Eesti ajaloo moonutamine Eesti Ajaloo administraatorite poolt.
Viimase aja Eesti ajaloo suurimateks probleemideks on väga sihipärane ja teadlik Eesti ajalooga seotud ja kureerivate isikute poolt Eesti ajaloo tahtlik moonutamine ning selle kuvamine väga kindlal rakursis. Üks trendidest on näidata ja kinnistada väidet, eestlased pole soomeugrilased kuna Euroopa riikide hulka saavad kuuluda ainut Indo-Euroopa juurtega rahvad. Sellega reeglina kaasneb nii ristiusustamisega seotud tegevuste propageerimist kuni sinnani välja, et baltisakslaste poolt korda saadetud teod on osa Eesti ajaloost.
Juhul kui asi puudutab Eesti ugri- ja soomeugri päritolu, religiooni- ja kultuuriesindatust, vaatamata selle arheoloogiliste leidudega tõendatavat pärinemist juba alates hilisest mesoliitikumist ehk 15000 – 12000 e.m.a. lähtuvalt Siberi Rež jõe kaljujoonistel kujutatud selgelt ugri religiooni sümboleid, mida me kohtame 10000 aastat hiljem Sumeri ja Minose kultuuris.
Siberi Rež jõel viiepäevase allavoolu teekonna kaugusel 45-meetrise kalju peale joonistatud kaljujoonistused, kus on kuutatud tiivulist hobust, kelle tiivad eenduvad välja esijalgade tagant olevast lihasepealsest ning luige piktogramm, kus mõlemad tegelased muutuvad Sumeri horisontaalse pilt-kirja tähestiku osadeks ning tiivuline hobune muutub mansi mütoloogia kalm – Üleval-Käiv-Tiivuline-Kalm – kehastuseks sumeritel. Rež jõe kaljujoonistused dateeritakse hilisesse mesoliitikumi ehk 15000 – 12000 e.m.a.
Jääb jätkuvalt arusaamatuks milliste kriteeriumite alusel lõigatakse Eesti Ajaloo grupis ära Eesti ajalugu puudutavaid postitusi kui selle sisu on selgelt mõistetav kui soomeugri ja ugri temaatiline, puudutades selgelt Eestis ja tema kultuuriruumi.
Esimene selge märk tuli siis, kui Eesti Ajalugu grupi administraator tsenseeris saamide ajupuidust kolmejalgsete pitsude valmistamise traditsioon, mis selgub on sügav soomeugri traditsioon, kus on Hiiumaal teada, et pitsude valmistamine on väga sügavalt juurdunud hiidlaste seas kuni sinnani välja, et selle mõiste tarvitamine on hakanud olema eesti keeles üldiselt kasutuses kui väikeste koerte tunnus. See, et saamid valmistasid oma pitsusi tuleb üllatusena, kuid tuleb ka üllatusena, et grupi administraatorid jätkuvalt tsenseerivad seda kui Eesti ajalooga mitte seotud asjaolu, kuna see on soomeugri teema. Meil on Saaremaal Karja kirikus soomeugri teemalised naisterahva raidkujud üleval, kes kannavad rangelt soomeugri rahvastele omaseid peakatteid, mis on tulnud Saaremaale läbi meie kultuuriruumi ning on jõudnud tänapäeva Rootsi läbi põhjala inimeste soomeugri traditsioonide, religiooni ja tavade enda kultuuriruumi võtmise sellises ulatuses, et võib otse väita, et meie, ugrilased, lõime nende kultuuri nagu me lõime ka slaavi hõimude kultuuri.
Kui eestlased ei ole selle grupi administraatorite arvates soomeugrilased, siis tuleb otse välja öelda. On kohatud ka selliseid elukutselisi ajaloolasi, kellel on täpselt samasugused seisukohad . Eesti Ajaoo grupis läbi lillede indikeerimine on tekitanud mõistetamatust.
1) Komi põhjapõdrakarjus kandmas komidele iseäralikku peakatet. 21. saj.
2) Saami naine kandmas 1946 saamidele omast peakatet. 20. saj. II pool.
3) Inari saamitar aastal 1923 kandmas saamidele omast peakatet. 20. I pool.
4) Rootsi viimase aja hittfilmist “Midsommar” kaader, kus rootslanna kannab oma rahvusliku identiteeti kandvat peakatet, mis on järjepidevus sealsete põhjala inimeste kultuuriruumist. 21. saj.
5) Karja kiriku saare naise raidkuju 14. saj. kandmas soomeugri rahvastele omast naiste peakatet, mille eesmärgiks on katta pead külmade tuulte eest.
6) Karja kiriku saare naise pea raidkuju, mis kannab soomeugrilaste spetsiifilist peakatet, kusjuures rinnaku all olevad sissepoole õõnsused vastavad soomeugri mütoloogia ja kultuuripärandi kuu kujutamise kujundile, kus allapoole suunduva risti asemel, mis eestlastel ja teistel soomeugrilastel on tähistanud alati päikest, on ilmselge viide soomeugrilastele ehk kohalikule saaremaa elanikkonnale ajal, mil Karja kirik ehitati 14. sajandil.
Soomeugri selged seosed Eesti ajalooga, ja eestlaste olemine kui üks etnos, nii Eesti- kui ka Liivimaal ja kaugemal, kaugelt enne ristiusustamist, on osa Eesti ajaloost.
Seega küsimus jääb – kas administraatorid loevad selle väite kehtivaks ning kui vastus on ei, siis see küsimus on saanud lõpliku vastuse? Eesti Ajaloo grupi administraatorid pole siiani sellele küsimusele vastanud ning jätkuvalt toimub Eesti ajalugu puudutavate postituste tsenseerimine.
