Eestlaste katkestamata ugri kultuuri esindatus.
Tänapäeva teaduses on võimalikud ka sellised olukorrad, kus isegi DNA-põhine teadustöö võib jõuda selliste järelmiteni, mille sisust ja eesmärgist on raske aru saada, miks selle autor või autorid otsivad selliseid süstemaatilisi viise katkestada eestlasi oma ajaloost ja soomeugri kultuuripärandist, kus seda tuleb hakata nii selgel häälel ümberlükkama kui ka hakata panustama korda saadetud kahju tagasikerimisega.
2012 aastal suutsid Eesti ajaloolased tulla välja Eesti ajaloo kõige suurema eestlaste ajaloo katkestamisega, kus väideti Eesti ajaloo uute raamatute väljaandmisel, et muinasajal toimunud võitlus ei saa olla loetud vabadusvõitlusena, kuna eestlased ei olnud ühte rahvas, vaid jaotunud omavahel mitteseotud maakondadeks. Juba 2012 aastal tekitas see enneolematu segaduse, milleks seda oli vaja teha, mille tulemusena on Eesti ajalookäsitluses ja ajaloo õpetamises kaotatud vähemalt aastakümnend.
2010ndate aastate suurimaks tööks eestlaste päritolu kohta saab lugeda erinevate Eesti teadlaste tööd üle mitme valdkonna, kus toodi välja uus kontseptsioon selle kohta kuidas eestlased muutusid Eestimaa elanikeks. Samas, kui ikka vaadata kogu soome-ugri, ugri ja Ida-Uuralite keelte levikuala ja ugri religiooni arheoloogiliste leidude leviala, on selge olnud, et eestlased on olnud selle maa põliselanikud ning sellel maal on alati olnud ugri kultuuri- ja religioonikandjate kultuuri esindajad, kes elasid sellel alal, mis ei piirdunud alati tänapäeva Eesti riigipiiridega ning oli avatud mitte-ugri etnostele.
Värskes raamatus „Läänemeresoome tulemised“ tuuakse välja, et eestlastel, kui läänemeresoome keele valdajatel, pole mitte midagi ühist kammkeraamika kandjatega, sinna hulka lisanduvad veel Kunda kultuuri esindajad. Küsimus ei ole mitte teadustöödes esitatud tulemustest, vaid selles, miks selliseid eestlaste ugri kultuuripärandi katkestamist surutakse kutseliste ajaloolaste poolt? Selle väite tulemuseks on vähemalt 50-aastaks lõhutud Eesti ajalooline mälu, kuna valeteesidel on komme kesta terve igaviku. Mitte ükski seni leitud ja leitav arheoloogiline leiuvara ei kinnita seda väidet, kuna soomeugri, ugri ja ida-uurali keelte areaal on vähemalt kaks korda suurem Euroopa Liidu pindalast. Meie artikkel käsitlebki ainult kammkeraamika kandjate osa kui üheselt tõendatavalt ugri kultuuriruumi- ja religiooni kandjaid, kelle arheoloogiliste leidude kilde on leitud Eesti territooriumil. Kunda kultuuriesindajate teema jääb järgmiste artikli jaoks.
Artikkel oli esmaselt tehtud postitusena Eesti Ajalugu Facebook grupis. Selgub, et Eesti Ajalugu grupi administraatorid ei loe eestlasi soomeugrilasteks ning mitte ükski postitus eestlaste seosest soomeugrilastega ei lähe eales läbi. Baltisakslaste teemalised postitused jah, soomeugrilased ei. On selgelt välja kujunenud tõsiasi, et Eesti kutseliste ajaloolaste seas on isikuid, kes ei loe eestlasi mitte soomeugrilaste hulka kuuluvaks vaid indo-euroopa rahvaste rüpes olevaks etnoseks, kus kõik baltisaksalik on tervitatav ja soomeugri temaatika on paaria, kuna Euroopasse saab kuulud ainult Indo-Euroopalik kultuur. Sellest tulenevalt on Eesti Ajalugu Facebook grupi postitused tugevalt kiivas ja moonutamas Eesti ajaloo kohta tehtavaid postitusi. Selline Eesti ajaloo võltsimine on lubamatu ning seda tuleb otse välja öelda.
Eestlaste ugri religiooni- ja kultuuripärandi süstemaatiline katkestamine peab lõppema Eesti kutseliste ajaloolaste poolt. Ugri keele- ja religiooni katkematusest on tõenduseks sumerid, kes olid ugrilased, ning nende keel on lähim niidumaride keelele. Samuti Kreeta saarel asunud Minose kultuur oli ugri keele- ja religiooni kandjad, kelle keele lähim vaste on komi keel. Minose kultuuri loetakse tänapäeva Euroopa kultuuride loojaks, kaasaarvatud Kreeka kultuuri ja sellega seotud müüdid ja religioossed mõisted. Sumerid, Mesopotaamiast kuni hilise Sumeri impeeriumini, andis inimkonnale seni teadaolevad vanimad kirjalikud savitahvli dokumendid. Sumeri vanema Eannatum sõjakäiku juhtimise savitahvel on äravahetamiseni sarnane muinaseestlaste relvastuse ja vormiga ning Eannatum sumeri keelest tõlgitakse eesti keelde kui Suur Tõll ehk maakeeli – tegu on Suur Tõll vägilase eepose savitahvliga ehk Eesti enda rahvuseepose üks vanemaid säilinuid koopiad.
Ugri religiooni kõige vanemateks esindajateks on hantide menk ehk Šigir puuslik vanuseega 12500 aastat ja Siberis Rež jõel olevad kaljujoonistused, kus on esindatud kõige vanem soomeugri jumaluse märk jumi, mida dateeritakse 15000-120000 e.m.a. Seosed Minose ja Sumeri kultuuripärandi arheoloogiliste leidude ja Ugri etnostega on eraldi teema, mida tuleb hiljem käsitleda detailides. Praeguse arutelu juures oluline on see, et need kaks teineteisest 600 km kaugusel olevad arheoloogilised leiud on kandmas selgelt soomeugri religiooni sümboolikat ja mustreid, vaatamata isegi sellele, et sel perioodil polnud viimane jääaeg saavutanud oma maksimumi ning eksisteeris Euroopa suurim madal soine korilasele sobilik elukeskkond nimega Doggerland, mis on praeguseks tõendatud geoloogiliste uuringute alusel olnud jäävaba. Skandinaavia poolsaarel paiknenud jääaja liustik omakorda mõjutas Siberi metsi ja mainituid elupaiku selliselt, et tolleaegne taimestik oli kardinaalselt teistsugune kui praegune Siberi taimestik – peamiselt domineerisid lehtpuud.
Facebook Eesti Ajalugu grupi postitus:
Tallinna Linnamuuseum on pannud üles Mauri Kiudsoo 2021. a. sügise Iru linnuse teemalise tunni ja neljakümneviieminutilise loengu, kus räägitakse kogu linnuse teada olevast ajaloost ja selle arheoloogiliste kaevamistega seotud leidudest. Oma loengu 10. minutil peatub Mauri Eesti ajalookäsitluse kõige problemaatilisemal fenomenil, kus tulenevalt uute leidude osas läänemeresoomlaste tuleku puhul, ja sellega seotud viimaste teaduslike tööde raames, on eestlastele jäetud Eesti ajaloos see osa Pronksiajastu lõpust, mida seostatakse märkimisväärse pronksi kultuurkihiga ehk 800-600 e.m.a. Uue tõlgenduse kohaselt pole eestlastel seost kammkeraamika kultuurikandjatega.
Konkreetselt on väljatoodud probleemi sõnastus Mauri Kiudsoo poolt:
“Kindlasti on paljud teist lugenud Valter Langi raamatut “Läänemeresoomlaste tulemine”. Uue kontseptsiooni järgi, mida toetavad DNA analüüsid, jõudsime me siia natukene hiljem kui me siin varem arvasime olevat, mida Lennart Meri arvas ja ka paljud kolleegid. Noh, me ei tea, kas see on tõsi, aga vähemasti Valter Lang on seda meelt, et Pronksiaegsed asulad, mis Eesti rannikuäärsetesse piirkondadesse tekkisid, umbes 800-600 enne Kristus, on seotud läänemeresoomlastega, kes jõuavad siia Moskva lähistelt aladelt.”
…
” … neid inimesi, kes siis siia tulid, seostatakse, tänapäeval vähemasti ühe koolkonna arvamuse järgi siis, esimeste läänemeresoomlastega, mis tähendab seda, et kammkeraamikute kultuuriga pole meil selle teooria järgi enam midagi nagu ühist.”
Antud värskeima läänemeresoome rahvaste tekke tööde järelm sellises sõnastuses ja rõhuasetuses on väär nii sisus kui ka juba teadaolevate arheoloogiliste leidude osas. Ka on see väide väga kitsa piirkonna raames tehtud väide, mis ei arvesta kõrval asetsevate piirkondade leide ega seal tekkinud teisi ugri keele-, kultuuri- ja religiooni kandjaid. Ainuüksi saamide 11 erineva etnose ja keele teke algas 7600 aastat tagasi (5590 e.m.a.) ja lõppes viimase lainena alles 2700 aastat tagasi (690 e.m.a) [1]. Kogu saami etnoste ränne ja kujunemine 11 keeleks ja etnoseks kestis 4900 aastat.
Piltidel on toodud Mansi religiooni ja maailmaloomise arheoloogiliste leidude võrdlused, millest Eestis leidud savipottide killud loetakse Kammkeraamika kultuuri kandjatele kuuluvaks, kuna me pole siiani mõistnud kes olid konkreetsete Kammkeraamika kultuuri kandjad. Ajaloolaste seas on kokkuleppeline süsteem, kus väga sarnaste leidude puhul üritatakse leiurohkus võtta kokku mingi ühise nimetajaga ning see nimetaja hakkab olema antud suhtlusringkonnas olevate ajaloolaste poolt kokkuleppeliseks tingnimeks.
Keskmine ja paremal toodud pildi, on manside Kulaski kultuuri tootemid (5. saj. e.m.a – 5. saj. m.a. (1000 aastat)) [2], mis kuuluvad Kama jõe äärse pronksi animalismi kultuuri, mis ei ole midagi muud kui mansid endid ehk Permi loomastiil (7. saj. e.m.a – 12. saj. m.a. (1500 aastat)). Vasakpoolsetel piltidel on Eesti muuseumites ja Eestis leitud kammkeraamika kultuuri potikildude pildid, iseloomustamaks seda Eestis leitud kultuuri. Eesti muinasperioodi ugri religiooni põhijumal, jumalanna Taara, on Manside maailma loomise mütoloogia peajumal jumi-toorum, naisjumal, peajumal, kes elab seitsmendal koresel ehk taevalaotusel ehk taevas. Joli-toorum teisendub hilisemas faasis Eesti taara jumalaks. Lisaks taarale on Eesti muinsperioodi ugri religioonis esindatud ka jumi / jumo / jum / jumal jumala mõiste, mis on etümoloogiliselt võrdväärne joli-tooumile ehk toorumile ehk taevalaotusele ehk pilvkattele taevas. Jumi on siiani kasutuses niidu-, mäe, ja loodemaridel. Jumo ehk jumal on niidumaridel kasutuses ja häälduses samasuguses ugri jumala mõistes nagu eesti keeleski, identse foneetilise kõlaga.
Järgneva pildi vasakpoolne on reaalne Kulaski kultuuri tootemi kujutis seitsme püha isiku ja seitsme püha loomaga, millele Eesti parim soomeugri mütoloogiat kujutav kunstnik Kaljo Põllu tugines oma teose “Kodalased” loomisel ning kuulub tänapäeva Eest moodsa kunsti ja kultuuripärandi raudvarasse.
Mansi maailma loomise mütoloogias on kahe taevalaotuse jumala joli-toorum (ülemine jumal) ja numi-toorum (alumine jumal, kes elab maa ja taeva vahel ehk kuskil viiendal koresel) vaheliseks sõnumite vahendajaks kalm – Üleval-Käiv-Tiivuline-Kalm. Manside keeles kalm on sama etümoloogiaga ja intonatsiooniga sõna ja mõiste kui eesti keeles. Kalm kui hauaplats, surnu viimase teekonna matmise plats, on muutumas selleks suhtlusvahendiks, sõudvahendiks, mille kaudu suhelda numi-toorumi ja joli-toorumi vahel, milleks võtab kalm reeglina tiivulise tegelase kuju. Tiivulise Kalmi kujul toimub kalmi sängitud hinge liikumine koresete vahel suhtlemaks joli-toorum ja numi-toorum vahel. Üleval-Käiv-Tiivuline-Kalm on Manside Pronksiaja üks kõige enam arheoloogilistes leidudes esindatud tootem. Eesti Vabariigi poolt veetav soomeugri kultuuripealinnade programmi alusel iga-aastaselt valitava uue soomeugri kultuuripealinna tiitli võitjale antakse üle rändpuusliku, mis on tehtud Mansi maailmaloomise mütoloogia alusel kujutatud Kalmu kehastuses. See on eestlaste, võrokate ja setode poolt katkematu soomeugri religiooni ja kultuuri esindatus vähemalt 2300 aasta vältel, mis isegi dateerituna on vähemalt üks sajand varem kui „Läänemeresoomlaste tulemine“ teos oma tööde kokkuvõttena välja pakub. Tehtud töö on hindamatu, kuid konkreetselt tehtud väide on ümberlükatav juba olemasolevate arheoloogiliste leidudega ja nende dateeringutega. Ala, kus eestlased elavad, on olnud suurem kui tänapäeva iseseisev Eesti Vabariik, kuid ka see tänapäeva iseseisva Eesti Vabariigi ala on olnud asustatud soomeugri, ugri, ja Ida-Uurli kultuuriruumi ja religiooni etnose esindajate poolt. Saamide kujunemise näite põhjal on siin alal olnud ugri religiooni esindajad koheselt peale viimase jääaja jää taandamist.
Selline valitud ajaloolaste koolkonna tahtlikult eestlaste etnilise kultuuripärandi katkestamine väga kaugele ulatuvate hävitavate tulemitega on raske mõista, sest antud territooriumi on arheoloogiliste tõendite alusel asustanud soomeugri-, uurali-, ja võimalik ka proto-uurali keelkonna etnosed ja kultuurid, millest tulenevalt me oleme asustanud antud territooriumi alates viimase jääaja lõpust ning kõik, kes on üritanud siia tulla, nagu ida-germaani gootid, pole suutnud siia jääda või on assimileerunud, mis on ka soomeugri, ugri ja proto-uurali keelte kandjate pikaajalise kultuuripärandi võiduvalem.
See väide, et eestlastel pole midagi ühist kammkeraamika kultuuriga, see tähendab siis mansidega, omab sellist aastakümnete jagu tulevikku kandvat hävitavad võimet nagu 2012 aastal välja käidud väide, et muinaseestis polnud omariiklust, mistõttu ka polnud vabadusvõitlust, vaatamata sellele, et Saaremaa mistahes muinasaja eelsetelt arheoloogilistelt leidudelt vaatavad otsa soomeugri kultuuri ja religiooni motiivid.
Mingi rohi selliste kunstlike katkestamiste vastu peab olema.
Mauri Kiudsoo enda esinemise video on saadaval siin. Viide algab probleemse koha sõnastamisega Eesti ajalookäsitluses. Loeng väärib vaatamist.
Allikad:
[1] „Max Ingman, Ulf Gyllensten, 2007, „A recent genetic link between Sami and the Volga-Ural region of Russia“
[2] Aado Lintrop,2019, @15:00 ERMi hõimuklubi „Tiivuline hobune ja püha põlev vesi. Mansi rahvaluulest ja selles peegelduvast maailmapildist“. https://www.youtube.com/watch?v=0u8C99AQupU
