Punaarmee 1944. aasta Nemmersdorfi roim.

Hjalmar Mäe saab Nemmersdorf massimõrva uurimise komisjoni pea ametikoha 1944 aastal. 21. oktoobril 1944 hõivab Punaarmee Nemmersdorf nimelise asula, kus on 150 püsielanikku ja 50 Belgia sõjavangi. Punaarmee tapab kõik elanikud, k.a. Belgia sõjavangid, kusjuures tsiviilisikuid tapeti ja piinati eriti sadistlikult kuni selleni, et neid naelutati uste külge. Õnneks on see üks detailsemalt dokumenteerituid Punaarmee etnilise puhastamise episoodidest, aga Läänes loetakse seda siiani kui olematu tähtsusega sündmuseks. Õnneks on siin sees seepärast, et Striegau, Sileesias, praegune Poolas asetsev Strzegom, massimõrvast mille jooksul Punaarmee kolme nädala kestelise okupatsiooni ajal tapeti või mingil muul viisil pandi kaduma 16000 püsielanikku ja 16000 põgenikku, kes Punaarmee eest ära joostes sinna saabusid. Selle kohta pole isegi kriipsugi ja isegi mitte võrreldes Nemmersdorf tapatalgutega. Stalini, Nõukogude Liidu ja Punaarmee poolt toime pandud etnilise puhastuse tegudest pole kombeks rääkida ning kui räägitakse, siis on tüüpvastuseks: “No ja mis siis”. Isegi Berliini naiste massiline vägistamine Punaarmee poolt ei loeta mainimist väärivaks looks.

Valdo Praust:

Nemmersdorf oli üks paljudest sarnastest. Lihtsalt see õnnestus sakslastel ajutiselt tagasi vallutada ja saada tõendid, mujal see võimalik polnud.

 

USA advokaat ja rahvusvahelise õiguse ekspert Alfred Maurice de Zayas nimetab Nemmersdorfi „üheks paremini dokumenteeritud näiteks Venemaa julmuste kohta Teises maailmasõjas“.

 

 

Artikkel Hjalmar Mäest, mis kindlasti nõuab täiendavat materjali avaldamiseks https://valdef.org/?p=5270. Tänu temale on meil olemas parim enne Bučat toime pandud Punaarmee iniroimast ja selle õuduste detailidest.

Nemmersdorfi massimõrva pildid

https://www.akg-images.com/CS.aspx?VP3=SearchResult&VBID=2UMESQJWGPO97K