Sumeri substraat eesti keele tüvisõnades.

Views: 2856

Eesti keelde on tüvesõnadena jäänud sumeri keele substraat viisil, mida igapäeva eesti keele kõnelejad neid tarvitades ei pruugi mõista kui kaugele ulatuva ajalooga nad on. See on võimalik ainult siis, kui on käepärast võtta algmaterjal või materjal, mis suudaks algmaterjalile ligi pääseda. See artikkel ongi sellest, kuidas sumeri keele eesti keelde tõlkimisel tuli päevavalgele kolm esimest eestikeelset tüvesõna kui sumeri keele substraat.

Tulenevalt ungari arvutiteadlase Peter Peresz teadustöödest sumeri keele kuulumisest ugri keelte perekonda on see omakorda viinud omapäraste avastusteni sumeri keele substraadist eesti keeles nii fundamentaalsete osistes kui tüvisõnade näol. Kuna see temaatika on suhteliselt äsja tuvastatud, siis praeguseks on teada kolme eesti keeles aktiivselt kasutatavat tüvesõna vormi, mis on sumeri keele päritolu.

Peter Peresz teadustööde alusel edasi vaadates, mis moodi saaks mõista Sumeri keele tekste tema algselt mõeldud sisus, viis asjaoluni, kus mistahes seni tehtud töö põhjal, kus kogu Mesopotaamia ja sumeriteni välja tõlgitud savitahvlite tekstide puhul on võimalik võtta selle inglise keelde või ladina tähestikku teisendatud nime, ning kasutades niidumari keelt kui vahenduskeelt, tõlkida kogu sõna või lause nii, nagu ta oli algset grammatiliselt mõeldud, saades selle tegeliku ja täpse sisu. Sellise meetodi üks suurematest avastustest on nii tõlkimiseks vajalike õige tähestiku puudumine kui ka sellest tulenev tõdemus, et tõlgitud on inglise keele foneetika ja tähestiku alusel, mistõttu on segamini nimisõnad, eessõnad ja omadussõnad. Väga tihti on omistatud nimed ja omadused isikutele, eeldades et need on nimisõnad, kus reaalsuses kujutatakse mõnd isikut või tegevuse funktsiooni nime või mõtet.

Üks huvitav kõrvalefekt sumeri keele tõlkimisel, koos Minose kultuuri lineaar A silp-pilt kirja tõlkimisega eesti keelde läbi komi keele, on võimalus leida 5000 aasta taguse kirjutaja ja ühiskonna normide seisu, mis tähendab, et tõlkija, eeldusel et tehakse oma tööd äärmiselt põhjalikult ja ettevaatlikult kunstlikke eeldusi loomata, on suuteline mõistma muinaseesti mõttemaailma, muinaseestiaegset korraldust ning nägema ugri kultuuri ja religiooni sügavust kuni sinnani välja, et eestlastel on võimalus peale 1219. aastat esmakordselt taastada oma tegeliku, loomuomase, ugri religioon ja -kultuur.

Ristiusustamine ja ristiusu toomine Eestisse ja teistele ugri aladele, kus eestlastel koos teiste soomeugri ja läänemeresoome keelte valdajatega olid tihedad läbisaamised ning meie tänapäevane riigi piiride ulatus oli kordades suurem kui Eesti Vabariigi praegune piir, oli toonud endaga kaasa mõõdetamatu ugri kultuuri ja -religiooni ennenägematu katkestuse, et meil puuduvad mistahes mälestused meie vanast korraldusest. Isegi kui nad on olemas ja meie seas, ei suuda me neid ära tunda.

Sumeri algtekst

Ameerika Ühendriikides Penn muuseumi teadur Dr. Steve Tinney oma 2018. aasta loengus [1] sumerite ja sumerite kohta tõi välja mõningaid asjaolusid, hääldades välja sumerikeelset teksti nii hästi kui ta oskab.  Tal on head teadmised sumeri keelest kui ka oskus seda keelt hääldada, lisaks sellele, et ta on selle muuseumi juhtiv teadur. Konkreetne leid puudutab Dr. Steve Tinney peatumist loengu käigus kuningas Eannatum poolt veetava väe savitahvlil. Kuningas Eannatum on 3-meetine inimene, kes veab ees kõndides enda taga liikuvat sõjaväge pikkade piikidega, üle eelnevalt lahinguväljal loogu langenud vastase sõdalaste surnukehade, kandes peas on väga spetsiifilisi peakatteid ning kilpe väga spetsiifiliste ja kahtlaselt tuttavate mustritega. Antud teemat käsitletakse põhjalikult SA VALDEF artiklis „(ülivõrdes) kõige omane tuli, sumerid ja Jüri Arrak.“ . Peamine alusvundament selle artikli raames on teadmine kuningat Eannatum pole eales esinenud, tegu on kõikides ugri mütoloogia juttudes esinevate vägilassõduri / vägilassõdalasega, kes juba vaimusilmas on suurem kui inimene ning omab inimese võimeid ja väge. See fakt, et ta on mõõdetavalt pikka kasvu, juba viitab ugri mütoloogiale, sest mistahes ugri keeles puuduvad mistahes mõisted, isegi kontseptsoon kui selline, mis kirjeldaks sõna või etümoloogiana nimetust hiiglane. Hiiglased on konstruktsioon, mis ilmub germaani keeltesse alles siis kui põhjala inimesed võtavad endale üle ugri religiooni ja kultuuri ning defineerivad põhjala keeles mõiste hiiglased selle teadmisega, et hiiglased asuvad alati neist idas ehk seal, kus on ugri põliselanikud k.a. Eestis.

Vahemärkusena niipalju, et kogu põhjala inimeste mütoloogia baseerub Mansi maailmaloomise mütoloogilale ja religioonil.

Kuningas Eannatum on mari keeles эн на тӱл ehk en na tül ehk (ülivõrdes) kõige omane tuli ehk kõige ülemuslik tuli ehk Suur Tõll. Kusjuures mõiste tõll teisendus eesti keeles mõistest tõl, mis on mari keele substraat sõnast тӱл ehk tuli, mistõttu Sure Tõllu tegelik nimi peab olema Vägev Tuli või siis Suur Tuli / Suur Leek ehk Suur Tül.

See, kuidas эн на тӱл ja Sure Tõllu vaheline lingvistiline seos ja transformatsioon on toimunud, tuleb juba uurida koostöös Eesti Keele Instituudiga.

Fakt jääb faktiks, et Eesti eeposte seas, lisaks Kalevipojale, on olemas Suur Tõll, mida me loeme eranditult Saaremaaga seostatavaks kangelaseks, millele on lisandunud Väike Tõll, ehk teine saare kangelane Hiiumaal. Meil avaneb esmakordselt võimalus õppida Suure Tõllu eepose sisu, või vähemalt seda, mida allesjäänud savitahvlite kildudelt on võimalik välja lugeda, oma originaalses vormis ja mõttes, mis jääb 5000 aasta tagusesse vanusesse.

Dr. Steve Tinney toob oma loengu 12:14 minutil [1] välja:

„ … sellised savitahvlid toovad esile asjaolu, kuhu antud laadi kuningad (kuningas Eannatum Dr. Steve Tinney kontekstis, SA VSALDEF märkus) vaatasid võimu võtmise suunas. See on üldine teema, mis hakkab meiega pidevalt kaasas käima kuni Unema elishini. Seepärast, et see annab meile Eannatumi täisnime tekstina. Seda on rohkem kui mõni sõna. Näis kas ma saan selle õigesti välja öelda. See on – eiana inana ib galaka gatum. Mis tähendab – “See, kes on väärt Eanana Inanast” (Ebgali jumalanna), suurest kullist. Enana on Uruk jumalus. Üks vanemaid jumalusi, üks Uruk jumalustest. Uruk asustas Inana. See nimi paneb Lagash valitsejaid vaatama Uruk poole. Kas siis võimu anastamise eesmärgil või võimu legitimiseerimise eesmärgil.“

 

eiana inana ib galaka gatum

Jättes kõrvale ennem teostatud tõlke Eannatum osas, kontsentreerume siin puhtalt välja öeldud oletatavale Eannatum täispikale nimele – nimi nagu nimisõna või mõistete lause, mis koostavad mingi nimemoodi terviku. Vaatleme läbi niidumari keele, millised on võimalikud lahendid. Ei oma tähtsust kust alustada, oluline, et iga üksik sõna saab on õige foneetilise ja grammatilise kuju ning leiab sobiva mõiste, mis iseloomustab selle sõna sisu selle konteksti ja mõtte raames.

eiana inana ib galaka gatum

  • Gatum marikeelne vaste гатум tähendab kaup, kaubavahetus, kaubandust;
  • Galaka kui mistahes mõiste puudub niidumari keeles. Tulenevalt, et inglise keeles puudub mistahes mõiste č hääliku olemasolust, on selle asendus g tähega loogiline, sest foneetiliselt on nad väga lähedaste suulihaste motoorikaga. See omakorda takistab inglise keelt emakeelena rääkival isikul mõista viga. Чал ака (Čal aka) on lähim marikeelne lause valesti tõlgitud galaka sõnale, mis tähendab čal – hall, aka – vanemsõsar. Siinkohal on tark kohe välja tuua fakti, et niidumari keeles ema on ава (ava), mistõttu mõiste ака on väga konkreetse etümoloogiaga ning ака tähistab kindlasti vanemat õde ehk vanemat sõsart. Sellest omakorda järeldub, et lauses tehakse viide just naisisikule, kes kannab kõneleja(te) suhtes õe ehk võrdväärse pere-/kogukonnaliikme funktsiooni, mitte et kõneleja(d) on kõnetatava suhtes looja-loodavad suhtes.
  • Mari keeles puudub vaste mõistele ib. Marikeelne lähim foneetiliselt, järgides täis- ja kaashääliku järjepidevuse reeglit, kus täis ja kaashäälik ei muutu sõna positsioonis või ei muutu nii palju, et selle foneetiline kõla on teistsugune võrreldes algselt pakutud tõlke hääldusega, on ик. Mari kees ик tähendab üks.
  • Mõistel inana puudub niidumari keelele omane sõnalõpp š ehk инанаш – eeldama, usaldama, uskuma, (kellegi v millegi tõestamatu olemasolus kindel olema).
  • Eiana on järjekordne näide kuidas vajalike niidumari tähestiku tähtede puudumine muudab sõna olemuse mõttetuks ja mitte tõlgitavaks või mõistetavaks, kuigi tänu just eelnevalt teostatud tõlgetele ja sõna tuletusele on võimalik tuletada selle õiget vormi. Еҥ гана (eŋ gana) on lähim võimalik vaste niidumari keeles, mis tähendab isik / kondlane / hing  + korduv.

 

eiana inana ib galaka gatum

еҥ гана инанаш ик чал ака гатум

eŋ gana inanaš ik čal aka gatum

hing korduv uskuma (1) üks (2)  hall juus sõsar (3) kaup (4)

(1) (tõestamatu olemasolus kindel olema)

(2) üks (kord täitma / taaskord täitma )

(3) (usuliige)

(4) (kaubavahetus)

Antud mõistel on vanuseks 4600 aastat, mistõttu on loomulik eeldada, et tollal kirja pandu, vastavalt kehtivatele maailmavaatele ja ühiskonnanormidele, on miski selline, mida tänapäeva inimene ei pruugi koheselt mõista, lugedes seda tõlgituna sõna sõnalt. Küll aga on see tõeline võimalus vaadata muinasmaailma mõttemaailma nii nagu see oli, muutumata, otse, nii nagu kirjutajad olid soovinud seda väljendada. Kuna antud artikkel kontsentreerub sumeri keele substraadile eesti keele tüvesõnades, siis selle lause etümoloogilist ja lingvistilist analüüsi ei teostata, vaid see jääb järgmise artikli eesmärgiks.

Eesti keele tüvesõnadena esineb sumeri substraat mõistete eŋ, čal, ja ik näol, mis vastavad hing, hall ja üks.

Eŋ – еҥ – eng – (h)eng – hing.

Čal – чал – čal – hal – hall.

Ik – ик – ik – ik(s) – üks.

Põhjus, miks me suudame ära tunda tüvesõnu, seisneb selles, et nad on 4600 aastat tulevikku jätkuvalt igapäevaselt kasutuses. Isegi etümoloogia on säilinud sellises vormis, kui seda sooviti edastada kirjalikul viisil kauges minevikus. Muutunud on see, et me saame nendest sõnadest ja nende poolt iseloomustavatest mõistetest teisiti aru ning seda ei ole võimalk muul viisil ära tunda kui ainult võrreldes omavahel tänapäeva tüvesõna kasutuse eesmärki ning millist funktsiooni ta kandis 4600 aastat tagasi. Vaatamata, et me saame tänapäevase keelevaldamisega aru, mida need sõnad üksikult tähendavad, me siiski ei saa aru etümoloogiliselt seda täpset mõtet, mida tollal silmas peeti ning see on normaalne, sest veel hiljaaegu tagasi, kui mitte lausa eile, loeti sumeri keelt tõlkimatuks keeleks, selle keele kandjaid mitte teada olevateks ning see on esimene kord, kui üritatakse süvitsi tuua välja sumeri keelse sõnumi sisu.

Eesti keeles on rohkem sumeri tüvesõnu. See oli esimene ja juhuslik õnnestumine. See õnnestus ainult seetõttu, et ühendati kokku kõik viimasel ajal avalikustatud teadustööde teadmised ning kättesaadavaks tehtud erinevate ugri keelte sõnastikud Eesti Keele Instituudi poolt. See on ka uuesti tõenduseks, et eesti keel ja Eesti panus ugri keelte säilimisse peab olema mitte lihtsalt praegusel tasemel, vaid see peab muutuma märkimisväärselt tõhusamaks, tagades oma vennasrahvastel võimaluse nii arendada oma keelt, saada oma keele ajaloolisest kultuuripärandist osa ning olla maailma üldsuses kaasarääkivad liikmed nii omakeelse hariduse, omakeelse kõrghariduse, kui ka oma emakeele valdamise läbi aidata mõista tsivilisatsioone, mida loetakse nii tänapäeva Euroopa riikide loojaks, kui ka inimkonnale kirjasüsteemi kinkinud tsivilisatsiooniiks.

 

еҥ гана инанаш ик чал ака гатум / eŋ gana inanaš ik čal aka gatum / “hing korduv uskuma üks hall juus sõsar kaup” tähenduse süvaanalüüs käsitletakse järgmises artiklis.

 

Allikad:

[1] https://www.youtube.com/watch?v=Ep936ropKlc

Comments: 0

Your email address will not be published. Required fields are marked with *