Bruno Linneberg – Eesti sõjaväeluure vähetuntud kangelane
Bruno Linnebergi auks on 2022 aasta alguseni Lennusadamas avatud näitus, mis on tehtud Meremuuseumi ja Kaitseuuringute Keskuse koostöös, mis käsitleb Eesti 1939 aastani edukalt toiminud Sõjaväeluure tegevusest, kus meie väärt oskus olla tasemel luureandmete hankimisel, suuresti tänu Bruno Linnebergile, tagas head koostööd erinevate luureorganisatsioonidega. Näitusel on väljas haruldane merevaatluse binokkel, mis omal perioodil paaritatuna samasugusega Soome lõunakaldal tagas, et Nõukogude Balti mere laevastik ei saanud Soome lahes midagi korraldada, ilma et neid ei oldud märgatud. Kaitseuuringute Keskuse teadur Ivo Juurvee tõdeb, et Eestil oli 1939 aastal regiooni võimsuselt neljas Merevägi, jäädes ainult alla Venemaa, Rootsi, Inglismaa ja Saksamaale. See on äärmiselt oluline fakt, kuid jätkuvalt selle väljaütlemine, näiteks soomlastele, on pannud nad pöördesse ning nad kukuvad tõestama, et Eestil ei saanud see nii olla, sest me polnud riik, sest meil polnud armeed ja sest me polnud tsaari Venemaa koosseisus iseseisvad, vaid kõigest куберня.
Näitus Bruno Linnebergist on väga unikaalne ning seda peab iga eestlane minema vaatama õppimaks meie ajaloo äärmiselt ränkade vigade tulemusena kaotatud iseseisvuse õppetundidest, sest nii meie luure kui ka armee olid 1939 aastal tasemel ning ei tohi üldse unustada, et paljud hilisemad Hollandi vabatahtlikud Wehrmacht Waffen SS diviisi ütlesid, et neid sügavalt rabas fakt suure Nõukogude Liidu rünnakust väikse Soome vastu, mis oli ajendiks vabatahtlikena liituma.
Siis kui septembris 1939 tehti Eestile 30 minutilise telefonikõnega selgeks baaside tulekust ja diktatuuri võtmetegelased vaikselt alistusid, algas 60 päeva hiljem Talvesõda, mis oleks võinud olla teisiti, kui Eesti sõjaliselt vastu hakanuks. Väited, et Eesti oleks selle eest maksnud Soome hinda ehk finlandiseerunud, ei pea paika, sest 1944 aastal me tegime seda, mida 1939 aastal ei lastud teha, ning me elame praegu Eestis, mis on see Eesti, mis pole finlandiseerunud, kuigi on näha sügavaid tendentse meie ajaloo ilusamaks võltsimisel ja tollase status quo õigustamiseks kui paratamatus. Meil, erinevalt soomlastest, on veel võimalus õppida oma ajalugu ja mäletada nii nagu see tegelikult oli. Ärge laske seda võimalust käest, sest teist sellist hetke meil ei tule.
Väljavõte 20. septembri 1939 aasta “Jäva Teataja” Bruno Linnebergi nimetamisest ajutiseks stabi ülemaks.
(https://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=jarvateatajaew19390920.2.33)
Näitust puuduvat uudislõiku vaata “Ringvaate” saates 47:00 ajatähiset alates.
