodud tiitrites kui ka artiklis endas on kirja pandud parandatud s\u00f5numid.<\/p>\n<p>ringi kondaja s\u00fcndinud. Dnipro tammjase kiil kirja kirjades s\u00e4rk.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-embedded-content\" data-secret=\"RWcsOcYWJB\"><p><a href=\"https:\/\/pood.valdef.org\/product\/sundinud-ringi-kondaja-dnipro-tammjase-kiil-kirja-kirjad\/\">ringi kondaja s\u00fcndinud. Dnipro tammjase kiil kirja kirjades s\u00e4rk.<\/a><\/p><\/blockquote>\n<p><iframe loading=\"lazy\" class=\"wp-embedded-content\" sandbox=\"allow-scripts\" security=\"restricted\" style=\"position: absolute; visibility: hidden;\" title=\"&#8220;ringi kondaja s\u00fcndinud. Dnipro tammjase kiil kirja kirjades s\u00e4rk.&#8221; &#8212; Pood SA VALDEF\" src=\"https:\/\/pood.valdef.org\/product\/sundinud-ringi-kondaja-dnipro-tammjase-kiil-kirja-kirjad\/embed\/#?secret=lYviItnffR#?secret=RWcsOcYWJB\" data-secret=\"RWcsOcYWJB\" width=\"600\" height=\"338\" frameborder=\"0\" marginwidth=\"0\" marginheight=\"0\" scrolling=\"no\"><\/iframe><\/p>\n<p>[TIITRITES TOODUD ON \u00d5IGE JA PARANDATUD]<\/p>\n<p>Me v\u00f5iksime alustada. Kell on paar minutit \u00fcle seitsme. Minu poolt tervist! Ma olen Dmitri S\u00e4dus ja esindan Sihtasutust Vabaallikate demokraatia fondi, SA VALDEF, kuidas kellelegi. See, mida me t\u00e4na soovime teile tutvustada on vanadest veeteedest ja vees\u00f5idukitest.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8748\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.1.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.1.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.1-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.1-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.1-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Enne kui ma alustaksin me tervitame tegelikke kaleveid, kes selle \u00f5htu meile v\u00f5imaldasid. See on siis meie kallis Hardi Nigulas ja Aivar Ruukel ehk kui nemad poleks praegu seda ettev\u00f5tmist teinud, me oleksime kuskil mujal ja hoopis teisi asju teinud. Ma tahaks et me plaksutame neile, sest tegelikult on nemad selle \u00f5htu kalevid.<\/p>\n<p>&#8211; Hardi Nigulas: &#8220;Plaksutame Teile ka!&#8221;<\/p>\n<p>&#8211; Jah!<\/p>\n<p>Teeme siis niimoodi, teema on pikk ja p\u00f5hjalik ning ma \u00fcritan tunni sisse \u00e4ra mahtuda.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8754\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.2.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.2.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.2-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.2-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.2-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>\u201eN\u00fc\u00fcd mina vesta\u201c<\/p>\n<p>\ud808\uded7\ud808\ude28\ud808\ude92 \u0447\u0443 \u043c\u0438 \u0440\u0443 (\u010du mi ru)<\/p>\n<p>las ma juuretis \/ n\u00fc\u00fcd mina juuretis<\/p>\n<p>(maausu riitus)<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8759\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.3.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.3.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.3-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.3-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.3-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Teemad, mida me t\u00e4na k\u00e4sitleme on Dniprost leitud tammjased &#8211; neid on mitu, aga \u00fcks on p\u00f5hiline. Haabjatest kui tavalistest vees\u00f5idukitest Ukrainas, mis on ka omaette n\u00e4htus, mida isegi ei osanud arvata et see seal on. Kahovka HEJ \u00f5hkamisest, mis tegelikult tekitas selle olukorra, kus me oleme situatsioonis me saame \u00fcldse t\u00e4na siin koos viibides r\u00e4\u00e4kida sellest. Kiil kirja kirjadest, kuidas tammjased ja teised vee alused sealt v\u00e4lja tulevad. Sellisest asjast nagu tohtjas, mok\u0161a sudn\u00e4 ja niidumari \u0441\u0443\u0434\u043d\u043e, mis omab v\u00e4ga t\u00e4htsat sisu laevanduse ajaloos just nimelt ugrilaste osast. Me r\u00e4\u00e4gime ka venedest, aga see on puhtalt selle vene poole pealt kui haabja edendusest ehk mis ta on ja kuidas ta v\u00e4lja n\u00e4eb. K\u00fcll aga me ei saa r\u00e4\u00e4kida vene m\u00f5iste sisust, sest see eeldab t\u00e4iesti omaette teema ettekannet. Juhul kui meil j\u00e4tkub aega ja v\u00f5ib olla on soovi, me v\u00f5ime r\u00e4\u00e4kida vee aluste kasutamise ajalisest m\u00f5\u00f5tmest inimlaste poolt. Ehk siis need keda meie teame eksisteerinud v\u00f5i eksisteerivad v\u00f5i siis meie k\u00f5rval olnud inimlaste puhul kuidas see v\u00e4lja n\u00e4eb. See on teema p\u00f5hiteema j\u00e4tkuks juhul kui selle j\u00e4rgi on soovi. Vee teede kohta on vee teed v\u00e4lja toodud, aga neid on v\u00e4he, aga nad on, j\u00e4\u00e4b mulje nagu neid ei oleks. P\u00f5hiliselt on see probleemiks, et kui r\u00e4\u00e4kida, siis see l\u00e4heb omaette teemaks ja see on tunduvalt laiem. Kahjuks pidi v\u00e4lja j\u00e4tma.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8763\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.4.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.4.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.4-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.4-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.4-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Meie arutelu hakkabki pihta sellest, et 30. juunil 2023. a. levib ukraina meedias uudis, et leitud on lootsik, Dnipor j\u00f5e vees, Hort\u00f5tsija l\u00e4histel, kus siis Hort\u00f5tsija kohaliku loodusloo muuseumi isikud tulid ja kaevasid ta v\u00e4lja. Tema suureks eeliseks, miks ta meediasse sattus, oli \u00fche p\u00e4evaga v\u00e4lja kaevataud, pakitud konserveerimiseks ja viidud Hort\u00f5tsija loodusloo muuseumis siseruumidesse. Siin on siis n\u00e4ha, kuidas nad v\u00f5tavad t\u00fckkide kaupa selle v\u00e4lja. Siin on \u00fcks huvitav asi nagu seal olid kiil kirja kiri peal, mis on ka \u00fcheks p\u00f5hjuseks miks ma t\u00e4na siin olen, sest seda teemat k\u00e4sitledes olin Aivarit torkinud ja Aivar kah \u00fctles, et tema v\u00e4ga h\u00e4sti ei saa aru kuidas see t\u00fckk peab olema ja nii edasi ja sellest arutelust meil tekkiski kontakt ja sealt kontakti arendusest me j\u00f5udsime sinna maani, et ma \u00fctlesin \u00e4kki ma natukene r\u00e4\u00e4gin mis seal oli.<\/p>\n<p>&#8211; Aivar Ruukel: Ja siis m\u00f5tlesin: \u201ekuule, see kohta, kus seda r\u00e4\u00e4kida, on t\u00e4na.\u201c<\/p>\n<p>Jah! Ja kusjuures ma arvan, et siin on veel palju p\u00f5hjusi miks n\u00e4iteks soo maa ja Piesta-Kuusikaru on \u00fcldse koht, kus seda teemat \u00fcldse esitada.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8767\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.5.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.5.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.5-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.5-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.5-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Teade selle kohta, et selline tammjas on leitud tegelikult tuli hulga varem, mis v\u00f5imaldas Hort\u00f5tsija loodusloo muuseumi isikutel valmistuda ette. Vasakult on n\u00e4ha kus p\u00f5lvest saati- v\u00f5i puusast saati vees on liivakehandisse sisse vajunud tammjas. Tammjase puhul, kus on juba vesi \u00e4ra v\u00f5etud, on huvitav et seal on oksa koht. Kuigi ma ei tea mida see t\u00e4hendab v\u00f5i ohtusid see k\u00e4tkeb, aga see hakkas kohe silma. K\u00f5ige parempoolsem foto on siis sellest kuidas veest v\u00e4lja v\u00f5etud tammjas ei kuivaks \u00e4ra, kus ta kuivab \u00e4\u00e4retult kiiresti kus m\u00f5ne tunniga on t\u00e4iesti kuiv, pakiti kile sisse nii, et s\u00e4ilitaks oma niiskustaset.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8771\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.6.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.6.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.6-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.6-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.6-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Tammjast hakati tooma v\u00e4lja t\u00fckkide kaupa, kuna ta oli m\u00f6\u00f6da loomulikku kiudu pidi l\u00e4inud t\u00fckkideks mingil p\u00f5hjusel ja \u00fcks p\u00f5hjustest mis n\u00e4htavasti v\u00f5is olla oli tammjase mattumisel liivakehandisse veevoolude ja tohutute p\u00f5hja materjali liikumise t\u00f5ttu surve oli nii suur, et ta lihtsalt andis j\u00e4rgi. Mis omakorda tekitas k\u00fcsimuse kuidas ta sinna sattus ja mis asi ta on.\u00a0 Antud hetkel on siin n\u00e4ha v\u00f6\u00f6ri osa v\u00f5i n\u00e4htavasti v\u00f6\u00f6ri osa. P\u00f5hjus, miks ta v\u00f6\u00f6ri osa on, on see, et see platvorm mis siin on v\u00e4lja tahutud on esindatud ja n\u00e4htavasti see (kiil kirja kirjaga) detail mis v\u00e4lja toodi peab olema ahter, kuna \u00fcks teine osa mis peab seal taga olema, v\u00f5i juhul kui see on ahter, siis see detail peab seal taga olema. See annab \u00fcht-teist sinna juurde. Kui te vaatate selle veetaseme peale, siis Hort\u00f5tsija saare kaljude pealt on n\u00e4ha kus oli veetase enne seda ehk siis see k\u00f5ik mis on hele on endine veetase. Veetasemega on nii, et kui see poleks langenud, siis seda tammjast poleks eales k\u00e4tte saadud isegi kui seda oleks tuvastatud mingil p\u00f5hjusel, sest see vool seal on p\u00e4ris metsik ja seda teisiti seal k\u00e4tte ei saa. Veel \u00fcks asi &#8211; selle v\u00f6\u00f6ri detail, lame platvorm, on \u00fcks n\u00e4idetest selle kohta tammjas on tahutud v\u00e4lja tamme t\u00fcvest, aga ta ei ole laotatud. Ei saa sellist detaili teha kui tahad laotada, mis on \u00fcldiselt l\u00e4biv teema selliste tammjaste puhul.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8776\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.7.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.7.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.7-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.7-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.7-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Siin on n\u00e4ha kuidas on puudu vasaku parda ahtri vasak k\u00fclg, kuna ta on tagurpidi, p\u00f5hi \u00fclespoole, see osa on t\u00e4ielikult puudu. See, mida me eelnevalt vaatasime, on detail, mille nad praegu v\u00e4lja v\u00f5tavad. Antud v\u00e4ljakaevamiste \u00fcheks huvitavaks osaks oli see, et ta oli v\u00e4ga h\u00e4sti ettevalmistatud. See on v\u00f5ibolla \u00fcldse \u00fcks paremini dokumenteeritud sellise vees\u00f5iduki v\u00e4ljakaevamine Ukrainas. Neid on veel rohkemgi olnud, aga need pole uudisk\u00fcnnist \u00fcldse \u00fcletanud. Siin on n\u00e4ha, kuidas ta on liivakehandi sees ja nad \u00fcritavad seda vett v\u00e4lja v\u00f5tta ja tavaliste labidatega liiva v\u00e4lja visata, et saada selle k\u00e4tte, omada juurdep\u00e4\u00e4su sellele. \u00dcks asi mis j\u00e4\u00e4b silma on see, et tammjas n\u00e4htavasti ei ole t\u00f5rvatud. Ei oska \u00f6elda kui kaua t\u00f5rvatud lootsik \u00fcldse saab veel all olla et t\u00f5rv kuluks \u00e4ra ja lootsik ise j\u00e4\u00e4b alles, aga on selline mulje j\u00e4\u00e4nud, et seda tammjast pole kunagi t\u00f5rvatud ja ta on siin sellises loomulikus seisus.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8780\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.8.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.8.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.8-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.8-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.8-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4giks natukene Hort\u00f5tsjast kui sellisest, sest see suur lahmakas, graniitsaar, on Dnipro keskel olev Hort\u00f5tssija saar. \u00a0Tema pundala on 24 km2, mis on 75% P\u00e4rnust &#8211; sinna mahuks kogu P\u00e4rnu ja j\u00e4\u00e4ks maad veel m\u00f5nede \u00e4\u00e4relinnade jaoks selle \u00fcmber. Antud Dnipro osa on h\u00e4sti veerohke. See konkreetne v\u00e4ljakaevamise asukoht on \u00fcles\u00f5idu silla poolt vaadatuna paremat k\u00e4tt ehk teiselpool silda (allavoolu pidi paremat k\u00e4tt). V\u00e4ljakaevamiste koht on suure maa ehk emamaa poole peal ehk see ei ole selle saare enda poole peal. Peale veetaseme langust avastused, mis Dnipro ja Hort\u00f5tsija l\u00e4histelt v\u00e4lja tulid, olid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rsed ja neid oli v\u00e4ga palju. V\u00e4ga paljud inimesed, kes veetaseme languse j\u00e4rgselt avastasid leide, \u00fctlesid, et see on erakordne ning r\u00e4\u00e4gib v\u00e4ga palju ajaloost. Ukrainlaste puhul on see samamoodi probleemne, sest nende jaoks on takistatud selle ajaloo juurde juurdep\u00e4\u00e4su. Nemad arvavad, et nemad on sinna sisse tulnud mingisugusel ajal ja neile on antud luba selle peale jne.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8788\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.10.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.10.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.10-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.10-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.10-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>\u00dcks asi, mis tammjase puhul on vaja v\u00e4lja tuua on kus ta asukoha m\u00f5ttes on.Hort\u00f5tsija on Dnipro HEJ ees. See, mis on sinine kaardil (Dnipro HEJ). Dnipro ise valgub Musta merre. Musta merre valgumine t\u00e4hendab seda, et ta valgub Hersoni oblastist ning see osa, mis paisuna lahti l\u00e4ks ja veetaseme langetas on Kahovka h\u00fcdroelektrijaam, mis on natukene alavoolu Hort\u00f5tsijast. Hersoni linna vabastamise j\u00e4rgselt hakkas protsess pihta (Kahovka HEJ mineerimine ja hilisem \u00fcleujutus).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8804\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.11.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.11.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.11-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.11-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.11-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>\u00dcks, mis Dnipro tammjase puhul k\u00f5ige olulisem on see kuna siin on v\u00e4lja toodud v\u00e4idetav v\u00f6\u00f6ri osa ja v\u00e4idetav ahtrist kah mingisugune t\u00fckike, siis see v\u00f6\u00f6ris ja ahtris olev ava, mis on \u00fcsna j\u00e4me viitab sellele, et teda kasutati j\u00f5e alusena nii, et teda tassiti teatud l\u00f5ikudel \u00fchest j\u00f5est teise j\u00f5kke ning selle jaoks kasutati mingit ristlatti, mis avast l\u00e4bi pandi. Lihtsalt mingiks ankru k\u00f6ieks on see natukene liiga suur\u00a0 ava. V\u00f5imalik, et ma eksin, aga selline mulje j\u00e4\u00e4b et see v\u00f5is olla lihtsalt ristlati jaoks tehtud. \u00dcks p\u00f5hjus, miks see k\u00f5ige rohkem silma j\u00e4i, on see et siin on kiil kirja kirjad peal. See on esimest korda, kus ma n\u00e4en kiil kirja kirjasid veealusele kantud ning kuna mul on olemas s\u00f5nastik kuidas neid t\u00f5lkida, \u00fcritasin seda teha ja see alles \u00f5nnestus esimest korda t\u00f5lkida \u00f5igesti n\u00e4dal aega tagasi. Selle jaoks mul kulus terve aasta. See ei ole \u00fcldse lihtne t\u00f6\u00f6 kui selline. R\u00e4\u00e4kides siis sellest tammjasest endast \u2013 tema pikkus on 6,7m, laius 0,8m ja parras oli 0,5m ehk ta on paras selline kaubaveolootsiku taoline asi. Tammjasest oli s\u00e4ilinud kuskil 70%-80%. Nad ei tea kui palju seal kadunud oli, aga \u00fcldiselt oli sellest kerest s\u00e4ilinud palju. See osa ma v\u00e4idan, et see peaks olema ahtrist ja ma seletan selle hiljem, miks ma seda v\u00e4idan. See siis t\u00e4hendaks seda, et seal kus ahtri osa oli puudu, vasakust pardast, see on selle detail sealt (p\u00f6\u00f6ratud tagurpidi &#8211; platvorm alla kui toetav jalg). Kusjuures, \u00fcks m\u00e4rkus\u00a0 veel \u2013 siin on\u00a0 \u00f6eldud seda, et nad hindasid selle vanuseks 300-500 aastat. T\u00e4hendab, nad teavad seda et Hort\u00f5tsija l\u00e4hedal on kasutatud tammjaseid 10.ja 14. saj. vahemikus. Tegelikult on teada juhtum 13. m\u00e4rtsist 1792, kus Dnipro Zapori\u017e\u017eja mustad kasakad tammjastega s\u00f5itsid m\u00f6\u00f6da Dnipro j\u00f5ge Musta merre, s\u00f5itsid Krimmi poolsaarest m\u00f6\u00f6da rannikut idapoole ja siis Ker\u010di v\u00e4inas maabusid Kubani kaldal. Seda nimetatakse suureks musta Zapori\u017e\u017eja kasakate reisiks ja seda nad tegid just nimelt tammjaste peal. Seda on teada, et see on toimunud. Samas, see ajalugu, kuidas seda s\u00fcndmust kasutati ja mismoodi on praegu j\u00e4\u00e4nud ikkagi ukrainlaste muude probleemide taustal ja ma ei pea silmas seda s\u00f5da mis seal toimub, vaid \u00fcldse selle taustal, et nendel ajalooga tegeleda on natukene raske, kuna neil on v\u00e4ga palju seda vana N\u00f5ukogudeaegset taaki taga ja nad peavad ennem sellest lahti saama. Ning kaasaarvatud ka see kas nemad on \u00fcldse rahvana eksisteerinud ning kas nad on piisavalt head selle rahvuse v\u00e4lja teenida.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8808\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.12.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.12.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.12-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.12-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.12-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Lisaks veel selgus, et veetaseme languse t\u00f5ttu hakkasid tulema v\u00e4lja veel huvitavamad alused. Antud hetkel on siin laudistest tehtud alus, millel on siis laeva puust kerekaared ja ma toon nad siia puhtalt selle p\u00e4rast, et n\u00e4idata kaubaaluse Hort\u00f5tsija l\u00e4hedal Dniprost leitud osa ja kui s\u00fcgaval ta kalda liiva sees on ning mismoodi ta v\u00e4lja n\u00e4eb. Juhul kui siin on laevameistrid, siis nad v\u00f5ivad peale vaadata ja siin oma j\u00e4relmid teha, mis vaja on.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8812\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.13.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.13.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.13-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.13-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.13-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Siin on selles m\u00f5ttes huvitav, kuidas siin on laeva kaare sisse on tehtud kanna jaoks avaused kuhu seda sisse saaks panna. Ja sellisel kujul on nad (laeva kerekaared) v\u00e4lja tulnud.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8816\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.14.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.14.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.14-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.14-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.14-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>See on sama aluse kerej\u00e4\u00e4nused teiselt poolt vaadatuna ja k\u00f5ik mis siin peal on on t\u00e4pselt sellisena kuidas ta leiti ning ta on selles m\u00f5ttes on v\u00e4ga huvitav alus.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8820\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.15.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.15.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.15-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.15-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.15-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>\u00dcks, mis mind k\u00f5ige rohkem paelus, on see, kuidas selle aluse talad olid kinnitatud. Talade kinnitus on siin pildi peal see alumine detail, mis on \u00fcleval l\u00e4hemalt toodud. Talakinnitus\u00a0 ei ole nagu nael, vaid ta on nagu selline haak v\u00f5i mingil m\u00e4\u00e4ral kinnituse aas v\u00f5i kuidagi selle moodi. \u00dchte ma tahan kohe r\u00f5hutada, et see ei ole, juhul kui keegi m\u00f5tleb n\u00e4iteks nagu lodja peale, mingi lodja taoline asi,\u00a0 siis see kindlasti ei ole lodja taoline asi, kuna laudistest tehtud laevakerede puhul on Ukrainas omad t\u00fc\u00fcbid, sellised, mida me pole kunagi n\u00e4inud ning \u00fcks sellistest eranditest on \u010daika t\u00fc\u00fcpi laev ehk siis kaubaalus, mis on ka esindatud Hort\u00f5tsija loodusloo muuseimis. Ja see on hoopis teist liiki laeva, teist liiki kaubaalus. See, mida nad leidsid on v\u00e4idetavalt 10m pikk, v\u00e4hemalt 4m lai, v\u00e4ikse s\u00fcvisega, lameda p\u00f5hjaga kere, m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne kandev\u00f5ime, \u00fctleme nii nagu lodjal. Tegelikult ta on hoopis omaette laevat\u00fc\u00fcp. Nad eeldavad, et see on v\u00e4hemalt sajand vana. Nad isegi ei oska seda dateerida veel. Ta oli mingil p\u00f5hjusel kalda \u00e4\u00e4res seistes l\u00e4inud p\u00f5hja ja Dnipro j\u00f5e tohutute vooluste tulemusena kattunud paksu liiva alla.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8824\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.16.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.16.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.16-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.16-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.16-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kides \u00fcldse tammjastest edasi, siis k\u00f5ige kuulsam, k\u00f5ige v\u00e4hem kuulsam, k\u00f5ige v\u00e4hem meediak\u00e4ra saanud on 2015. a. St\u00f5r j\u00f5e tammjas, kus 2015. a. p\u00f5ua t\u00f5ttu St\u00f5r j\u00f5e veetase langes nii palju, et arvati j\u00f5e p\u00f5hjast v\u00e4lja tulema puupakk. Hakkasid seda uurima ning selgus v\u00e4lja, et nad avastasid tammjase, mille k\u00e4ttesaamiseks kaevati 3,5m laiune kanali. Kanal juhtus kaevatud olema umbes viie meetri k\u00f5rguse liivakalda seljandikku. See tammjas on unikaalne \u00fcldse kogu Ukrainas. Sellist pole kunagi varem leitud ja tema pikkuseks on 12m. Mina olen harjunud n\u00e4gema tamme, mis kasvab laiusesse, ma ei ole harjunud n\u00e4gema tamme, mis kasvab pikaks, sirge t\u00fcvega puuks. Siin on see n\u00e4ide olemas, et nad on olemas. Teine asi on see, et 12m on see standard, mis on meil t\u00e4nap\u00e4eva rekkadel lubatud pikkus. See on t\u00e4pselt selline standard, mis on v\u00f5rreldav t\u00e4nap\u00e4eva rekkadega. N\u00e4htavasti on tegu puhtalt kuivlasti alusega.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8828\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.17.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.17.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.17-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.17-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.17-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>2021. a. pandi ta eramuuseumisse ainueksponaadina \u00fcles, kus n\u00e4idati tammjast kogu tema ilus. K\u00f5ige huvitavam on see, et ta on s\u00e4ilinud kogu ulatuses. Tema pole eriti midagi viga ja ta on v\u00e4ga populaarne alus selles regioonis.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8832\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.18.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.18.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.18-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.18-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.18-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>\u00dcks v\u00e4ga huvitav moment on see, kus St\u00f5r j\u00f5gi asub ja mida see k\u00fcll t\u00e4hendab meie jaoks. Kui vaadata seda noolekest, kus teda avastati, siis see on kagu-ukraina nurk. See on Vol\u00f5ni oblastis ja see konkreetne tammjas pandi seitse aastat peale tema v\u00e4ljakaevamist eramuuseumisse Manev\u00f5\u010di asulas. Kui vaadata seda kaarti l\u00e4hemalt, siis tegelikult selgub, et seal kus l\u00f5ppeb Leedu ja seal kus on Ukraina on maakitsikus ehk kannas. Tavaline kannas L\u00e4\u00e4nemere ja Musta mere vahel. K\u00f5ik, mis sealt poolt on l\u00e4\u00e4nde, nagu Poola, on Euroopa. K\u00f5ik, mis sealt poolt on idasse, on Euraasia pool. See tammjas on l\u00e4hemal L\u00e4\u00e4nemerele kui Hort\u00f5tsija l\u00e4histelt leitud Dnipro tammajas, kuna nende tammjaste vahemaa on \u00fcle 900, 1000km. See tehnoloogia, kuidas teha tammedest aluseid, on olemas. Lihtsalt see, kuidas ta levinud on, on nii suur, et kui vaadata kaardi pealt, siis ta on pigem L\u00e4\u00e4nemere l\u00e4hemale kui teised on. Siin on toodud n\u00e4ide milline St\u00f5r j\u00f5gi on. Ta ei ole \u00fcldsegi sirge j\u00f5gi. Ta on k\u00e4\u00e4nuline, oma s\u00e4ngiga. Kahe k\u00fcla vahel, kuskil siin kohal ta avastati ja t\u00e4nu nendele meestele me oleme selle tunnistajaks. Kusjuures selle kohta pole praktiliselt mitte mingisugust informatsiooni. V\u00e4ga kahju sellest.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8837\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.19.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.19.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.19-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.19-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.19-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Nad ise on toonud v\u00e4lja, et tema pikkus on 12,2m, 75cm ja parras on 1m. \u00dcks meeter parraseks on selline t\u00f5sise kaubaaluse tunnus, sinna mahub palju kaupa peale. Nad hindavad, et ta oli j\u00f5es 800 aastat ehk ta oli kuskil 13. sajandi paiku l\u00e4inud j\u00f5e p\u00f5hja. P\u00f5hjus, miks ta s\u00e4ilinud on, on seep\u00e4rast, et St\u00f5r j\u00f5e p\u00f5hi on selle kohal peal soostunud, selline rabane koht, kus lihtsalt ei ole hapnikku, mist\u00f5ttu tammjas saab s\u00e4ilida. Siin on ka n\u00e4ha, et selleks, et teda v\u00e4lja kaevata labidast ei piisa, peab ikka ekskavaatoriga tulema. See on \u00fcsna t\u00f5sine ettev\u00f5tmine. Muidugi see tammjas v\u00e4ga popp Manev\u00f5\u010di asulas kui eksponaat, aga nad ei oska selle kohta midagi r\u00e4\u00e4kida. Mind muidugi rabas tema pikkus \u2013 see on ikkagi m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rne. Ma ei ole kunagi sellist pikka alust varem n\u00e4inud.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8841\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.20.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.20.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.20-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.20-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.20-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kides n\u00fc\u00fcd \u00fcldse vee alustest, siis haabjas on ka Ukrainas tavakasutusel v\u00f5i kasutuses kui t\u00e4iesti tavaline n\u00e4htus.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8845\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.21.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.21.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.21-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.21-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.21-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>N\u00fc\u00fcd, kui me r\u00e4\u00e4gime \u00fcldse asjaoludest, mis viisid selleni, et see veetase langes sellisel kujul, siis me peame r\u00e4\u00e4kima 6. juuni 2023. a. tulemusest, kus vene armee lasi l\u00f5puks \u00f5hku Kahovka HEJ, mille nad mineerisid koheselt kui Ukraina relvaj\u00f5ud suutis vabastada Hersoni regiooni kuni parema kaldani. Selleks, et takistada nende edasiminekut nad l\u00f5hkasid Antonovi silla, mis Dnipro parema ja vasaku kalda \u00fchendav l\u00fcli. Ukraina saavutas 2022. a. kaks edu \u2013 nad suutsid saavutada 2 \u2013 1,5 kuuga vabastada terve Harkivi regiooni ja siis augustist kuni novembrini raskete lahingute n\u00e4ol vabastada Herson. See, et seda mineeriti oli Ukraina s\u00f5jav\u00e4eluurel \u0413\u0423\u0420-l teada &#8211; 11. novembril vabastati Herson ja nemad teadsid juba detsembriks, et seda on mineeritud ja mineeritud just nimelt HEJ alustalade juures \u2013 kandvad talad. Selle tulemusena, et Kahovka HEj \u00f5hku lasti, kadus \u00e4ra Kahovka veehoidla. Veehoidla oli puhtalt selle p\u00e4rast, et see oli veehoidla ehk joogivesi kogu regiooni peale. See oligi k\u00f5ige suurem, m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseim, kadu. Lisaks kadus \u00e4ra Energodari laht, mis tehislik laht nagu P\u00e4rnu laht oma m\u00f5\u00f5tmetelt. Seda hoiti Energodari kuue tuumaelektrijaama tuumavarraste jahutusvee tsirkulatsiooni jaoks, et sinna pidevalt jahedat vett juurde pumbata. K\u00f5ik alad, mis j\u00e4id veeta, muutusid l\u00e4hima kahe kuu jooksul selliseks padrikuks ja v\u00f5saks. Praeguseks on see kas v\u00f5sastunud v\u00f5i metsaks muutunud \u2013 rohelisse kasvanud.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8849\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.22.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.22.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.22-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.22-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.22-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Dnipro veetase Kahovka HEJ l\u00f5hkamise j\u00e4rel langes 9-11m \u2013 see on meeletu. See on muideks k\u00f5ige s\u00fc\u00fctum pildike sellest. Seal all on kuivdoki kraanad ja see on n\u00fc\u00fcd Hersoni kuivdokk, mis Dnipro j\u00f5es laevu remontis \u2013 see oli k\u00f5ik vee all. Kui drooniga mindi \u00fcles, siis nii palju kui silm n\u00e4gi niipalju oli ka vett. Kui see on n\u00fc\u00fcd Dnipro parem kallas, ehk kui me vaatame Dnipro suubumisest, siis see t\u00e4hendab p\u00f5hjapoole j\u00e4\u00e4vat ala, siis Dnipro vasak kallas on tunduvalt madalamal, mis t\u00e4hendab seda et need vene v\u00e4ed, mis j\u00e4id sinna, kas uppusid \u00e4ra v\u00f5i olid h\u00e4iritud oma tegevuses, kuna nad ei saa vees toimetada ringi. P\u00f5hiline, miks Venemaa seda tegi, oli ekotsiid \u2013 nende jaoks oli vaja muuta see elamisk\u00f5lbmatuks maa-alaks.\u00dcks asi, mis kohe v\u00e4lja toodi, mida k\u00f5ik \u00f6koloogid kartsid \u2013 see Dnipro ala v\u00f5ib muutuda k\u00f5rbeks. See k\u00fcll ei ole t\u00e4ide l\u00e4inud, aga ei ole \u00fcldsegi v\u00e4listatud &#8211; see protsess on \u00fcsna pikk ja aegav\u00f5ttev.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8853\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.23.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.23.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.23-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.23-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.23-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4giks natukene, mida t\u00e4hendab 9-11 meetrit. Kui me v\u00f5tame P\u00e4rnu lahe, siis 9-11 meetrit on t\u00e4pselt nii palju, et te ei peaks jalan\u00f5usid jalast v\u00f5tma, et te l\u00e4heksite jala Kihnu v\u00f5i siis Munalaidu. See t\u00e4hendab ka seda, et mitte ainult kaob \u00e4ra P\u00e4rnu laht ja k\u00f5ik sellega seotud majandustegevus, kaob \u00e4ra kogu p\u00e4randkultuur ehk selline asi nagu siin on olnud haabjatega minnakse Soomaalt merd m\u00f6\u00f6da Tallinnasse Merep\u00e4evadele, see hakkab minevik olema. K\u00f5ik Soomaa j\u00f5ed, mis suubuvad kuhugi P\u00e4rnu suunas, muutuvad magevee lombiks ning Kihnu ja Munalaiu p\u00f5liselanikud n\u00e4htavasti peaksid mingi 5-7 meetrise plangu enda saare \u00fcmber panema, kuna \u00e4kitselt peale tulnud huviliste mass on nii suur, et nende p\u00e4randkultuur satub ohtu ja neid ootaks ees sama saatus nagu ugrilaste omad, kes l\u00f5id aluse Kreeta saare kultuurile kui sellisele.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8857\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.24.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.24.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.24-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.24-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.24-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Kui tulla Dnipro tammjase juurde tagasi, siis \u00fcks asi, mis mind huvitas oli kaks t\u00fckki, mille ma ei suutnud kokku viia mis asi see on siin nagu ta on. Siin on n\u00e4ha, see t\u00fckk on juba veest v\u00e4lja v\u00f5etud, on t\u00fckk maad kuiva \u00f5hu k\u00e4es olnud ja siin on praktiliselt k\u00f5ik, mis on, on \u00e4ra kadunud &#8211; see on juba kokku kuivanud see t\u00fckike. Mul pikka aega l\u00e4ks aega, et m\u00f5ista mis pidi see detail peab \u00fcldse asetsema \u2013 ma ei tea isegi kuidas see tammjas v\u00e4lja n\u00e4eb kui lootsik.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8862\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.25.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.25.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.25-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.25-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.25-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>See tegi natukene asja keerulisemaks, aga v\u00f5lus\u00f5na sellele oli see, et kui ma v\u00f5tsin ta k\u00e4tte ja p\u00f6\u00f6rasin ta tagurpidi,- siin on n\u00e4ha kaks sama detaili: \u00fcks \u00e4sja veest v\u00e4lja v\u00f5etud, teine paar tundi kuiva k\u00e4es olnud &#8211; siis selgub v\u00e4lja, et kiil kirja kirjades on toodud mingi s\u00f5num, mida selle lootsiku omanik v\u00f5i omanike ringi esindab. Selgub v\u00e4lja, et ta ongi selline &#8220;s\u00fcndinud ringi kondaja&#8221; ja r\u00e4\u00e4kides kiil kirja kirjadest kui sellistest h\u00e4sti l\u00fchidalt, siis siin on tegu palindroomiga. Palindroom on sama asi kui mul on kiri, siis palindroom on selle kirja p\u00f6\u00f6ratud koopia. Ehk siis teisis\u00f5nu kui n\u00e4iteks see kiri on sedaviisi, siis tema palindroom on see, kui ma p\u00f6\u00f6rand ta teistpidi \u2013 see on palindroom. Kuna siin on veel lisaks teine kiri sees, siis nad kokku moodustavad liitkirja. See oligi see p\u00f5hjus (detaili algne asetamine tema lamedale platvormile), alles selle ettekande valmistamise jaoks mul j\u00e4tkus niipalju v\u00f5hma, et ma sain sellega tegeleda ja siis \u00e4kitselt iseenesest lahendus (p\u00f6\u00f6rates detaili peapeale) ning saigi selle k\u00e4tte. Mainin kohe \u00e4ra: keel, mille kaudu kiil kirja kirjad avalduvad eesti keelde \u2013 ja nad avalduvad eesti keelde otse nii nagu ta oli m\u00f5eldud lugema tol hetkel kui see isik kirjutas \u2013 on niidumari keel. See (niidumari keele kirjutamine mitte ladina t\u00e4htedega) ei ole mitte kuidagi seotud ida-slaavi h\u00f5imu esindajatega ega mitte mingil viisil \u2013 lihtsalt see on nende keel. Kuidas kiil kirja kirja t\u00f5lkida, seda ma ei hakka siin \u00fcldse selles minema, see on sedav\u00f5rd omamoodi keeruline teema. \u00a0Siin tekib k\u00fcsimus \u2013 kas see isik, kes seda selle kiil kirja kirja kirjutas, v\u00f5is olla ugri. See k\u00fcsimus on selles m\u00f5ttes v\u00e4ga \u00f5igustatud &#8211; me ei saa seda \u00f6elda, aga isik, kes selle kirjutas neid kirjasid teadis kiil kirja kirja, \u00a0tal on v\u00e4ga ilus kiil kirja kirja viis kuidas ta seda tegi ning \u00fcks reegel, mida peab meeles pidama \u2013 isikud, kes kirjutasid kiil kirja kirjades ei teinud mitte kunagi vigu. See on selline n\u00e4htus, mida peab v\u00f5tma sellisel kujul. Kui te n\u00e4ete kuskil kiil kirja kirjades vea, siis te peate esiteks t\u00f5endama endale, et see on viga ja teiseks see, et juhul kui on viga, siis sellest tuleb teada andma, sest see on harukordne juhus. V\u00e4ga tihti on nii, et kui ei saada hakkama kiil kirja kirjade t\u00f5lkimisega, siis lihtsalt ei osata seda teha kuna selles on n\u00fcansid. See, kuidas isik kandis kiil kirja kirju tammjasele on t\u00e4iesti uskumatu &#8211; tal on v\u00e4ga hea kirja viis. Me ei saa \u00f6elda k\u00e4ekiri, aga ta kirja viis on suurep\u00e4rane.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8870\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.26.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.26.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.26-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.26-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.26-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>R\u00e4\u00e4kides Dnipro tammjatest on oluline r\u00e4\u00e4kida nende vee aluste nimedest. \u00dcks asi, millele ma\u00a0 tahaksin t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata\u00a0 &#8211; \u00fcritage seda filmi vaadata t\u00e4helepanelikult ja enda jaoks seletada \u00e4ra, mida te m\u00e4rkate siin, mis siin esineb.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8874\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.27.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.27.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.27-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.27-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.27-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Siit tekibki see asi, et on olemas haabjad, p\u00e4rnjad, tammjad jne. aga ukraina keeles ja teistes keeltes kuidas saab teada, kust p\u00e4rineb see substraat, mida kasutatakse vee aluste kohta, siis selgub v\u00e4lja, ukraina keeles ei ole v\u00f5imalik teha vahet kas sul on tamm v\u00f5i tammjas \u2013 ta on ikka \u0434\u0443\u0431\u0430. \u201e\u041f\u0440\u0438\u0439\u0448\u043b\u0438 \u043d\u0430 \u0434\u0443\u0431\u0435 \u0447\u0438 \u043f\u0440\u0438\u0439\u0448\u043b\u0438 \u043d\u0430 \u0434\u0443\u0431\u0430\u0445.\u201c N\u00e4iteks tammedel &#8211; \u043d\u0430 \u0434\u0443\u0431\u0430\u0445, tammjastel &#8211; \u043d\u0430 \u0434\u0443\u0431\u0430\u0445. See t\u00e4hendab seda, et ta on nende jaoks vahetatav samamoodi kui s\u00fcnon\u00fc\u00fcm, meie teeme sellel v\u00e4ga suurt vahet, kuna meie jaoks on see meie tehnoloogia, me teeme vahet mis asi on tammjas ja mis asi on tamm kui selline. Selgub v\u00e4lja, et ka sellised asjad nagu alus, lootsik ja paat kui \u0447\u043e\u0432\u0435\u043d kui ukrainakeelne m\u00f5iste on \u00fcks \u00fchendab l\u00fcli. Meie teeme vahet, kas meil on alusega tegemist, lootsikuga v\u00f5i paadiga \u2013 ukrainlaste jaoks on see \u00fcks ja seesama m\u00f5iste. N\u00fc\u00fcd tuleb v\u00e4lja selline asjaolu \u2013 neil ei ole v\u00f5imalik \u00f6elda (eristada lootsiku t\u00fc\u00fcpe) &#8211; kuigi v\u00f5ib \u00f6elda et see on tammjas \u0434\u0443\u0431\u0430 v\u00f5i siis p\u00e4rnjas: ma ei ole \u00fchtegi p\u00e4rnjat n\u00e4inud seal, \u00fcks haabjas oli &#8211; aga nemad \u00fctlevad \u0434\u0443\u0431\u0430.\u00a0 Ja nad lihtsalt \u0434\u0443\u0431\u0430le \u00fctlevad \u0447\u043e\u0432\u0435\u043d-\u0434\u043e\u0432\u0431\u0430\u043d\u043a\u0430. Kui n\u00fc\u00fcd seda haabjast v\u00f5i lootsikut tahutakse, siis tahumise k\u00e4igus toksimise tulemusel tekkiva heli alusel on toksima \u0434\u043e\u0432\u0431\u0438\u0442. P\u00f5him\u00f5tteliselt, see heli, mis seal haabjalaagris kuuldus, oli nagu r\u00e4hn toksiks puukoort. Sellest tulenevalt on ukraina keeles haabjas, p\u00e4rnjas, tammjas \u2013 nad ei tee vahet puu t\u00fc\u00fcbil \u2013 nad r\u00e4\u00e4givad \u0447\u043e\u0432\u0435\u043d-\u0434\u043e\u0432\u0431\u0430\u043d\u043a\u0430. Ehk siis see on nagu alus v\u00f5i siis paat v\u00f5i kuidas me tahame \u00f6elda et lootsik ,mida on v\u00e4lja tahutud. Ja nemad ei tee sellist vahet nagu on, sellep\u00e4rast, et nende jaoks on see substraat mis ta on meie keelest v\u00f5i siis ugri substraadist v\u00f5etud on nad \u00fcldistanud selliseks \u00fcldiseks n\u00e4htuseks. See ei ole ainult Ukraina erip\u00e4ra, vaid h\u00e4sti kuulsad p\u00f5hjamaa meeste laevad, mida nimetatakse klinker alusteks, -laevadeks on just toodud v\u00e4lja, kui sa taod vastu laudiseid neid kinni, siis metallist, rauast naela vastu, tekib see klink heli, siis tegelikult k\u00f5ik laeva t\u00fc\u00fcbid, mis on seotud mingi ehitusheliga, on mingisugune tuletis sellest substraadist, mis parajasti oli kuskilt kellelgi teiselt v\u00f5etud. Nii et n\u00e4iteks me v\u00f5ime v\u00e4ga t\u00e4pselt \u00f6elda, et n\u00e4iteks laudistest tehtud laevakered, n\u00e4iteks p\u00f5hjala meestel, on \u00fclev\u00f5etud ugrilaste s\u00f5navarast. See sama \u0434\u043e\u0432\u0431\u0430\u043d\u043a\u0430, tahumise pool ehk tahutud lootsik, on puhtalt selle tehnoloogia k\u00f5rvaga kuulmise \u00fcldistamine. Nad isegi ei uurinud, millega tegu on, mismoodi seda nimetatakse.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8878\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.28.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.28.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.28-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.28-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.28-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>See oleks sissejuhatus sellele, mis n\u00fc\u00fcd edasi hakkab tulema, mis asi on \u00fcldse haabjas kui selline ja kuna ta s\u00fcndida saab. Haabja puhul on erip\u00e4raks see osa, et haabjast saab v\u00e4lja tahuda ainult k\u00fcnakirvega ehk k\u00fcnakirves on see kirves, mis on tehtud rauast kuna raud on esimene metall, millega on v\u00f5imalik teha tera selliselt, et ei oleks sirge. Kui kivikirve puhul v\u00f5i siis pronkskirve puhul v\u00f5i siis vaskkirve puhul tera on sirge, seda ei saa teha k\u00f5veraks v\u00f5i siis erikujuliseks, siis k\u00fcnakirves on see v\u00f5lut\u00f6\u00f6riist, mis v\u00f5imaldas seda teha. Me v\u00f5ime raudselt \u00f6elda, et haabja s\u00fcnd kui selline, see m\u00f5iste haabjas kui selline, s\u00fcnd j\u00e4\u00e4b rauaaega, sest ilma selleta ei ole v\u00f5imalik seda luua. N\u00fc\u00fcd, ma mainin praegu \u00e4ra, aga ma ei hakka siin t\u00f5endusi tooma, see on ka omaette loeng \u2013 ugrid on sellise asjanduse nagu meie t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes metallurgia esmaloojad. K\u00f5ik ugri rahvad oskasid valada vaske, teha pronksi ja valdasid raua- ja ka metallit\u00f6\u00f6d. Siin on olemas teatuid n\u00e4ited selle kohta, lihtsalt v\u00f5tke see teadmiseks. V\u00f5i kui see on asi, mida on raske uskuda, siis lihtsalt laske \u00fchest k\u00f5rvast sisse ja teisest v\u00e4lja, sellest ka piisaks. \u00dcks asi on veel. Juhul kui leitakse haabjas, mis dateeritakse kuhugi kiviaega &#8211; ja me teame, et see on puhtalt haabjas, see peab olema haabjas \u2013 ja seda on tehtud ilma metallist t\u00f6\u00f6riistadega, siis tegu on erakordse leiuga, mitte sellep\u00e4rast et ta on olemas, vaid sellep\u00e4rast et keegi on rakendanud tehnoloogilisi meetmeid ja -v\u00f5imekust, kus nad saavad selle haabjasse v\u00e4lja tahuda ilma selleks t\u00f6\u00f6d lihtsustavate t\u00f6\u00f6riistade olemasoluta. Teisis\u00f5nu mineviku inimesed olid piisavalt targad, et leiutada tehnoloogia saavutamaks oma tulemusi ilma et nad peaksid tulevikuinimesi rahuldama lihtsalt selleks, et mul ei ole k\u00fcnakirvest, ma ei saa haabjat teha. Ruhi on selline n\u00e4htus, mida on v\u00f5imalik tahuda v\u00e4lja kivikirvega. Ainuke vahe on haabjasega see, et ruhi on alati pool t\u00fcvest tehtud. \u00dcks asi, mida me j\u00e4tame siin k\u00e4sitlemata, on pronksi ja vase ajastu p\u00f5hjusel, et see on keeruline teema ja \u00fcks asi, mis n\u00e4iteks vaseajastu suuremaid tehnoloogilisi saavutusi on valgevask. Kui keegi praegu m\u00f5tleb, mis asi on valgevaks, siis n\u00e4iteks teie toru liitmiku kollast v\u00e4rvi detail, on messing ja messing on valgevask. Ja kui me n\u00fc\u00fcd m\u00f5tleme, et vase periood kestis umbes kolm ja pool tuhat aastat v\u00f5i natukene siia-t\u00e4nna, siis see on kuradi pikk maa ja kui v\u00f5tta veel see, et kui kaugel me neist oleme, siis tegelikult see tehnoloogiline saavutus, mis tollal leiutati on t\u00e4nap\u00e4eval kasutuses, lihtsalt meie l\u00e4hme poodi ja ostame selle \u00e4ra, aga tollal nad pidi selle ise valmis tegema ja loomulikult sul ei ole torustiku ideede peale sellist aega olemas.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8886\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.29.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.29.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.29-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.29-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.29-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Haabja me v\u00f5ime raudselt panna rauaaega. Siit tekib \u00fcks v\u00e4ga huvitav n\u00e4htus \u2013 kuidas on v\u00f5imalik, et meil on olemas haab, p\u00e4rn, tamm ja paneme sinna -jas l\u00f5pu ja siis on haabjas ja p\u00e4rnjas ja tammjas ja siis on \u00e4kitselt vee alus olemas, eks ole &#8211; mis nagu sellega toimub. Selgub, et see -jas l\u00f5pp, mis meil reeglina k\u00e4ib vee aluste m\u00f5istete l\u00f5ppu, \u2013 see v\u00f5ib olla mis iganes nimis\u00f5na selle ees ja -jas l\u00f5puline olemaks vee alusena \u2013 siis -jas on selline kiil kirja kiri nagu \ud808\udc3e \u0438\u044f\u0448 (ija\u0161). Ija\u0161i puhul on siis kaks variatsiooni, kus on ta on aastavanune\u00a0 \u2013 miski on kuskil mingi vanune \u2013 ja teine on see, kus ta on vees\u00f5iduk on ujumas, vee vooluga kaasa minev, jne. Selle aastavanune, aastane on selline huvitav n\u00e4htus, et on olemas Aleksander Heintalu raamat, Vigala Sassi raamat, \u201eEstide hingestatud ilm\u201c, kus ta toob v\u00e4lja asjaolu, et eestlastel oli kombeks panna lapsele nimi alles tema 1-aastaseks saamise ajal. Ja see peab olema seotud laste surevusega ja nii edasi. Aga, see 1-aastaseks saamine t\u00e4hendab ka seda, et ta on saavutanud mingisuguse vanuse v\u00f5i ikka, kus tema on v\u00f5imeline oma elu j\u00e4tkama suure t\u00f5en\u00e4osusega kui t\u00e4isv\u00e4\u00e4rtuslik liige v\u00f5i siis \u00fchiskonnaliige v\u00f5i siis looduse liige \u2013 ta on sellega esindatud. Siin tekibki see sama asi, et see 1-aastane viitab nagu vanusele, see tundub nagu v\u00f5iks olla nagu raiek\u00fcps puu v\u00f5i selle puu liigi raiek\u00fcpsuse saavutamise n\u00e4itaja \u2013 sa ei v\u00f5ta haava ennem maha kui ta ei ole selleks valmis, et temast saaks haabjas. Siis haab, p\u00e4rn, tamm on ujumas t\u00e4hendab seda, et kui ta on v\u00f5imeline ujuma, siis teda on v\u00f5imalik ujumas n\u00e4ha ehk veealusena sobilik. \u00dcks veel n\u00fcanss tuleb v\u00e4lja \u2013 n\u00e4htavasti on -jas l\u00f5pp viide sellele, et ta on olnud sobilik vee edasikandumisega olev osa.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8890\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.30.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.30.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.30-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.30-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.30-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Kui me v\u00f5tame tammjas, n\u00e4iteks seesama haabjas, haava m\u00f5tte,\u00a0\u00a0 \u0448\u043e\u043f\u043a\u0435 (\u0161opke) on haab niidumari keeles, ja paneme talle l\u00f5ppu \ud808\udc3e \u0438\u044f\u0448 (ija\u0161), aastane, me saame sellise m\u00f5iste nagu \u0438\u043b\u0435\u0448\u043a\u0435 (ile\u0161ke) ehk siis elanikkond. Ehk siis teisis\u00f5nu selgub v\u00e4lja, et haabja tegemisega on see seostunud elanikkonna tekkega ja elanikkonna teke ongi m\u00f5iste, kus j\u00f5gede \u00e4\u00e4rsete k\u00fclade ja muude kohtade kus haabjaga sai k\u00e4idud, hakkasid tekkima siis elanikud v\u00f5is siis l\u00e4bik\u00e4imise tulemusena v\u00f5is nimetada neid elanikkonnaks ehk mingiks terviklikuks osaks. P\u00e4rnjase puhul on selline huvitav n\u00e4htus \u2013 p\u00e4rnjase m\u00f5istet ei olnud v\u00f5imalik \u00fcldsegi m\u00f5ista \u2013 neil on kaks \u00f5iget vastust \u2013 ja tekkis m\u00f5te, et \u00fcks on \u00f5igem kui teine. Selgub v\u00e4lja, et tegelikult on p\u00e4rnjase m\u00f5iste on v\u00e4rviga koos. Aga, l\u00f5ppvastuse, v\u00f5i \u00f5ige vastuse sai siis, kui sai kuulatud haabjameistri Aleksander Oolepi 1966. a. Eest Raadio intervjuud, kus ta muu seas mainib \u00e4ra, et p\u00e4rn on isegi parem lootsiku ehitamise materjal kui haab, kuna teda on kergem t\u00f6\u00f6delda, on parem puit, aga toob \u00fche n\u00fcansi v\u00e4lja \u2013 p\u00e4rna puu puhul on see, et kui sa teda t\u00f5rvad, siis ta imendab paremini t\u00f5rva sisse. \u00a0Ehk siis teisis\u00f5nu t\u00f5rvaga koos \/ v\u00e4rviga koos ongi selline asi, et isikud kes tegid p\u00e4rnast p\u00e4rnjaseid avastasid, et kui t\u00f5rvata \u00e4ra, siis ta imendab t\u00f5rva niiv\u00f5rd h\u00e4sti et isegi hiljem, kui seda pole t\u00f5rvatud, ikkagi teda k\u00e4sitledes saab t\u00f5rvaga ennast \u00e4ra m\u00e4\u00e4ritud ning selgub, et alusena on ta suurep\u00e4rane.<\/p>\n<p>Tammjase puhul on see, et ei oska seletada, mida see janu t\u00e4hendab, ehk siis teisis\u00f5nu kas see t\u00e4hendab siis seda et tammepuust lootsik on selline, mis imendab vett tohutult sisse v\u00f5i siis tamm, selleks et kasvada saaks, tahab tohutult suures koguses vett endale kasvamiseks.<\/p>\n<p>\u00dcks asi, mida ma olen t\u00e4heldanud, et tammjaste puhul ei kasutata t\u00f5rva v\u00f5i ei t\u00f5rvata neid. See on asi, mida ma ei oska seletada, aga ma lihtsalt toon selle faktina v\u00e4lja, et sellisena ta eksisteerib.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8894\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.31.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.31.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.31-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.31-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.31-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>L\u00e4heks siis edasi. \u00dcks kuulsamaid lootsku t\u00fc\u00fcpe on siis ruhi. Ruhi on kindlasti kiviajas. Kiviaeg on selline periood, see on \u00fcldiselt praktiliselt enamik inimajaloo eksisteerimise periood. Ruhet saab teha poolest t\u00fcvest, mitte tervest \u2013 seda peab siis poolitama. N\u00e4iteks kiviajal on t\u00e4itsa tavaline, et kasutati erinevaid t\u00f6\u00f6riistu, ei pea olema kivikirves. N\u00e4iteks v\u00f5eti kopra hambad ja panid pideme otsa ning hakkasid tahuma. Muidugi kopra hammaste pindala on v\u00e4ike, sellega v\u00f5iks peent\u00f6\u00f6d teha. Samamoodi sobiksid ka hiirte hambad, roti- ja k\u00f5ik sellised n\u00e4rilised. See ei ole \u00fcldsegi eriskummaline, et saaks teha ilma rauast t\u00f6\u00f6riistadega \u00f5\u00f5nestatud puust asju. Antud ruhi on moodsam ruhi ehk selles m\u00f5istes ta pole kiviajal tehtud ruhi, aga selle p\u00f5him\u00f5te on see, et seda saab teha ka kiviriistadega. Ruhe puhul on see suurem asi, et ta on v\u00e4ga ebastabiilne. Ruhe puhul sa pead meistrina teadma kui pikk see ruhi saab olla, kui lai ta v\u00f5ib olla. Seda ei laota, sest sul ei ole tehnoloogiat \u2013 sa ei saa \u00fcldse kontrollida parda laiust (paksust). Teine asi on siis see, et sa pead olema meisterlik ruhe s\u00f5itja. Ruhe tasakaalu parandamiseks kasutatakse rump ehk laudadest v\u00f5i lattidest tiivad.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8902\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.32.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.32.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.32-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.32-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.32-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Siin on n\u00e4ide 20. saj. vist oli 10ndatel aastatel Okeaania saarestiku rahvastik \u00e4\u00e4rmiselt pika ruhiga, mis on tegelikult \u00fcks v\u00e4ga-v\u00e4ga-v\u00e4ga pikk \u00f5\u00f5nes puu t\u00fcvi, millele on pandud tiivad lattidega k\u00fclge, selleks et nende stabiilsust parandada. Me siin lugesime ennem kokku, et me saime neid on kaheksa inimest seal peal \u2013 umbes nagu marsruuttakso. V\u00e4ga palju mahub sinna peale. See tehnoloogia on sedav\u00f5rd kaua p\u00fcsinud ja levinud \u00fcle maailma, et tegelikult me oleme ruhidega \u00fcsna palju liikunud ringi meredes ja meredes ma m\u00f5tlen ikkagi mitte lihtsalt saarestikkust saarestikku, vaid \u00fcletanud ka suuri veekogusid, n\u00e4iteks.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8906\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.33.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.33.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.33-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.33-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.33-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Ruhi puhul on asjaolu, kuna ruhe ja k\u00fcna puhul tekib selline seos, \u2013 ka eesti keeles me \u00fctleme k\u00fcna kui selline aegunud s\u00f5iduvahend \u2013 kus selgub v\u00e4lja et ruhi on alati olnud esimene. Ruhest on tekkinud muud derivaadid. Ruhe m\u00f5iste sisu kiil kirja kirjades on \ud808\udec0 \ud808\uded7\ud808\udc97 \u0447\u0438\u0435\u043c (\u010diem) &#8211; alasti, katmata, lahtine v\u00f5i vaba ehk teisis\u00f5nu nagu siin on n\u00e4ha nad on alasti. Siin pole \u00fchtegi elementi, mis kaitseks vee eest, lainetuse eest, lihtsalt see et sa oled v\u00f5imeline selle vahendiga s\u00f5udma \u00fchest kohast teise. Ruhe sarnasus k\u00fcnaga tekitab sellise k\u00fcsimuse \u2013 kas on v\u00f5imalik, et k\u00fcna oli mittes\u00f5iduk\u00f5lbulik ruhe, siis vastus on ei, kuna m\u00f5iste k\u00fcna kiil kirja kirjades tuleneb eesti keelde sellisest m\u00f5istest nagu \ud808\udc2d\ud808\udc15 \u043a\u04f1 \u0443\u043d\u0430 (k\u00fc una) ehk \u0443\u043d\u044b\u043a\u0430 (un\u00f5ka) ehk siis lapselaps ehk siis teisis\u00f5nu k\u00fcna on ruhe tuletis v\u00f5i siis sellest tuletatud tehnoloogia sattus mingil ajal suuremate masside k\u00e4tte ja tulemuseks oligi see, et k\u00fcna kasutati kaugelt-kaugelt enne kui tekkis \u00fcldse loomapidamine v\u00f5i p\u00f5llumajandus. K\u00fcnal olid oma kindlad funktsioonid, mille jaoks seda rakendati ja see oligi selle ruhe kui vees\u00f5iduki valmistamise tehnoloogia edasiarendus ja tavalisele inimesele k\u00e4ttesaadavaks tegemine.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8910\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.34.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.34.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.34-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.34-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.34-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Kui minna veel kaugemale, siis on olemas selline m\u00f5iste nagu \u044f\u043b (jal) jaal. See on konkreetne kiil kirja kiri \u2013 \ud808\udd4d \u044f\u043b (jal) \u2013 jal, v\u00f5i siis jaal. Seda t\u00f5lgitakse eesti keelde jullaks. Julla on kui \ud808\udd4d \u044f\u043b (jal) ja tema \u00fcheks omaduseks on see, et ta on tehtud niintest &#8211; ta ei ole v\u00e4lja tahutud, vaid niintest punutud. N\u00fc\u00fcd tekib s\u00f5nade m\u00e4ng. Kiil kirja kiri \ud808\udd4d \u044f\u043b (jal) t\u00e4hendab jullat, mis on v\u00e4ike s\u00f5udepaat (EKI definitsioon). Jaal aga on v\u00e4heldane rannapurjekas, pooltekiga v\u00f5i tekita. Selge! Jaal, jaali ja jaal, jaala ei ole \u00fcks ja see sama m\u00f5iste ehk siis teisis\u00f5nu isegi siis kui me saame eesti keeles panna \u00fche t\u00e4ish\u00e4\u00e4liku sinna l\u00f5ppu on nad kaks t\u00e4iesti erinevat alused. N\u00fc\u00fcd sellest, et meil on olemas m\u00f5iste nagu jaal me saame v\u00e4ita, et meil on olemas ainu\u00fcksi oma enda eesti keeles t\u00f5endus selle kohta, et puri kui selline on v\u00e4ga vana tehnoloogia, kuigi praegusel hetkel on v\u00e4iteid, et me ei tea n\u00e4iteks kas n\u00e4iteks p\u00f5hjala meeste nii \u00f6eldes tipphetkel oli \u00fcldse puri kui selline tehnoloogiliselt tuntud, mist\u00f5ttu me v\u00f5ime puhtalt eesti keelele toetudes t\u00f5endada t\u00f5esti puri on tuntud, aga k\u00f5ik taandub selle purje materjali peale, purje suuruse peale ja kasutegurile. Jullale puri peale panna ei ole probleem, sest ta on v\u00e4ga v\u00e4ike pind mida edasi viia, samas probleemiks on see, et kui kasutada muid materjale, tahetakse suuremaks teha, siis lihtsalt ta kasutegur on nii v\u00e4ike.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8918\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.35.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.35.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.35-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.35-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.35-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Kui tuua n\u00fc\u00fcd selgust, mis asi on l\u00f5puks jal, julla, jaal ja ehk siis tagasi julla, siis jaal kui s\u00f5udepaat \u2013 s\u00f5udepaat! \u2013 on niintest punutud \u00fcmaram pool kera v\u00f5i siis nagu korv, mis v\u00f5imaldas liikuda vees sinna, kuhu oli tarvis. Siin on n\u00e4ha, et see konkreetne n\u00e4idis on t\u00f5rvatud. \u00a0Mul ei ole ei ole kiil kirja kirja, mis vastaks m\u00f5istele \u044f (ja) ja see on kiil kirja kiri, mis vastab m\u00f5istele \ud808\uddf2\u0430\u043b (al) ja see tekib eesti keelde m\u00f5istena kook, koogu. See on selline inimtsivilisatsiooni loomise alus kiil kiri. Siin on n\u00e4ha kiviajast tulnud n\u00e4idismakett, Mesopotaamiast leitud v\u00e4ike makett selle kohta milline n\u00e4eb v\u00e4lja jaal. K\u00e4smu muuseumis ilusti jaal ilusti v\u00e4lja toodud \u2013 v\u00e4ikse purjega s\u00f5udepaat. K\u00f5rval on siis samamoodi K\u00e4smu muuseumi v\u00f5i rannarahva \u00e4\u00e4rsetes k\u00fclades olev julla. Julla on s\u00f5na otseses ei midagi muud kui s\u00f5udepaat \u2013 pisikene s\u00f5udepaat millega saad m\u00f6\u00f6da ranniku\u00e4\u00e4rset merd liikuda. Teisis\u00f5nu, meil on olemas k\u00f5ik need m\u00f5isted eesti keeles olemas, lihtsalt meil on olnud probleem m\u00f5ista lahti ka see, millest me r\u00e4\u00e4gime, vastab aluse t\u00fc\u00fcbi omadustele\u00a0 ja milline on tema v\u00e4ljan\u00e4gemine.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8922\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.36.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.36.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.36-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.36-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.36-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Siin tahtsin v\u00e4lja tuua kaks asja \u2013 mis asi on jaal, jaali ja jaal, jaala \u2013 siis see ongi see. Jaal, jaali ja jaal, jaala. Kusjuures, vaatama sellele, et nad on t\u00e4iesti erinevad asjad, neil on \u00fcks \u00fchine omadus \u2013 nad on purjega ja nendel kere on madala parrasega, aga laia kerega. Ta on m\u00f5eldud kauba vedamises ja kaubaga toimetamiseks.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8926\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.37.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.37.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.37-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.37-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.37-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Kui me r\u00e4\u00e4kisime, et jaal \/ julla kui selline on niintest tehtud, siis selgub v\u00e4lja, et niin kui puidu aluskoor on sedav\u00f5rd vana tehnoloogiline asi, et sellel on olemas oma kiil kirja kiri. Seal on toodud niinest punutud korv, mis on meie jaoks on \ud808\udd4d \u044f\u043b (jal) ehk julla. Siin on n\u00e4idatud t\u00e4nap\u00e4eval, praegusel hetkel, Aafrikas elava h\u00f5imu puhul, kes kasutab niintest tehtuid riideid, mida on kokku m\u00e4\u00e4ritud saviga, et teha ilmastikukindlamaks \u2013 t\u00e4nap\u00e4eva m\u00f5istes impregneerimine. Antud hetkel on siin siis, v\u00e4idetavalt, ma ei oska kinnitada, maailma vanim leitud niintest punutud kangas. \u00dcks asi, mille ma tahan v\u00e4lja tuua \u2013 pilliroog, pilliroost aluste tegemine peaks olema niine tehnoloogia edasiarendus, kuna ta on selle hulka kuuluv, kuid see on v\u00e4ga spetsiifilise piirkonna osa. Veel edasi minnes kui r\u00e4\u00e4kida niinest, siis niine pealmine kiht on toht v\u00f5i puukoor.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8930\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.38.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.38.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.38-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.38-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.38-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Selgub v\u00e4lja, et eesti keeles on t\u00e4iesti olemas selline m\u00f5iste nagu tohtjas. Tohtjas ei ole midagi muud kui vee alus, mis on tehtud tohust ehk puukoorest. Sellest tingituna (tohu v\u00f5tmisel) peavad j\u00e4\u00e4ma puule v\u00e4ga spetsiifilised j\u00e4ljed &#8211; seda on \u201elihtne leida\u201c (lihtne m\u00e4rgata). Siin pildi peal on eelmise sajandi alguses Austraalia 1953. a. ringvaatest tehtud \u00fclest\u00e4hendus, kus kohalik maarahva esindaja t\u00f5i talle pildi, kus ta n\u00e4itas kuidas nemad kasutasid tohtjaid. Tohtja puhul on siis see, et ta on punase kummipuu koorest v\u00e4lja l\u00f5igatud vastavalt vajaliku suurusega koor, mis erinevalt lootsikustest ja haabjatest mitte ei laotata vaid koolutatakse. Tema kuumutamise k\u00e4igus koolutad \u00e4\u00e4red \u00fclesse, millega tekitatakse v\u00f5imaluse ta on parrasega alus. Selgub, et tohtja m\u00f5iste kui selline on ka mok\u0161adel olemas. On olemas selline m\u00f5iste nagu sud. Sud ongi selline m\u00f5iste nagu puukoor \u2013 toht kui selline \u2013 aga mok\u0161a keeles sudn\u00e4, ja -n\u00e4 ja l\u00f5pp, on siis hellitava nimevormi tunnus \u2013 r\u00e4\u00e4gid asjad kui mingist pisikesest, v\u00e4iksest esemest \u2013 ning eesti keeles peaks sudn\u00e4 olema tohukenejas Tohtja tegemine on viinud sellise tehnoloogia arenguni nagu kanuude tekkimiseni, kus kanuu on sisuliselt mistahes tohu v\u00f5i siis naha kinnitamine mingi tugiraamile. Teine asi, mida tohtjatel veel tehakse, neid \u00f5mmeldakse kokku \u2013 sa ei pea kuumutama, \u00f5mbled kokku ahtri ja v\u00f6\u00f6ri osas et seal tekivad pardad. Veel \u00fcks oluline asi. Kuigi me r\u00e4\u00e4gime tohtjast, ja see m\u00f5iste on t\u00e4iesti eesti keeles olemas, selle tohtja puhul &#8211; \ud808\udf7b\ud808\udc79 \ud808\udc3e \u0448\u04f1\u043c \u0438\u044f\u0448 (\u0161\u00fcm ija\u0161) ehk see sama \ud808\udf7b\ud808\udc79 \u0448\u04f1\u043c (\u0161\u00fcm) on puukoor ja \ud808\udc3e \u0438\u044f\u0448 (ija\u0161) on meie -jas l\u00f5puline &#8211; tekib kaks asja: kas ta on n\u00fc\u00fcd \u00fching, ettev\u00f5tete \u00fchendus mida me t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5istame kui MT\u00dc, fondid ja mis iganes \u00fcldsusele m\u00f5eldud asjad- on v\u00f5imalik, et alus oli m\u00f5eldud \u00fcmbruskonna isikutele v\u00f5i rahvastele m\u00f5eldud alus, mis on \u00fcldkasutatav v\u00f5i teine asi \u2013 on olemas \u044f\u0440\u044b\u043c (jar\u00f5m) m\u00f5iste, mis t\u00e4hendab et ta on kas kiud ehk siis seesama niin v\u00f5i siis voolus, kiirte vihk, juga ehk siis see, kui p\u00e4ike paistab l\u00e4bi pilvede ja tekib selline voogus, mis t\u00e4nap\u00e4eval loetakse selliseks Kristliku jumala m\u00e4rgiks meile \u201eIssand, milline \u00f5nnistus on meile saabunud.\u201c Ehk teisis\u00f5nu tohtjasse tehnoloogia on olnud inimkonna \u00fcks paralleelsetest aluste tehnoloogiast, millega \u00fcldse vee teed pidi liikuda. Tohtjasel on \u00fcks erip\u00e4ra nagu kanuulgi \u2013 ei pea olema katkematud veeteed, v\u00f5ib aluse v\u00f5tta kaela ja minna teise vee tee peale, et sealt edasi liikuda kui vaja on.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8934\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.39.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.39.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.39-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.39-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.39-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Sellest tohtjasest tuleb v\u00e4lja, et on olemas selline asi nagu leng\u00e4 mok\u0161a keeles. Leng\u00e4 ei ole midagi muud kui meie m\u00f5istes niinekiud. K\u00f6it punuda ongi leng\u00e4. Punuti niinekiust k\u00f6it ja see oligi leng\u00e4, mis v\u00f5ib viidata sellele, et leng\u00e4 ja l\u00f5ng on omavahel seotud, kuid seda tuleb eraldi vaadelda ja t\u00f5endada. See on Austraalia maarahva esindaja, kes punub niine kiududest kokku k\u00f6it ja tema k\u00f6ie punumise eesm\u00e4rgiks on j\u00e4rgmisel p\u00e4eval teha tohtjasest vee alus sellega, et \u00f5mbleb v\u00f6\u00f6ri ja ahtri osa kokku niimoodi, et ta on kohe laevatatav.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8938\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.40.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.40.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.40-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.40-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.40-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Tekib \u00fcks huvitav k\u00fcsimus, miks me r\u00e4\u00e4gime k\u00f5ikide ujuvate asjade puhul kui alus ehk siis aluse (omastav) &#8211; m\u00f5isted tulevad ugri substraadist eesti keelde l\u00e4bi omastavat k\u00e4\u00e4net &#8211; \ud808\uddf2\ud808\udf13\ud808\udeba \u0430\u043b \u0443 \u0448\u0435 (al u \u0161e) v\u00f5i aluse. Selgub, et \ud808\uddf2\ud808\udf13 \u0430\u043b \u0443 (al u) anna kokku m\u00f5iste \u0443\u0430 (ua) ehk siis hagu \u2013 hagu kui \u00fcksikoks, hagu kui kogumina. Aluse ehk rammu uudse kurat, v\u00e4gi, v\u00e4e uudse kurat, see kokku annab meile elu. On olemas teatud m\u00f5isted, mille arusaamiseks on vaja m\u00f5ista selle ajastu tausta. Kuigi me teame v\u00e4ga h\u00e4sti, mida t\u00e4hendab elu, siis ma ei oska seda tausta niiv\u00f5rd h\u00e4sti lahti seletada, et ma saaksin kindlalt v\u00e4ita mida see t\u00e4hendab. Kui ma hakkasin asendama m\u00f5iste alus nagu n\u00e4iteks kaubaalus m\u00f5istega elu, siis pani saades kauba elu tekitab sellise efekti kaup, kui ta on aluse peal, siis ta justkui elab oma elu liikudes \u00fchest punktist teise. K\u00fcll aga me saame raudselt v\u00e4ita, et vanim \u00fcldse inimlase poolt loodud vees\u00f5iduk on olnud hagudest kokku pandud ja niine k\u00f6iega kokku seotud hao alus \u2013 lameda pinnaga laiali laotatud asi. Kuidas see ujub, mismoodi seda juhitakse ja muud seotud asju ei tea, see on asi mida ei oska \u00f6elda.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8942\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.41.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.41.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.41-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.41-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.41-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Me j\u00f5uame haabjate ja aluste juurest venede juurde. Venede puhul on vene haabjas, tammjas, p\u00e4rnjas millele on pandud plank parraste peale. Selle jaoks et planke parrastele kinnitada meie arvame, et see v\u00f5is olla metallist haakide v\u00f5i muude asjadega, millest tekkis klinker tehnoloogia m\u00f5iste. K\u00f5rval, vasakul, on Arraaj\u00e4rve haabjas, mis tegelikult peaks olema vene. Ma tahaksin veel siin toonitada, sellel Arraj\u00e4rve haabjal, venel, on taga ankruk\u00f6ie koht. Kui vaadata seda ankruk\u00f6ie kohta, siis see on v\u00e4ike auk. Kui me vaatame seda Dnipro tammjase v\u00f6\u00f6ri ja ahtri kohal olnud ava, siis see oli meeletu auk. V\u00e4ide on, et see oli kasutuses j\u00f5gedest j\u00f5gedesse transportimiseks. See konkreetne pilt on tehtud eelmise sajandi 1980. aastatel ja tegu on Iraagis oleva soo rahva poolt kasutatud alusega ja see on puhas vene. See on t\u00e4iesti selline, et vaatad peale, ja saad aru, et see on vene. Tal on olemas omad tunnused, tal ei ole plangutust, tal ei ole muid tunnuseid, aga see on puhas vene. Veel niipalju \u00e4\u00e4rem\u00e4rkuseks, et umbes 5000-6000 aastat tagasi oli Iraak hoopis teise kliimav\u00f6\u00f6ndiga kus talviti oli lumesadu. Seal on olemas soorahvas, kes elab Bagdadist natukene eemal ning kui te vaatate Saddam Husseini poolt keemiarelvade kasutamise episoode, siis \u00fcks nendest oli nende soorahva puhul 1986. v\u00f5i 1984. a., ma v\u00f5in eksida selle arvuga. Nad olid talle allumatud rahva kild. Eestlastel on Iraagi v\u00e4ga pikk ja v\u00e4ga ammune seos, mida ma ei oska praegu isegi v\u00e4lja tuua, aga ma v\u00f5in raudselt \u00f6elda et meil on seal, Iraagis, oma kultuurip\u00e4randiga midagi olnud. See vene, mida ma siin n\u00e4en, on minu jaoks fenomenaalne n\u00e4htus.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8946\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.42.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.42.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.42-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.42-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.42-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Kui n\u00fc\u00fcd selgus v\u00e4lja, et Dnipro tase langes niipalju, siis lisaks sellele tammjasele, mis leiti Hort\u00f5tsija k\u00f5rval, lisaks kaartega laevakere osa, leiti ka puhas vene. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes puhas vene, kus on lootsik kui selline ja lootsikule on peale pandud parras, plank parrase t\u00f5stmiseks, lisaks lisatud plangutatud parras. Lootsikul on vajalikud augus sinna tehtud, mille jaoks nad on ma ei tea, v\u00f5ibolla r\u00e4\u00e4gib keegi teine. Selle kohta puudub mistahes informatsioon. Lihtsalt on toodud pildid ja \u00f6eldud: \u201eVaadake, me leidsime selle!\u201c<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8950\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.43.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.43.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.43-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.43-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.43-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Selle vene paremast poolt vaadatuna on vasakul tema 3D-mudel ja siin on tema pilt. On n\u00e4ha, kuidas lootsiku parrasele on ilusti puuritud augud. Puur on \u00fcldse v\u00e4ga vana leiutis, selles m\u00f5ttes see ei pea olema midagi erakordset, saab teha tavalise k\u00e4sipuuriga, see on niiv\u00f5rd klassikalise vene moodi, et ma \u00fctlen ei tea sellest mitte midagi, aga ma v\u00f5in n\u00e4idata vene kui selline on tehnoloogilise arendusena edasi kandunud ka Ukraina poole peale. See on seal kasutuses, lihtsalt me ei tea sellest mitte midagi. See oleks k\u00f5ik, mida ma tahtsin r\u00e4\u00e4kida t\u00e4na. See v\u00f5imaldaks mul ajalises m\u00f5ttes sisse mahtuda sellesse, mis meil oli kavas. Siin on k\u00fcll v\u00e4ike j\u00e4tk, aga seda me t\u00e4na ei k\u00e4sitle \u00fcldse.<\/p>\n<p>ETTEKANDE OSA L\u00d5PP<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8954\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.44.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.44.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.44-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.44-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-06-28-204348_1.1.44-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Aivar: Ait\u00e4h! Kas see salvestus pannakse kuskile \u00fcles?<\/p>\n<p>See tuleb SA VALDEF lehel, aga ei tea kuidas, kuna ja mismoodi.<\/p>\n<p>See tuleb SA VALDEF lehel, aga ei tea kuidas, kuna ja mismoodi.<\/p>\n<p>&#8211; Aivar: \u201eNoh, kunagi?\u201c<\/p>\n<p>&#8211; Jah!<\/p>\n<p>Me saime hakkama kaamera haldamisega.<\/p>\n<p>Suurep\u00e4rane! Ma juba silmanurgast m\u00e4rkasin. Kusjuures, kui te poleks selle eest hoolitsenud, siis ma alles praegu tajusin poleks selle peale tulnud ja mahti omanud.<\/p>\n<p>Aeg on k\u00f5vasti \u00fcle ka. lihtsalt nagu t\u00e4naks aplausiga.<\/p>\n<p>Aa, ma t\u00e4nan!<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8959\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205025_2.1.2.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205025_2.1.2.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205025_2.1.2-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205025_2.1.2-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205025_2.1.2-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Osad l\u00e4hevad autodele j\u00e4rgi ja muud asjad. Kes j\u00e4\u00e4vad saavad veel vestelda.<\/p>\n<p>Et saab \u00f5htul lobiseda natukene?<\/p>\n<p>Palun!<\/p>\n<p>K\u00fcsimusi on palju, Kardan k\u00fcsida selliseid kretiini k\u00fcsimusi ja rahvale v\u00f5ib igavana tunduda.<\/p>\n<p>Ei, selles m\u00f5ttes \u2026 Ma \u00fctleks selle kohta niimoodi \u2013 kui n\u00fc\u00fcd keegi arvab, et r\u00e4\u00e4giti midagi erakorralist, midagi sellist et ma tean h\u00e4sti palju, siis see on pinnavirvendus. See on absoluutne miinimum mida \u00fcldse suutsin siia kokku panna. Ma arvan, et siin on inimesi, kes teavad minust kordades rohkem. Kuid, n\u00e4iteks seesama Aleksander Oolepi n\u00e4ide \u2026 Ma ei m\u00e4leta, kas see oli Aivari kodulehel v\u00f5i kus ma seda n\u00e4gin \u2026 Ei, see oli Soomaa YouTube kanalil. Ma lihtsalt ettevalmistamise k\u00e4igus sattusin kogemata peale ja siis ta nagu muuseas Valdo Pandile mainibki \u201e \u2026 ah et jah noh et t\u00f5rvata on ka lihtsam seda p\u00e4rnjast \u2026 ja p\u00e4rn on parem materjal ka \u2026 jne.\u201c Siis ma kurat seda kuulasin ja m\u00f5tlesin: \u201eKuule, oota! Oot-oot \u2026 siis ma paningi kohe \u201et\u00f5rvaga koos,\u201c sest algselt oli \u201ev\u00e4rviga koos\u201c. Kui sa \u00fctled t\u00e4nap\u00e4eva inimesele, et ennemuistsed inimesed teadsid mis asi on \u201ev\u00e4rviga koos\u201c, nad ei usu sind. Teine asi on \u2013 sa ei suuda seda endale ka seletada, mida see t\u00e4hendab. V\u00e4rv on h\u00e4sti vana ja tuntud asi. Kiviookrikust teha v\u00e4rvi ei \u00fcldse probleem \u2013 kestab 10000 aastat ilusti, nagu kaljujoonised ja puha. Aga, see selgitas \u00e4ra, mis asi on p\u00e4rnjas \u2013 p\u00e4rnjas on see, et p\u00e4rnjase nimi tuleneb sellest lootsiku omadusest kui sa t\u00f5rvad seda ta j\u00e4\u00e4b selle k\u00fclge (imendub paremini). See lihtsalt tollel hetkel kui substraat tekkis talle anti selline omaduss\u00f5na, aga eesti keelde ta on \u00fcle tulnud niimoodi, et meie m\u00f5istame p\u00e4rnjast kui t\u00e4iesti enesest m\u00f5istetavat asja, mis on vee alus ning vaata, ma teda t\u00f5rvan, v\u00e4ga h\u00e4sti imeb sisse. Selles m\u00f5ttes see on keele normaalne areng, selle vahega et meie saame kuskil tuleviku inimesena j\u00e4rjepidevalt j\u00e4rjest minnes tagasi. Ja see ongi seesama asi, et pole olemas lolli k\u00fcsimust. Sa v\u00f5id k\u00fcsida t\u00e4iesti lolli k\u00fcsimusi, n\u00e4iteks seesama kuidas sa t\u00f5estad et see on ugriga seotud v\u00f5i ugri tehnoloogia ja muu selline. Ma \u00fctleks, et mul on nii palju materjali v\u00e4lja j\u00e4etud, et noh \u2026<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8963\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205825_2.1.3.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205825_2.1.3.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205825_2.1.3-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205825_2.1.3-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-205825_2.1.3-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>Kiil kiri on mis keeles?<\/p>\n<p>Kiil kiri ongi kiri. S\u00f5na otseses m\u00f5ttes.<\/p>\n<p>\u00dctleme samasugune nagu meie, \u00fctleme ladina t\u00e4hestik, ja sellega saab saksa keeles aru, prantsuse keeles aru.<\/p>\n<p>Kiil kirja kiri on t\u00fcvis\u00f5na. See on s\u00f5na. See ei ole t\u00e4ht ega h\u00e4\u00e4lik.<\/p>\n<p>\u00dclekantud t\u00e4henduses seda kiil kirja kirja saab lugeda t\u00e4nap\u00e4eva prantsuse keeles ja nagu saksa keeles?<\/p>\n<p>Ei, ei saa. N\u00e4iteks sa ei saa prantsuse- ja saksa keelde m\u00f5istet t\u00fcng \u00fcle tuua.<\/p>\n<p>Kiil kirjas t\u00fcng on t\u00e4iesti reaalselt eksisteeriv asi. T\u00fcng on kandev osa. T\u00fcng k\u00fc on nurgakivi. Nurgakive on viis erinevat m\u00f5istet (t\u00fckki).<\/p>\n<p>Sa ei saa selgitada, mis asi on t\u00fcng. Sa v\u00f5id \u00fcritada seda teha, aga see ei \u00f5nnestu.<\/p>\n<p>Kas see on ugri-mugi maailma osa?<\/p>\n<p>Jah! Kiil kiri on ugri maailm.<\/p>\n<p>N\u00e4iteks ei ole sellist asja nagu sumerid.<\/p>\n<p>See on t\u00e4iesti v\u00e4lja m\u00f5eldud asi. See on 19. saj. Briti aristrokraatide poolt v\u00e4lja m\u00f5eldud m\u00f5iste, mis ei eksisteerigi.<\/p>\n<p>&#8211; Kiil kiri ja ruunid on kaks erinevad asja?<\/p>\n<p>&#8211; Ei! Kiil kiri ja ruunid on \u00fcks ja sama asi.<\/p>\n<p>&#8211; See on p\u00f5hjamaa kraam puhtal kujul?<\/p>\n<p>&#8211; Jah!<\/p>\n<p>Mul on s\u00f5nastik, mis koosneb umbes 5000 lausest, kiil kirja kirjadest ja m\u00f5istetest. Mul on selles suhtes materjali, millega toimetada.<\/p>\n<p>\u00dches\u00f5naga me r\u00e4\u00e4gime sellest \u00f5htul edasi p\u00e4rast.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8967\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-210724_2.1.4.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-210724_2.1.4.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-210724_2.1.4-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-210724_2.1.4-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-210724_2.1.4-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>K\u00fcsimus veel \u2013 juhul kui keegi teist leidub, kes tahaks saada selle kiil kirja kirja \u201es\u00fcndinud ringi kondaja\u201c s\u00e4rki, meil oleks SA poolt \u2026 juuli alguseks me loodame valmis saada \u2026 kui on soovijaid, oleks v\u00e4ga t\u00e4nulik kui te selle kohta ennast \u00fcles m\u00e4rgiksite. (SA VALDEF poe avamise puhul oli hind \u20ac40).\u00a0 Kes tahab, see ei ole kohustuslik, aga sellega te toetate meie tegevust ja sellega kaasnevaid asju. Me saaksime rahalist sissetulekut ja k\u00e4ivet. Samas, me \u00fcritame SA-na selle kindlasti tooteks teha ja paisata m\u00fc\u00fcki. Kes tahab siis j\u00e4tku oma kontaktid.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"alignnone size-full wp-image-8971\" src=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-211258_4.1.2.webp\" alt=\"\" width=\"1920\" height=\"1080\" srcset=\"https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-211258_4.1.2.webp 1920w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-211258_4.1.2-1280x720.webp 1280w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-211258_4.1.2-768x432.webp 768w, https:\/\/valdef.org\/wp-content\/uploads\/2026\/01\/Still-2025-08-02-211258_4.1.2-1536x864.webp 1536w\" sizes=\"auto, (max-width: 1920px) 100vw, 1920px\" \/><\/p>\n<p>2023. a. juunis Kahovka HEJ l\u00f5hkamise j\u00e4rgselt veetaseme langusest tingituna Dnipro j\u00f5est p\u00e4evavalgele tulnud 800-aastase tammjase kiil kirja kirjad \u201cs\u00fcndinud ringi kondaja\u201d s\u00e4rk.<\/p>\n<p>Kiil kirja kirja tuleb lugeda oma loomulikul kujul \u2013 paremalt vasakule.<\/p>\n<blockquote class=\"wp-embedded-content\" data-secret=\"RWcsOcYWJB\"><p><a href=\"https:\/\/pood.valdef.org\/product\/sundinud-ringi-kondaja-dnipro-tammjase-kiil-kirja-kirjad\/\">ringi kondaja s\u00fcndinud. Dnipro tammjase kiil kirja kirjades s\u00e4rk.<\/a><\/p><\/blockquote>\n<p><iframe loading=\"lazy\" class=\"wp-embedded-content\" sandbox=\"allow-scripts\" security=\"restricted\" style=\"position: absolute; visibility: hidden;\" title=\"&#8220;ringi kondaja s\u00fcndinud. Dnipro tammjase kiil kirja kirjades s\u00e4rk.&#8221; &#8212; Pood SA VALDEF\" src=\"https:\/\/pood.valdef.org\/product\/sundinud-ringi-kondaja-dnipro-tammjase-kiil-kirja-kirjad\/embed\/#?secret=lYviItnffR#?secret=RWcsOcYWJB\" data-secret=\"RWcsOcYWJB\" width=\"600\" height=\"338\" frameborder=\"0\" marginwidth=\"0\" marginheight=\"0\" scrolling=\"no\"><\/iframe><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>19. juunil 2024 oli meil v\u00f5imalus esineda Soomaal Rohelise J\u00f5emaa Koost\u00f6\u00f6kogu \u00fcrituse \u201eHaabjamatk kevadest suvesse\u201c teise p\u00e4eva \u00f5htul Piesta-Kuusikarul ettekandega \u201eVanadest veeteedest ja vees\u00f5idukitest\u201c r\u00e4\u00e4kimaks meie ugri vees\u00f5idukite p\u00e4randist ja selle m\u00f5just 2023. a. Ukrainas Dnipro j\u00f5est Hort\u00f5tsija l\u00e4histel avastatud&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":8744,"comment_status":"open","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"video","meta":{"footnotes":""},"categories":[1411],"tags":[1429,1431,1461,1466,1426,1430,1462,1463,1435,1469,1468,1427,1473,1474,1458,1459,1457,1464,1465,1425,1470,1472,291,1471,1467,1460],"class_list":["post-8743","post","type-post","status-publish","format-video","has-post-thumbnail","hentry","category-ugri","tag-dnipro","tag-dnipro-tammjas","tag-ettekanne","tag-genotsiidisoda-ukrainas","tag-haabjas","tag-hortotsja","tag-kahovka","tag-kahovka-hej","tag-lootsik","tag-meie-ugri-parand","tag-parand","tag-parnjas","tag-parnu","tag-parnu-jogi","tag-piesta-kuusikaru","tag-rohelise-joemaa-koostookogu","tag-soomaa","tag-stor","tag-stor-jogi","tag-tammjas","tag-ugri-parand","tag-uhepuulootsik","tag-ukraina","tag-veeteed","tag-vene","tag-vestmine","post_format-post-format-video"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8743","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=8743"}],"version-history":[{"count":8,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8743\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":8976,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/8743\/revisions\/8976"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/8744"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=8743"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=8743"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/valdef.org\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=8743"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}