Meie, ugrid, päikese kummardajad.
Soome-ugri rahvad on olnud päikese kummardajad ning võtnud endale erinevaid päikesemärke kasutusele. Alguses oli päikesemärk kui kompass ja pööripäevade tähiste näitaja. Eestlaste päiksemärk on kaheksakand. Kaheksakand ja teised päiksemärgid on teinud oma transformatsiooni teatud soome-ugri rahvaste kultuuride piires, mistõttu on võimalik selle kaudu järgida nende kultuuri ja lahknemise ajajoont. Samas, siin on ka omaette tõsiasi, et me pole ise sellest teadlik, kuid slaavi rahvad, eriti just põhjala inimeste siia kanti alaliselt elama saabumise järgselt, mil tekkis juba selge ida-slaavi kontingent, ning nad hiljem nimetavad ennast venelasteks, siis nemad on kuulutamas, et üks või teine kutluurisümbol on nende oma jättes arvestamata, et see sama kultuurisümbol on tegelikult on nende poolt koloniseeritud põlisrahvaste kultuuri ülevõtmine täies ulatuses. Siin on esitatud soome-ugri tähemärgi ja soome-ugri naiste hea õnne ja viljakuse sümbol kookudega rist, mida dateeritakse 10. – 13.saj. ehk ajastusse, kui Eesti mängis kriitilist rolli põhjala inimeste idakaubanduse välja arendamisest, kus põhjala inimesed võtsid üle iidsed, nähtavasti kiviaega ulatuvaid soome-ugri rahvaste kauplemiskohti. See peakate on üdini soome-ugri rahva oma. Millise täpselt jääb praegu saladuseks. Vajadus on leida selle artefakti arhiivitunnus ning uurida selle täpsemat leidmise ajalugu. Moskoovia kui selline on Mordva Vabariigi territooriumi hõivamise järgselt arenenud mokša asundus, mistõttu ersade, mokšade, mordvalaste, merja, ja muroma ehk murumaa soome-ugrilaste osa selle riigi loomise juures on jäetud käsitlemata ning selle peakatte dateeringu järgi on alles ristitud Kõivan Rus ja selle Moskoovia Vabariigi tekkeni on vähemalt 7 sajandit, mil Peeter I nimetab selle ümber Venemaaks ning anastab kogu slaavi hõimude ja vürstiriikide teket ainult Venemaa ajaloo osaks.
Muroma või merja naiste peakate vene maa, meie emamaa, venedega reisimise maa, dateeritud X-XIII saj.
Kookudega risti on kasutatud Eestis peremärgina nii hiljuti kui 19. saj. lõpp / 20. saj. algus.
Niidumaride kangelane Poltõš ja kookudega rist peapael. Ugri, eriti aga soomeugri, meestel oli komme kanda ornamentidega peapaelu.
