Komi keele substraat eesti keeles.
Üks vähe uuritud teema on eesti keeles teiste ugri, soomeugri ja Ida-Uurali keelterühmade substraat eesti keeles, mille järgi oleks võimalik aru saada kui kaua ammu me teineteisega suhtlesime, kui laiaulatuslik oli suhtlus ning kuidas me teineteist mõjutanud oleme.
Üks kõige huvitavamaid leide Sumeri ja Kreeta saare Minose kultuuri tekstide tõlkimisel eesti keelde läbi niidumari ja komi keele oli leida nende keelte substraat eesti keeles. Neist kõige huvitavama üllatuse pakub aga komi keel.
Komi keele substraat eesti keeles selgelt näitab, et meil on olnud väga pikaajaline suhtlust kas otse või läbi mingi vahenduse, mille tulemusena on üle võetud mõningaid mõisteid, kuid kasutatakse täiesti teiste tegevust tähistamiseks.
Eestikeelne tegusõna sittuma, situn esimeses vältes, on komi keele substraat eesti keeles ning tähendab tuharad, tagumik. Kusjuures nimisõna сітан on rangelt ainsuse vormis ja esimeses vältes. Samuti on сітан kasutuses ainult täiskasvanu puhul. Сітан -> sitan -> situn on läbinud a-> u hääliku vahetuse ning muutunud nimisõnast tegusõnaks, säilitades esialgse keele etümoloogilise sisu. Keeleteadlased on arvamusel, et ühe või teise häälikumuutuse ja muude teisendumise kriteeriumite määramisel, on võimalik hinnata võimaliku kokkupuute aega ning kestvust, kuna häälikute muutus on toimumas teatud kindlate ajaperioodide kestel.
Eestikeelne tegusõna kakan on komi keele substraat nimisõna какан näol ning tähendab lapse tagumikku. Kakan on väga konkreetse etümoloogilise sisuga ja kasutusega tegusõna, mis vaatamata komi keele substraadina on säilitanud kõik algse keele omadused ja suunatud funktsiooni, selle vahega et nimisõnast on muutunud imiku ja lapsepõlve kestvusel kasutatava tegevuse tähiseks.
Kuna tegu on juursõnadega, siis meie kokkupuude komi keelega on olnud märkimisväärne. Samuti see fakt, et me tuvastame selgelt teiste soomeugri ja ugri keele substraati eesti keeles, on äärmiselt huvitav nähtus, mida kahjuks pole Eesti teadlaste ja keeleteadlaste poolt eriti uuritud või avalikkust teadvustatud saavutustega.
https://www.eki.ee/dict/komi/index.cgi?Q=%D0%B1%D0%B5%D0%BA&F=M&C06=en
Tulenevalt, et Eesti kooliprogramm ei õpeta ugrilaseks olemist ega rõhu ugri keelte õppimisele, oleme me olukorras, kus näiteks fraas: “Vahi millised сітан!” ei tööta, sest teised ei mõista selle nalja konteksti. Tegu on äärmiselt kahetsusväärse puudujäägiga, sest keele valdamine suurendab teadlikust vennaskeele rahvast ning avatust nendega suhelda, neid märgata ja nende kohta rohkem õppida.
Päriselus peaks ugri keelte õppimine olema kohustuslik, sest ainult nii me saame avardada oma eesti keele teadmiste pagasi ja hoomata teiste keelte muutusi kasutuse eripärasid.
