Vađđjad, Ingerimaa ja Ivoolidna.
Tegu on Ingerimaaga. Mis puudutab aga Ingerimaad, siis see on selgelt soomeugri maa ning tulenevalt, et isuri ja vadja keel on eesti keelega üsna sarnased, sarnasemad kui eesti-võro või eesti-seto, siis on suhtlus ingerimaaga olnud täiesti tavaline. Isegi “Kalevipoeg” eeposes on kirjas, et Kalevipoeg käis kuni Äänisjärveni välja, aga seal tulid mäed ette. Üks võimalik seletus kuidas eestlased ja mansid omavahel suhtlesid, oli läbi venedega läbi Äänisjärve ja sealsete jõgede jõudmine Valgesse merre ja sealt mööda mereäärset kallas jõuda idapoole manside juurde. See teekond välistab vajaduse ületada Uuralid.
Üks suuremaid lahendamata mõistatusi on Tallinna, Jaanilinna ja Dublini nimede pärinemine ja etümoloogia, sest eestlastel pole kombeks olnud kunagi asulatele omistada mõistet linn ning Eesti ainsateks linna nime kandvateks nimetusteks ongi Jaanilinn ja Tallinn. Dublin ehk Dub Lin ehk Tume linn on asustatud Norra põhjala meeste poolt kaks korda ning linn on väga sarnane põhjala keelse mõistega lin, mis eesti keeles tähendab linna. Jaanilinna ja Narva erisus seisnebki selles, et Narva oma nime päritolult ja Jaanilinn oma nime päritoult on erinevad asustused ning nad on tekkinud väga unikaalselt teineteise vastu, aga omavad täiesti erinevat nime etümoloogiat ja tekkimise loogikat.
Rootslastel ehk siis ka nende eelastel, ehk Svea või teiste põhjala keelt valdanud tulevastel rootslastel, on linnaks mõiste gråd. Miks, ei tea, kuid sellest tuleneb venelaste mõiste город. Kui võtta Ny Gråd aluseks, millest sai Новгород, siis New York ongi Ny Gråd.
Kas Jaanilinn võis olla algselt Ivar Gråd, jääb lahtiseks, kuigi põhjala inimeste seas oli Ivar [rõhk esimese silbi alguses] tollal levinud nimi.
Ingerimaa on eestlaste maasillaks Soome ja Karjalaga.
Vađđja keeles on Jaanilinn Ivoolidna ehk Ivoo lidna.
