Mauri Kiudsoo: Viimase poole aasta jooksul on hakanud päevavalgele tulema Punaarmee 1944. hilissügise teod.
1944. aasta hilissügis on oktoober kuni detsember, mis on kolm kuud peale teise Nõukogude okupatsiooni algust. Meil on dokumenteeritud kaasused, kus pealetungiv Punaarmee sooritab kogu enda alla okupeeritaval alal inimsuse vastaseid tegusid, kaasaarvatud Eestis. Ka selgub, et Punaarmee hukkunute ühishauad, mis tekkisid lahingute hukkunute matmistel on samuti hauad, mida pole märgistatud ega ka teada. Sellest räägib hea referentsina Läti ajaloo arheoloogia MTÜ „Legenda“ edu, kes suudab oma iga-aastaste talgute korras avastada sadades uusi teadmata kadunuid või lahingu käigus maetuid isikuid, kusjuures suurim leid oli 2018 aasta, kui nad tuvastasid 257 Punaarmee isiku jäänused ühishauas, mida tuvastati puhtalt seetõttu, et tehti maantee laiendust ning see oli ette jäänud Nõukogude okupatsioonivõimude poolt 145-1948 aastani ühishaudade vähendamise programmi raames üleskaevatud ja ümbermaetud ilma isikutuvastusse panustamisesse või nende langenute au ja väärikuse austamise. Nad maeti ümber kui kahuriliha, kes olid ees elavate punaväelastele. Keegi selles haua olemasolust ei teadnud ning Nõukogude Liit, Nõukogude okupatsioonivõim ega kommunistid soovinud sellega tegeleda ning nad lesisid selles ühishauas järgmist 70 aastat.
See, millele Mauri Kiudsoo viitab, on teadmata. On teada, et Mauri Kiudsoo on sattunud 1944. aasta sõjategevuse hauale, kus on ühe või teise poole inimjäänused. On teada, et Lõuna-Eesti kandis peale Punaarmee pealetungi ja läbimurret lagunes Eesti väeosade moraal ning inimesed taganedes lahkusid väeosadest, mistõttu pole välistatud, et mingid üksikud üksused võisid olla veel relvastatud ja mingi laskemoonaga ringi liikumas. Igal juhul on tegu märkimisväärse leiuga, sest nagu selgub meie lõunanaabrite näite põhjal on maa täis väljakaevamata langenutest. Tulenevalt me peame eeldama, et me pole isegi Eesti märgistamata ja tundmatute ühishaudade puhul isegi pinnast kraapimas. Ka on selge, et NKVD ja hävitusbataljonid tegutsesid 1944 aastal aktiivselt ning nende ülesanne oli leida ja hukata isikud kohapeal, mistõttu oleks alust arvata, et ka sellised hauad hakkavad välja tulema.
Mauri Kiudsoo:
1944. aasta hilissügis, mille olemuse kohta puudus meil, st. Eesti ajaloolastel, alles üsna hiljuti igasugune mõistlik teadmine ja arusaam. Vene julgeolekuarhiiviga pole selle perioodi kontekstis igatahes (veel) midagist peale hakata…Alles viimase poole aasta jooksul on ühtteist olulist hakanud tänu maastikuinspektsioonidele päevavalgele tulema ning tuleb tunnistada, et mitte vähe…
Esikaane pilt on inspireeritu Mauri Kiudsoo Facebook postitusega kaasapandud fotodest.
