Singapuri ettevõtte abil uputab Eesti merevägi 2023 aastaks vaenlase aluseid horisondi tagant.

6. oktoobril 2021 avaldas Eesti Merevägi lepingu sõlmimisest Singapuri ettevõttega Proteus Advanced Systems Pte. Ltd. kelle ülesandeks jääb 2023 aastaks tarnida Eesti Mereväele võimekus uputada vastase veepealseid aluseid ja sihtmärke. Antud tehingu puhul oli määravaks nii vajadus saada antud süsteem kohe ning omada selle kasutamise kogemust mõne NATO või usaldusväärse partneri poolt varem. Siia otsa lisandusid Eesti Mereväe otsesed kriteeriumid laevavtõrje raketi nõuetele täitmaks nõudmisi veepealsete sihtmärkide tabamiseks. Tehingu maksumuseks kujuneb 100M EUR, mille hulka kuuluvad nii Blue Spear 5G SSM mobiilsed laevatõrje raketid ja nende laskekompleksid, kui ka meremiinid. Eesti Mereväe jaoks on tegu ühe tehniliselt keerukaima hankega ning tarnija jaoks on tegu võimalusega teostada tarne äärmiselt lühikeste tähtaegade jooksul.

Intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule ütles Eesti mereväe ülem kommodoor Jüri Saska: „Pealveetõrje raketisüsteemi on meil vaja mere kaitseks merelt ehk laevavastaseks tegevuseks. Meremiinid annavad võimaluse end kaitsta ja piirata võimaliku vastase tegevust ning suunata ta sinna piirkonda, kus Eesti-vastane tegevus oleks võimalikult keeruline. Et seda veelgi keerukamaks teha, et ei saaks meremiine üles korjata, on peal(vee)tõrjesüsteemid, millega me saame hoida teda [vaenlast] eemale ja kaugemale kohtadest, kuhu me ei taha, et ta oleks ja tuleks.“

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (RKIK) sõlmis lepingu laevatõrje rakettide valmistamiseks Proteus Advanced Systemsiga, mis on Iisraeli päritolu Israel Aerospace Industries (IAI) ja Singapuri päritolu ST Engineering Land Systemsi (ST) ühisettevõte. Laevatõrje raketid hangitakse ettevõttelt Proteus Advanced Systems, mis on Iisraeli päritolu Israel Aerospace Industries (IAI) ja Singapuri päritolu ST Engineering Land Systems’i (ST) ühisettevõte. Raketisüsteemi rahastuse otsustas valitsus 2020. aastal. Koos taristu investeeringute ja edaspidiste kuludega on projekti maksumus 100 miljonit. Esmase võimekuse tagamiseks eraldas valitsus 46 miljonit ning esimene osa süsteemist jõuab Eestisse 2023. aasta lõpus.

Riigihanke ajajoon.

2019 aastal osales Eesti Kaitseväe kevadõppusel „Kevadtorm“ Poola armee mobiilne rannakaitsepatarei, Norras toodetud Naval Strike Missile (NSM), mille tabamusulatus on 200 km. Tänu 2020 eelarve lisarahastusele hakkas Kaitseministeeriumi lisaks 2017-2026 riigikaitsearengukava planeeritud võimetele ka vaatama väljavaateid pikamaa rannikukaitsesüsteemi omandamiseks sama aasta oktoobrikuus, mis võimaldaks mõjutada potentsiaalset vastast terve Eesti ranniku ulatuses. Veel tollal eeldas Kaitseinvesteeringute keskus, et vähemalt esimese hanke piires on võimalik soetada meremiine ning tollal paluti mereväel kirjeldada viisid rannikukaitse miinimumefekti saavutamiseks ning kuidas nad soovivad üldiselt rannikukaitse saavutada. Juba hanke planeerimisest alates pandi rõhk soetatavate laevatõrjerakettide kogu elutsükli maksumusele. Meremiinide puhul ei ole väga keerulised hoiustamistingimused, kuna nad nagunii ongi ekstreemsete tingimuste jaoks loodud. Rakettide on teisiti, kuna nad on tipptehnoloogiaga. On rakette, mis esimest kümme aastat ei vaja hooldust ning kaugemate laskeraadiusega rakettide elutsükli kulu võib olla kuni pool raketihinnast ehk 30 aastase elutsükli jooksul võib maksta peaaegu poole raketi hinnast – 30 aasta peale kahemiljonilise hinnaga raketi hoolduskulu on miljon.

2021 aasta märtsikuus oli Kaitseinvesteeringute keskus peale 6 kuulist ettevalmistust koos sõjalise vajaduse kirjelduse, turu-uuringuga kaasates nõutavate raketisüsteemide tootjad, tuvastanud tutvustatud nii selliseid raketisüsteeme, mis on kasutusel NATO riikides, kuid ka selliseid, mida ükski liitlane ei kasuta. Tähtaegade ja projekti paremaks edenemiseks oli hankeplaan koostatud koostöös Lätiga, mille eesmärgiks oli kaasata partnereid sama võimekuse arendusse ning koostöös saavutada võime, kus mitme riigi vahel on võimekus kaitsta rannajoont ja sihtmärke üle terve regiooni. Kaitseväe juhataja Martin Herem tõi 2021 aasta märtsi Riigikogu istungjärgul välja järgneva:

„Tallinnas paiknev keskmaa-õhutõrje ei toeta meid ohu korral nii, nagu see toetaks põhjadiviisi või kirdekorpuse, sh juurde tulevate liitlaste üksuste kaitsel. Tankikompanii tegevusulatuseks jääks konflikti korral umbes 100 kilomeetrit, samas kui laevatõrjeraketid kõigis kolmes Balti riigis võimaldavad toetada nii liitlaste saabumist kui ka kaitsta üksteise rannikut ja sadamaid. Mitmelasulised raketisüsteemid 300-kilomeetrise või enam laskeulatusega võimaldavad Balti riikidel toetada nii lahingutegevust üksteise territooriumidel kui ka mõjutada liitlaste tulekut takistavaid sõjalisi võimeid.“

ERR anonüümne allikas osutas regiooni riikide ühishanke perspektiividest osas tõigale, kus Lätiga võib takistuseks saada Eesti ja Läti kaitsevõime erinev arengutase, mis tingib riikide erinevad prioriteedid ja relvastuse soetamise plaanid.

2021 aasta maikuu Kaitseväe suurõppuse „Kevadtorm“ ajaks oli hanke väljakuulutamine päevade küsimus, ühishanke perspektiiv Lätiga ei realiseerunud. Samas oli Eesti kaitsevägi uuesti kutsunud teist korda osalema Poola armee mobiilset NSM rannakaitsepatareid, kus eesmärgiks oli testida eelmisel aastal arendatud mereseiresüsteemide sidekanaleid ja töökindlust.

Hanke kulgemise ajakavast selgelt tuleb välja Eesti kohest tegutsemist riigikaitsearengukava 2017-2026 kinnitamise järgselt uue lahinguvõimekuse tundmaõppimise suunas läbi NATO koostööpartnerite kaudu selle kogemust, mis päädis Poola armee mobiilne rannakaitsepatarei Naval Strike Missile alusel vajalike eelduste loomist hanke ettevalmistusel ja kaitseväe vajaduste mõistmist ja kaardistamist. Kui 2021 aasta maikuus oli kaitseväejuhataja selgelt teadmisel, et meremiinide hange on kaugemale arenenud kui laevatõrje rakettide oma, siis tollal oli veel lahtine kuna ja millise konkreetse lahenduseni jõutakse.

Blue Spear 5G SSM laevatõrjerakettide hankelepingu allakirjutamine ST Engineering Land Systems, Israel Aerospace Industries ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse poolt 6. oktoobril 2021.

Eesti mereväe nõudmised laevatõrjesüsteemile.

Horisondi taga sihtmärgi tabamise üks peamisi nõudmisi on hea tulejuhtimise ja sihtmärgi identifitseerimise lahingu sidesüsteemi arendus ja võimekus. Arvestades keerukust, mida tänapäevases Läänemeres vaenlase aluse tõrjumine tähendab ääretult tiheda laevaliiklusega veekogul oli esmane investeering hanke õnnestumiseks mereseiresüsteemide sidekanalid. 2021 aasta märtsikuus oli selge, et Eesti vajab:

Veepealsete laevade tõrje rakette laskeraadiusega 300 km.
Laevatõrjeraketisüsteem peab olema mitmelasulise ja mobiilne.
Laevatõrjerakettide funktsioon on nii hoida ohjes vastase laevu horisondi tagant, kuid ka sihtmärkide tabamist maismaal k.a. liitlaste saabumiseks turvalise koridori tagamist kui ka partnerriigi toetamist tulejõuga tema sisemaal olevate objektide kaitseks kui ka vastase üksuste ohjeks.
Sama mitmelasulise laevatõrje raketisüsteemi kasutamine samade funktsioonide täitmiseks maismaal tuleb kasuks, kuid mitte tema primaarne funktsionaalne nõue

Blue Spear 5G SSM sihtmärgi tabamise viisid.

Laevatõrje raketisüsteem Blue Spear 5G SSM primaarne rakenduslik funktsioon on laevade hävitaimne horisondi tagant, mille raames hoiab rakett veepinnalähedast madalat profiili sihtmärgile lähenemaks tagamaks üllatusmomenti läheneva raketi varjamist sihtmärgi aluse radarite eest, mille jooksul rakett teeb hulganisti kursimuutusi mööda oma etteennustamatut trajektoori, muutes nii liikumise suunda, kõrgust kui ka tehes muid pettemanöövreid, tagamaks läheneva laevatõrje raketi mitte märkamist kuni viimase momendini. Sellest tulenevalt mereväe soovitud 300km ja Blue Spear 5G SSM raketi tabamise ulatus 290 km (180 meremiili) raadiuses on oluline faktor, kuna tema veepinna lähedal liikuimne tarbib kõige enam raketi ulatusest. Tulenevalt Blue Spear 5G SSM raketi võimest tabada ka maismaa sihtmärke, siis siin tuleb välja teine raketi tabamise viis ehk otselend maismaa sihtmärgi poole maksimaalse kaugusega kuni 400 km, tulenevalt et maismaa sihtmärgini jõudmine on vähemkeerukama lähenemistrajektooriga. Kuna maismaasihtide tabamine ei ole Eesti mereväe primaarne funktsioon, ei rõhu nad selle võimekusele ja tabamisulatusele.

Proteus Advanced Systems Pte. Ltd. lühiajalugu.

Iisraeli militaartööstuse korporatsioon Israel Aerospace Industries (IAI) ja Singapuri militaartööstuse korporatsiooni ST Engineering Land Systems sõlmisid 15 juulil 2020 peale pikaajalist koostööd lepingu Proteus Advanced Systems Pte. Ltd. ühisettevõtte loomiseks asukohaga Singapuris, mille eesmärk on arendada ja toota kõrgendatud nõutele vastavat järgmise põlvkonna laevatõrjerakette, mis baseeruksid IAI poolt arendatud, ja 1973 aastal lahinguristsed saanud, Gabriel V tüüpi laevatõrjerakettidel kaubandusliku nimega Blue Spear 5G SSM. ST Engineering Land Systems kohustuseks jääb raketi käivitusmootori ja lõhkepea disain, mille sekka kuulub sihtmärgi tuvastav aktiivne radar-püüdur, arendus ja tootmine. Israel Aerospace Industries vastutab kõikide muude raketi osade eest.

Tulenevalt, et Singapur on maailma üks suuremaid kaubalaevasid teenindav sadam maailmas ning nende vetes on arvestatav osa tsiviilotstarbega laevu, on Singapuril vajadus leida lahendus aegunud Boeing RGM-84C Harpoon laevtõrjerakettide asenduseks, mis arendati välja 80ndatel ja ei vasta enam sõjategevuse pidamiseks moodsa laevaliiklusega rannikuäärsetes vetes, mis ongi sundinud ST Engineering Land Systems arendama uut tüüpi laevatõrjeraketti, mille tugevuseks oleks kõrgtehnoloogiline ja uuenduslik sihtmärgile lähenemise taktika suurendamaks sihtmärgi tabamise tõenäosust ning garanteerimaks tabamise täpsust laeva konkreetsesse sektsiooni.

Eesti mereväe otsus Proteus Advanced Systems Pte. Ltd kasuks võis tuleneda just sellest faktorist, et sarnaselt Singapurile on Läänemeri üldiselt äärmiselt tiheda laevaliiklusega veekogu, mistõttu juba Venemaa viimast 8 aastat kestev aktiivne sõda Ukraina vastu juba näitab, et tulevikusõjad on sõjad, mis toimuvad aktiivsete tsiviillaevade ja tsiviillaevateede akvatooriumis ning Eesti mereväe võime ohjata vaenlast ja tagada liitlastele meritsi ohutut juurdepääsu tähendab tiheda laevaliiklusega vetes sihtmärgi äärmiselt kõrge usaldusväärsusega tabamine.

Blue Spear 5G SSM laevatõrjerakett.

Blue Spear 5th Generation Surface-to-Surface-Missile on Proteus Advanced Systems Pte. Ltd ettevõtte all loodud laevatõrje rakett, mille eesmärgiks on kasutada ära üle pika aja arendatud ja lahingus ennast tõestanud laevtõrjeraketi alusmudelit, mis viiakse tehnoloogiliselt uuele tasemele alamsüsteemide märkimisväärse uuenduste tulemusena. Kuniks Eesti mereväe hanke võitja kuulutamiseni oli vähe informatsiooni antud raketi osas ning suurema kajastuse tagamiseks oli ettevõte avaldanud oma toote kohta Eesti Rahvusringhäälingule videomaterjali lahinglaskmise katsetest. Blue Spear rakette lastakse mitmelasuline raketikompleksist, kuhu kinnitatakse kõvapunktide külge kolm raketti. Sõltuvalt sihtmärgi prioriteedist, soovitud tulemusest ning ka vajadusest kindlustada resultaat lastakse laevatõrjerakette välja salvodena. Reeglina on selleks kaks laevatõrjeraketti sihtmärgi kohta. ERR-le pakutud videomaterjalist on näha, et lastakse välja kogu salvo ehk 3 raketti. Pinnpealsete laevade heidutuse raames ei pea olema eesmärk alus ilmtingimata uputada, mistõttu selle rivist välja viimine või vigastamine ulatuses, mis sunnib laeva oma seatud eesmärki muutma on samuti laevatõrjerakettide heidutuse strateegia. Mitme samaaegse raketi väljatulistamine annab suurema garanteeritud tulemuse, et vaatamata sihtmärgi ja vastase vastumeetmetest sihtmärk tabatakse ning alus viiakse rivist välja, vajadusel uputatakse.

Välistamaks vastase poolt aruaamist temapoole lennutatud laevatõrje rakettidest on Blue Spear 5G SSM lendamas alla helikiiruse, mis välistab lööklaine teket ja märguandmist ohust. Lisaks sihtmärgi tuvastamise aktiivsele radar-püüdurile toonitab tootja raketi võimet olla immuunne GPS signaali summutamisele. Lisaks Blue Spear omab intertsiaal navigatsiooni süsteemi (INS), võimet läbi laeva kaitsemehhanisme, nii kineetilise tabamuste kui ka mitte kineetiliste tabamuse kaitsemehhanisme, elektroonilise sõjapidamise heidutusmeetmete vastumeedet. Blue Spear 5G SSM rakett kuulub veepinnalähestiku lendamisega (sea skimming) tüüpi laevatõrjerakettide hulka, kus sihtmärgi poole lennates on raket teatud ohutul kõrgusel veepinnast kuid piisavalt madalal, et mitte tekitada märkimisväärset jälge vastase radaril. Blue Spear 5G SSM on varustatud kahepoolse videoside ühendusega laeva ja sihtmärgi poole lendava laevatõrje raketi vahel. Blue Spear 5G SSM on võimalik välja lasta veepealse sihtmärgi poole ka maismaalt.

Gabriel V vs. Blue Spear 5G SSM vs Sea Serpent.

IAI on pakkumas ka praegu Gabriel V laevatõrjerakette. Soome merevägi soetas need 2018 aasta ja 2020 aastaks olid need tarnitud. Blue Spear 5G SSM on IAI ja ST Engineering Land Systems ühendettevõtte poolt loodud tulevikku suunatud laevatõrjerakett. Sea Serpent laevatõrjerakett on IAI poolt spetsiaalselt Ühendkuningriigi mereväe nõuetele ja tingimustele arendatav, koostöös ST Engineering Land Systems ühisettevõtte alt, ehk väga eriversioon tavapärasest Blue Spear 5G SSM laevatõrjeraketist, kuid füüsiliselt ja väliselt identne Blue Spear 5G SSM raketiga.

On vaieldamatult selge, et lisaks Blue Spear 5G SSM sobimisele Eesti mereväe nõuetele mängis selle kasuks kas Soome mereväe Gabriel V laevatõrjerakettide soetamine.

1 – Soome mereväe soetatud Gabriel V laevatõrjerakett. 2- Gabriel V laevatõrjeraketi ristlõige. 3 – Blue Spear 5G SSM eriversioon Ühendkuningriigi mereväele ehk Sea Serpent.

Allikad: