Saarlased on eestlased ja soomeugrilased nagu kogu meie etnos.
Eestlaste ajalugu kogu oma ulatuses ja sellele eelnenud perioodi ei ole võimalik aru saada ja käsitleda ilma ugri etnose kultuuri ja religioonita. Religioon mängis kõige kandvamat rolli ugri ja soomeugri ja läänemeresoome keelte ja rahvaste tekkimisel.
Peale 2012. aasta Eesti kutseliste ajaloolaste poolt uue Eesti ajalooraamatu esitlusel välja toodud valeteesis, et muinaseestis toimunud võitlus ristiusu toojate vastu ei olnud vabadusvõitlus, sest Eestis oli tollal jaotatud mitmeks omavahel mitteseotud maakonnaks on tekitaud sedavõrd suure kahju Eesti ajaloole, et selle korvamiseks on tarvis teha kordades tööd, sest vaatamata isegi terve kümnendi möödumisest ja kindlate tõendite ilmumisest selle mitte paikapidavusest, pole antud väite välja käinud isikud korrigeerinud ennast ega üritanud seda kahju korvata endapoolse panusega.
Selle väite hävitavat mõju on tunda lausa sellise ulatuseni, kus ajaloohuvilised või ajalugu lühikeste infokildudega tarbivad isikud, on väitmas surmtõsiselt, et saarlased oli hoopis teine etnos võrreldes eestlastega.
Saarlased pole kunagi erinenud mandril paiknenud eestlastest ei keelelt, kultuurilt, ega religioonilt ning kõik arheoloogilised leiud Saaremaalt ja mandri-Eestil näitavad, et kõik Eestimaa maakonnad ja saared kaasaarvatud olid soomeugri keele-, kultuuri-, ja religiooni kandjad. Me oleme alati olnud soomeugri ja ugri rahvaste kultuuri esindajad, omades arheoloogiliselt tõendavalt sidemed nii Ingerimaa soomeugrilastega kui ka nii kaugele ulatuvaid seoseid kui Minose kultuuri ja Sumeri impeeriumi aegadesse, isegi vaadates Saaremaal arheoloogiliselt väljakaevatud leidude osas.
Viimase aja märkimisväärseid edusamme Eesti ajaloo uurimisel ja selle faktiliste leidudega selgemaks tegemisel langeb SA Osilia juhataja Marika Mägi õlgadele, kes on ette võtnud mitmeid arheoloogiliste kohtade kaevandamist asitõendite leidmiseks ning see on andnud juba esimeed positiivsed tulemid.
Saaremaalt 2019. aastal leitud soomeugri religiooni sümbolitega 170g käevõru dateertitud 1. saj. m.a. koos Kreeta saare Minose kultuuri ja Ungari rahvuspärandi savinõude sarnasused nii käärme motiividega kui ka seotus Saaremaa soomeugri käevõruga.
2019. aastal Marika Mägi poolt Saaremaa uue põletusmatuse leiukoha juures detektoristi poolt leitud 170g käevõru, mida dateeritakse 1. saj. m.a., evib kõiki soomeugri ja ugri religiooni ja mütoloogia motiive. Käevõru üks väljenduslikemaid jooni on selle käärme moodi olemist, kus mõlemad otsad on koonuse lised, meenutades käärmele omast peakuju. Ungari teadlane Peter Reverz oma Minose kultuuri ja keele sarnasusele uungari keelele teadustöödes on leidnud, et Minose kultuuri animalism evib siiani väga spetsiifilisi omadusi ungari pärimuskultuuri esemetes. Mainitud käärme teema on esindatud nii Minose savipottidel kui ka Ungari oma pottide ja savist kujude näol.
Samuti on käärme teema tugevalt esindatud vađđja rahva mütoloogias, kus eeposes “Jüri ja käärma” on lugu, kuidas Jüri, peale käärme riukaid, läheb ja läbib hobuse seljas pika piigiga, mis on omistatud nüüdse Venemaa poolt endale ehk ida-slaavlased tulevad kõigile rääkima, et neil on selline pühak nagu püha Jüri.
Jüri, püha-jüri, ratsu seljas on manside mütoloogias esinev jomi-toorum ja numi-toorum poeg (neitsisünd) ning ratsutas esimese ja teise korese (taevalaotuse) vahel oma tiivulise põdraga, kes vađđjalastel on muutunud Jüriks ja ratsutab hobusel (lennuvõimeline) ja läbib piigiga hobuse kapjade all oleva käärme pea. See mütoloogiline allegooria on omistatud Kreeka-Rooma katoliku kiriku poolt Venemaal ning võetud selle usu läbivaks pühaku poolt sooritatud imeks, mille tulemusena on see esindatud Venemaa vapil.
Saaremaal leitud 170g kullatud käevõru animalismi muster on samuti leitud ka Soomes tuvastatud laibamatuse puhul, kus sama muster oli esindatud naisterahva krae ümber. Siit saab järeldada seda, et Saaremaal ja Soomel olid tihedad läbikäimised vadjalastega. Jääb avatuks kultuuripärandi kokkupuute punktide kirjeldamine Kreeta saare Minose kultuuri, Saaremaa, vadjalaste ja madjarite vahel. Küll aga on teada, et eestikeeles on palju komi keele substraati, mis on teisenenud oma eestikeelsete mõistete alla, muutudes näiteks nimisõnadest tegusõnadeks, ning komi keel on lähim vahendaja keel tõlkimaks Minose kultuuri lineaar A sil-pilt kirja.
2019. aastal Marika Mägi uues muinasaja põletusmatuse koha arheoloogilisel kaevandamisel kaasas olnud detektoristi poolt leitud 170 grammine kuldne käevõru, mida dateeritakse 1. saj. m.a., mis evib kõiki soomeugri ja ugri religiooni sümboleid, kaasaarvatud Kreeta saare Minose kultuuris esindatud ja ugri rahvastel laialt levinud käärme temaatikat, mis on selle käevõru kõige kandvam animalismi motiiv. Tulenevalt, et ei Saaremaa muuseumi töötajad ega ka Eesti kutselised arheoloogid, ei suuda näha selles käevõrus ugri mütoloogia mustreid, oli see võru välja pandud ainult viieks päevaks Saaremaa muuseumis, peale mida ta läks tagasi Saaremaa muuseumi varahoidlasse, et oodata määramata pikkusega aega, millal tuleb muuseumis välja uus ekspositsioon, et seda kuldvõru vaatajatele näidata. Tegu on praeguseks Eesti kõige unikaalsema ugri kuldse käevõruga, sest see edastab põhjala inimeste perioodi vähemalt 800 aastat ning isegi 800 aastat hiljem põhjala inimeste kaubareisimise perioodi on puhtast kullast ehete leidmine äärmiselt haruldane arheoloogiline leid.
Ameerikas elav ungari arvutiteadlase Peter Revesz poolt Ungari rahvustelevisiooni intervjuu ajal näidatud rahvusmotiivide sarnasus ungari savikujude motiivide ja Minose kultuuri pottide sarnasuse osas nii nende visuaalse piltkirja osas kui ka käärme kui animalismi vormi peamise kasutamise vormi osas. Sama käärme motiivi elemente on nii Saaremaal leitud 170g kullast käevõrul esindatud kui ka läbivaks vađđja mütoloogias.
Jüri Arraku poolt „Koos maoga“ tehtud teos, mis omab väga konkreetselt äratuntavaid motiive nii omased kui Jüri Arrakule kui ka üldistatavad ugri käärme motiividega, mis on selgelt tuletatud mitte kristliku maailmavaate ja -kiriku poolt pealesurutud maailmavaatega.
https://skukt.uusvada.ee/teos/juri-arrak-koos-maoga/
Russia will appropriate the cultural heritage of Votic peoples and deprive their legacy by featuring the Holy Yuri piercing the käärma with a lance on a horse, which is from Mansi religion and mythology.https://t.co/H1595wTmzY pic.twitter.com/2JN7CCOWi4
— SA Vabaallikate demokraatia fond (@ValdefOrg) February 1, 2022
Kangelane tiivulise hobuse seljas on Mansi mütoloogia maailmaloomise juttude pärand, kus on ristatud vađđja rahva mütoloogia Jürist ja käärmest, kes peale omapoolset panust leiab surma läbi Jüri poolt pika piigiga läbimist.
Käärme tapmist hobuse seljas ratsutava vägilase poolt leidub ka J.R.R. Tolkien „Sõrmuste Isandas“, mille graafilise kujunduse tösse on panustanud ka Taani kuninganna varjatuna kunstniku nime taha, mis on toodud ülemise säutsu juures. J.R.R. Tolkien on võtnud selle teema ugri rahvaste mütoloogiast ja pannud sisse Sõrmuste Isanda ja sellega seotud teostesse.
Kel on soov tutvuda “Jürka ja käärmes” looga, siis siin on see eespool saadaval.
