Lutsi keel – unustatud Lõuna-Eesti keelesaareke
Läti juurtega Uldis Balodis, kes on kogu oma lapsepõlve veetnud Ameerikas ning olles antud asukoha ainus teist keelt rääkiv isik, kujundas oma keeleteadlase identiteedi ning hakkas uurima hääbunuid isolatsioonis olevaid keeli, mis pöördena tema elus pöördus lutsi keele uurimuseks. Uldis Balodis on avastanud olevat oma isapoolse liini pidi lutsi maarahva järeltulijaks, mis on olnud ka üheks põhjuseks mis teda lutsi keele uurimistele on viinud. Ka oma tööga seotud tegevuste käigus on ta teinud tööd liivikeele uurimisega ning on teinud koostööd Liivi instituudiga, Läti Ülikooli filiaal. 2019 aastal avaldas Uldis Balodis lutsi keele aabitsa, mis on esimene samm taastamaks hääbunud eesti keele Lõuna-Eesti keele sugulaskeele haru ning anda tagasi ennast lutsi maarahvaks järeltulijateks nimetavateks inimestele võimalusele olla uuesti lutsi maarahva esindaja nii kultuuri kui ka keelega.
Lutsid on Kagu-Lätis, Latgali piirkonnas, eestlaste keelesaare piirkonda teatud külade ring kuid peamiselt Ludza külas ja ümbrusest pärit ja elanud eestlased, mis on avaldanud mõju Ida-Läti keelele latgali keel, mis on ka omakorda omandanud oma sõnavarasse just latgali mõjutusi, mitte lätikeele omadusi. Lutside tekke ajalugu on vähe uuritud valdkond ning siin on väga palju tööd teha, kuid lutside enda mälestuste kohaselt on nad Liivi sõja järgselt Ida-Läti piirkonda, Latgalisse, tulnud talunikud just Lõuna-Eesti piirkonnast, millest tulenevalt loetakse lutsi keelt Lõuna-Eesti keele murdeks või üheks lahknenud haruks.
Eesti keeleteadlased on suutelised tuletama isikute perekonna nime järgi nende päritolu ning eriti on see märgata lutside puhul kasutuses olevate perekonnanimede puhul, mille vormid on äratuntavad nii eesti keeles kui ka läti keele vormistuses.
Lutside asukoha üheks suurimaks üllatuseks on märkimisvääre lähesus Valgevene alade ja valgevene etnosega, mis vajab eraldi kajastamist uue artikli näol.
Uldis Balodis andis 2. juunil 2021 teada, et sama aasta sügisel ilmub tema lutsikeelne töö eriala ajakirjas, kus ta vana traditsiooni kohaselt toob kokkuvõtte ära nii kohaliku riigi riigikeeles, inglise keeles kui ka keeles, mille kohta uurimus on tehtud ehk siis lutsikeelne kokkuvõte lutsi keele uurimusest. Olles täiesti võhik lutsi keele alal ning omades väga piiratud kokkupuudet võro, seto ja muude Lõuna-Eesti keeltega, kuid olles mingil määral neid mõistma ja nautima kui neid keeli räägitakse, on lutsikeelset kokkuvõtet lugeda väga tervitatav uus väljakutse, mis esmapilgul paistab kergesti omandatav, kuid seda nähtavast muude keeltes sama teksti esinemise tõttu.
Neile, kel on suurem huvi lutsikeelse materjali osas, soovitame tutvuda Uldis Balodis poolt kureeritava www.lutsimaa.lv lehega, kus ta eesti, läti- ja inglise keeles teeb ülevaate lutsi keele ja selle kultuurist.
Samuti on Vikerraadio „Keelesaade“ saates esinenud Karl Pajusalu, kes on samuti tegelenud lutsi keele uurimisega ning teeb koos Uldis Balodis kahasse lutsikeelset artiklit erialasesse ajakirja.
Uldis Balodis ostitust sügisel ilmuvast paberist on võimalik lugeda tema Facebook lehel – https://www.facebook.com/ubalodis/posts/10158608004448915.
