Lavly Perlingu pärand: Me käisime Kaitsepolitseiametis.

Tulenevalt Politsei- ja Päästeameti poolt teostavate kriminaalmenetluste võltsimistest me käsime 2020 aasta maikuus Kaitsepolitseiametis. Kuigi see lause tundub nii enesest mõistetav on sellel äärmiselt pikk ja piinarikas kujunemislugu sügava määramatusega.

Otsus, oma leidudega tuleb minna Kaitsepolitseiametisse, sündis 2018. aasta oktoobris. See sündis peale jätkuvat võimetust leppida Põhja Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri  Meelis Sentifoli  ülbe ja ülesõitvast suhtumisest asitõenditesse ning võltsitud kriminaalmenetluse jõustamisel. Tollal veel ei kujutanud täpselt ette, millisel kujul see visiit võinuks toimuda. Esimese tõuge plaanituga edasi minna tuli 2019 aasta veebruaris, kui tollal veel Kesklinna politseijaoskonna juht Kaido Saarniit andis avalikkusele teada võltsitud kriminaalmenetluse alusel süüdistuse esitamise Mary-Jordan Korss asjus, seoses avalduse esitamisega tema suhtes toime pandud rünnakust EKRE-lase poolt Stroomi rannas. Kaido Saarniidu avaldus, sisu ja tonaalsus oli täpsel sama, mida ta kasutas minu 2016 aasta juunis tehtud Facebook postituse musta suhtekorraldusliku võtetega neutraliseerimiseks ja selgelt valetades avalikkusele toimunud kriminaalmenetluse asitõendite võltsingute jõustamiseks,  kasutades PPA autoriteeti ning teades kriminaalsele vastutusele võtmise pääsemisest.

Asjaolu, et see kordus Mary-Jordan Krossiga uuesti, üks ühele, oli tõukeks võtta ühendus Eerik-Niiles Krossiga hoiatamaks, et nende osaks on saanud kriminaalmenetluse võltsimine ning on vajadus hakata dokumenteerima nende vastu suunatud ja teostatavaid tegevusi läbi oma külastuste filmimise menetlusorganite juurde. Samuti andis sellise kohtlemise taas kogemine juba kindluse, et tegu on süstemaaliselt esineva nähtusega ning sellel on vaja teha lõpp asitõendite rakendamise läbi. See ei olnud kerge ettevõtmine, – 2015 aasta sündmuste läbikogemise vaimne pitser ei võimaldanud isegi 4 aastat hiljem töödelda asitõenditest enam kui lause või lühikese lõigu kaupa, lähtuvalt  äärmise stressi kogemise taasläbielamisega kaasneva vaimse kurnatuse ja läbipõlemise ohust tingituna.

Allikas: https://www.facebook.com/dmitri.sadus/posts/10206375040593572

 

2020 aasta märtsis pandeemiast tingitud eriolukorda minemisel hakkasid ilmnema vanad tuttavad käitumismustrid ühiskonda mitte sulandunud etnilise venelaste puhul, kus nendel suuremas koguses töövaba aja olemasolust oli tekkinud võimalus suuremaks seltskondlikuks läbisaamiseks suurtesse gruppidesse kogunemisel ja alkoholi tarbimisel. Nende jaoks ei kehti Eesti Vabariigi seadusandlus. Nende jaoks on see maa jätkuvalt nende oma.

28. märtsil 2020 kolme pildi tegemisest viimase kolme nädala jooksul Vabariigi Valitsuse kogunemisekeeldu süstemaatiliselt eiravate ühiskonda mitte sulandunud etnilistest venelastest kasvas üle nende poolseks õiguse tagaajamiseks, sõnalisteks solvanguteks kuni selleni, et peale kõne tegemist hädaabinumbrile 112 meil läks löömaks, kus mind hakati kolmekesi ründama. Sellest hetkest alates hakkas lahti rulluma sündmuste jada, kus 24. aprillil 2020 samale seltskonnale uuesti kutsutud politseipatrulli saabumisest alates hakkas patrull süstemaatiliselt töötama vastu minu nõudele kriminaalmenetluse alustamiseks seoses minu füüsilise ründamisega ning algas mäng Lääne-Harju politseijaoskonna politseipatrulli ja neile politsei ringkaitse pakkuva juhtivuurijaga, kes kaasas teisi sama jaoskonna ülemusi ning dikteeris oma alluvatele, millisel viisil üks või teine ametlik vastuskiri peab olema võltsitud. Vastuskirjad on Politsei- ja Piirivalveameti ametlikud dokumendid, millele nad ametlikult hakkavad viitama ja uurimisel lähtuma. Kui vastuskiri sätestab seda, mida ta sätestab, siis see on reaalsus, mis juhtus sündmuskohal, mitte aga sündmuste tegelik areng.

Lääne-Harju politseijaoskonna juhtivuurija olles pöördunud minu poole sooviga saada enda valdusesse intsidendi videosalvestuse oli seda tehes üheselt väljas asitõendite õngitsemisel eesmärgiga need rakendada minu süüd süvendavaks asitõendiks, kusjuures ta jättis selle fakti teadlikult mainimata ning minu tungival nõudmisel suutsin ma saada näost näkku kohtumist. See kohtumine toimus 8. mail 2020 ning kummalegi poolele teadmata suutsin ma fikseerida Lääne-Harju politseijaoskonna juhtivuurija süstemaatilist vastutöötamist minu tegevusele, meeldetuletusele valeütluste alusel alustatud kriminaalmenetlusest ning kriminaalmenetluse süstemaatilisest võltsimisest lääne-Harju politseijaoskonna, milles ma osalesin kui tunnistaja 2017 aastal.

 

Olles kogu aprilli ja maikuu jooksul olnud üks samm ees PPA poolt valeütluste alusel kriminaalmenetluse alustanud ja -võltsiva isikuterühmast, tekkis vajadus juba kiireks tegutsemiseks. 27. mail 2020 sai mindud otse Kaitsepolitseiametisse sellises seisus avaldustega, mis selleks hetkeks oli võimalik valmis saada. See oli eksprompt otsus, mis poleks saanud toimuda, kui poleks olnud 2018 aasta oktoobri otsust või poleks olnud Mary-Jordan Krossi intsidenti.

Inimesed ei käi Kaitsepolitseiametis lihtsalt puhtast vaimusähvatusest. Samuti inimesed, kes lähevad Kaitsepolitseiametisse, ei lähe sinna tühjade kätega või mitte tõenduspõhiste asitõenditega, välistamaks selle asutuse ülekoormamist. 27. mail 2020 olid asjad võtnud oma loomuliku arengu vormi ja visiit toimus.

Siinjuures SA VALDEF ja selle asutaja Dmitri Sädus soovivad tänada 27. mail 2020 valves olnud valveohvitseri, kes eksprompt visiidi raames leidis lahenduse, kuidas see korda saata nii, et oleksid täidetud turvanõuded. Samuti soovime tänada isikut, kes 28. mail 2020 võttis meid Kaitsepolitseiametis vastu ja tegi esmased ettepanekud. Kõik otsused, mida langetati 27. ja 28. mail 2020, aitasid kaasa edaspidistele leidude avastamisele ning nad mängivad olulist rolli uuesti  Kaitsepolitseiametisse tagasi minemisel.

Me ei lasku detailidesse, milles seisnes meie vestlus. Me avaldame need hiljem, peale uute avalduste esitamist. Me mainime ära, et nende poolt pakutud esialgne lahendus oli ainuõige. Kaitsepolitseiameti ametniku poolt välja öeldu vastab tõele – Kaitsepolitseiamet austab Eesti Vabariigi seadusandlust ning austab kriminaalmenetluse toimetavate asutuste lahususe printsiipi.

Peale Kaitsepolitseiameti külastust me saime teada järgmist:

1. Kriminaalmenetlust võltsitakse süstemaatiliselt ning seda tehakse prokuratuuri ja ringkonnaprokuröri heakskiidul, teadmisel ja juhendamisel.
2. Kõik esitatud avaldused, mida esitati eesmärgiga võtta vastutusele PPA politseipatrulli isikud, kelle tegevusetus soodustas ja andis tõuke riigi- ja seadusevastase käitumisele süstemaatiliselt Eesti Vabariigi seadusandlust eiravate ühiskonda mitte sulandunud etniliste venelaste käitumisele, tasalülitatakse süstemaatiliselt ja eesmärgistatul Politsei ja Piirivalve sisemise ringkaitse raames kuni selleni välja, et kaasatakse võltsitud vastuskirja koostama ja allkirjastama Lääne-Harju politseijaoskonna juhtivuurija eestvedamisel sama jaoskonna patrullpolitsei ülemust, vaatamata asjaolule, et valetatakse vastuskirjas isikule, kes tegi kõik neli väljakutset ning esitas avaldused sündmuste sisulistest ajenditest lähtuvalt.
3. Prokuratuuri esitatud avaldused lisatakse kriminaalmenetluse toimikusse kui isiku süüd raskendavad asitõendid vaatamata, et ringkonnaprokurör annab ametlikus vastuskirjas teada, et kõik isiku seaduslikud õigused on tagatud.
4. Prokuratuur kasutab süstemaatiliselt ja eesmärgistatult Politsei- ja Piirivalveametit ning selle ressurssi fassaadina varjamaks prokuratuuri poolset süstemaatilist tegevust jõustamaks valeütluste alusel alustatud ja valesüü jõustamiseks vahendeid, kus nad kasutavad PPA-d kui fassaadi maskeerimaks oma suunatud juhised kui PPA poolseid menetluse samme ehk garanteerivad, et PPA ressursid nende juhiste järgimisel kindlasti ei saa sooritatud kriminaalse tegevuse tulemusena kriminaalset süüdistust.
5. Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtuvprokurör Saskia Kask oma seadusega ettenähtud haldusala asutuse üle järelvalve teostamise raames eelistab mitte lähtuda temale seadusega kohustatud funktsioonidest, vaid eelistab suvepuhkuse veetmist oma värskelt avastatud armastusega vaatamata, et talle saadetakse jooksvalt toimuva kriminaalmenetluse raames võltsimiste fikseerimiste avaldusi üle päeva.
6. Põhja Ringkonnaprokuratuuri juhtuvprokurör Saskia Kask edastab kõik kolm menetluse jooksul jooksvalt fikseeritud ja esitatud avaldust, koos palvega tagada minu õiguskaitse ja asitõendite säilimine, otse menetlust läbiviiva ringkonnaprokurörile, kes ütleb asitõendite kohta, mis kinnitavat sama isiku kriminaalselt ja seadusevastast menetluse jõuga jõustamist, et need ei kuulu antud menetluse osaks, kuna menetluse jooksul pole veel teada süüdlast ning vastuskirjas ringkonnaprokurör hakkab seletama prokuröri menetluse teoreetilisi aluspõhimõtteid.
7. Lääne-Harju politseijaoskonna juhtivuurija käsib oma alluval valetada Tallinna Halduskohtule saadetavas vastuskirjas, et Tallinna Halduskohtu kaudu PPA valvekaamerate salvestused tõendamaks kriminaalmenetluse võltsimist nii PPA poolt kui ka ringkonnaprokuröri kriminaalset ja riigi seadusandlust ületavat käitumist läbi isikule tagantselja äärmiselt raske vale kriminaalsüü määramist ja PPA ressursi kasutamist oma eesmärgi saavutamiseks,  ei oma kohtus tõendusväärtust.
8. Lääne-Harju politseijaoskonna juhtivuurija ei suuda oma kahjurõõmu tagasi hoida, et ta on enda kätte saanud Kaitsepolitseiametisse mõeldud avaldused, mille andis temale menetlust kureeriv ringkonnaprokurör, ning ma pole eales neid avaldusi esitanud PPA-sse, kuidas nüüd on need avaldused neutraliseeritud ja nüüdsest tema ametliku vastuskirja kontrolli all.
9. Samade ühiskonda mitte sulandunud etniliste venelaste poolt lisaks 28. märtsil ja 24. aprillil 2020 sooritatud füüsilise rünnakule, tõkestatakse Lääne-Harju politseijaoskonna juhtivuurija poolt teadlikult minu õiguskaitset, jättes nende suhtes kriminaalmenetlus avamata. Kriminaalmenetlus avatakse alles peale seda kui minule esitatud valeütluste alusel algatatud võltsitud kriminaalmenetluse valesüüdistus on kindlalt jõustatud ning selleega on PPA poolne tegevus Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnprokuröri edasiseks tegevusteks tehtud. Kriminaalmenetluse avamine oli tehtud eesmärgil tõkestada mistahes viisil võimaluse isikutele kriminaalsüüdistuse esitamist vaatamata, et 13. juunil 2020 teostati rängim füüsiline grupiviisiline isikuvastane rünnak alates 80ndatest ja 20. juunil 2020 Eestisse jäänud Nõukogude Armee ohvitser lubas mind grupiviisiliselt anaalselt ära vägistada, ära tappa ning et ma sügavalt kahetsen temaga tegelemist.
10. Lääne-Harju politseijaoskonna juhtivuurija kättemaksus, ilma mingi juriidilise aluseta, lisas mind kriminaalselt karistatud isikute PPA andmebaasi, mille tulemusena 24. oktoobril 2020 toimus elukohta politseis visiit 112-e saabunud kõne alusel, mille sisust me ei suutnud patrullilt saada mingit infot ning tegelik abivajaja ei suuda siiani saada Lääne-Harju politseijaoskonnas abi, rääkimata et tollal patrull jõudnuks abivajaja juurde.
11. novembril 2020 Põhja Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Harju Maakohtu eelistungil, kohtusaalis, hakkas valetama ning moonutama kriminaalmenetlusega toimunuid võltsimisi väites, et tema ei saa aru kaitseadvokaadi poolt kaitseakti kirja pandud tsitaadi „Nimelt rikuti Dmitri Säduse õiguse mitte olla sunnitud aitama kaasa toime pandud kuriteo tõendamisele.“ kuna tema “arvates” PPA oma menetluse käigus jõudis sellise järelmini ja prokuratuur lihtsalt võttis kriminaalmenetluse üle.
12. märtsil 2021, täpselt aasta peale esmast telefonikõnet, jätkuvalt Vabariigi Valitsuse kogunemisekeelu süstemaatilisele eiramisele ühiskonda mittesulandunud etniliste venelaste grupile kutsutud patrull lubas rääkida Lääne-Harju politseijaoskonna inspektoriga ja lahendada aasta otsa lahendust ootava probleemi ning kinnitas, et mind kutsutakse antud küsimuses välja. Seda pole eales juhtunud, sest Lääne-Harju politseijaoskonna sama juhtivuurija süstemaatiliselt seisab isiklikult selle eest, et ükski minu poolt esitatud avaldus ei saaks ametlikku menetlust.

 

See on Eesti Vabariigis kriminaalmenetluse võltsimiste ja protseduuriliste rikkumiste argipäev. Loetletud teod pole lõplikud ning tegelikkuses on menetluse pealesurumine ja ringkonnaprokuröri poolt teadliku tegevuse hulgas sügavamate kriminaalsete tegevustega palistatud, kuni Eesti Vabariigi Põhiseaduse eiramiseni, inimõiguste täieliku jalge alla tallamiseni ja sadismi rakendamiseni.

Antud artikkel on koostatud selliselt, et siin esitatud detailid ei võimaldaks PPA-l või Põhja Ringkonnaprokuratuuri või Riigiprokuratuuril alustada kriminaalmenetlust, sest antud kriminaalmenetlus avataks mitte õigusmõistmise eesmärgil, vaid varjamaks PPA-s ja Põhja Ringkonnaprokuratuuris kriminaalmenetluste süstemaatilist võltsimist. Avatud kriminaalasi kannaks eesmärki seaduslikult takistada  õigusmõistmist ja süüdlastele kriminaalsüüdistuse esitamist, välistamaks päevavalgele tulemist PPA ja prokuratuuri peremees-parasiit suhet.

Põhja Ringkonnaprokuratuur ei teosta PPA üle kriminaalmenetluse raames järelvalvet, nagu seda nõuab Kriminaalmenetluse seadus. PPA on kõikidele ringkonnaprokuröridele kui peremeesloom, kelle külge nad kinnituvad parasiidina, kasutades fassaadina juhtimaks oma tahtmise järgi ning pakkudes vastutasuks kriminaalselt katust kriminaalvastutusele mitte võtmise eest.

Me oleme ette valmistamas Kaitsepolitseiametile uued kriminaalmenetluse alustamise avaldused, omades sedavõrd rikkalikku tõendusmaterjali. Tegu on keerulise ettevõtmisega, sest see tähendab väga põhjalikku asitõendite ettevalmistamist ja asitõendite vaatluse sooritamist, võimaldamaks mitte lasta läbi lipsata toimunud kriminaalsetes tegudes olulistel detailidel.

Kaitsepolitseiametisse uute avalduste kirjutamine on väga kurnav protsess, kuna see sunnib läbi elama nii eelnevat traumaatilist kogemust kui ka detailselt kirja panema värskelt läbi elatud sadismi.

Antud artiklis toodud episoodid väärivad kõik täiesti omaette pikka artiklit, kirjeldamaks detailsuses millise viisini on PPA ja prokuratuur teadlikult rakendamas jõuvõtteid valesüüdistuse ja võltsitud menetluse järelmite jõustamisel ning kuidas ringkonnaprokuröride ja PPA peremees-parasiit sümbiootiline suhe tegelikult toimub.

See kõik on endise riigi juhtivprokuröri Lavly Perlingu pärand, mille sisu avaldus 14. augustil 2018. aastal peale tema rünnakut Harju Maakohtu kohtunikule Leo Kunman.

 

Meile on oluline, et lugejad jagaksid seda artiklit, sest see määrab, kas Eesti langeb tagasi Nõukogude Liidu sisus ja vormis taastootmisesse või suudab minna Eesti Vabariigi seadusandlusega üheselt kehtestatud tulevikku. Meil on hea seadusandlus, meil on olematu seadusloome täideviijate järelvalve ja kontroll.