20. septembril 1944 Avinurmes teostasid punaeestlased Stalini Euroopa vallutamise ründeoperatsiooni „GROM“ genotsiidi raames eestlaste etnilist puhastus.

Me muutsime Valdo Prausti postituse pealkirja kajastamaks teostatud inimsusevastase teo tegelikku sisu ning viimaks selle õigesse konteksti.

Antud Valdo Prausti postitus on sama oluline kui Valdo Prausti kirjatükk Stalini 6. juuli 1941 Euroopa vallutamise ründeoperatsiooni „GROM“ algusest.

Antud Valdo Praust postitus ühtäkki seletab ära ja paneb oma konteksti kõik Punaarmee poolt sooritatud genotsiidi kogu nende Euroopa vallitamise operatsiooni „GROM“ käigus aastatel 1944-1945, mil ta oli ametlikult liitaste nimekirjas, toetusel ja tegemisel.

Täiendavaks aruteluks eestlaste suhtes genotsiidi rakendamisest Punaarmee poolt II MS liitlasvägede osana loe siit – https://www.facebook.com/groups/2223153108008095

 

Nõukogude Liit, ehk Stalin, ehk Punaarmee, sooritas selle, ja kõik teised inimsusevastased kuriteod aastatel 1944-1945, olles ametlikult liitlaste poolel. Ametlikult. Kusjuures mitte ükski praegu ennast II MS ajal liitlaste ritta kuuluv riik tunnista selliste genotsiidide toimepanemist liitlasvägede poolt.

 

Nikolai Trankmann.

 

Nikolai Trankmann, paremalt teine

 

 

Faktid on rohkem kui isiklik arvamus. Nõukogude Õpetaja 22.09.1984 punakindral Aleksander Martini mälestused Avinurmest. ps neile kes ei juhtu teadma – lõigus on tunnistus sellest kuidas Laskurkorpuse tankikolonn Avinurmest lahkudes jõudis järele ja 3-4 km pikkuselt lömastas roomikute all Sinimägedest taganevad sõdurid.

 

 

Valdo Praust:

Täna 77 aastat tagasi, 20. septembril 1944, toimus traagiline Avinurme lahing, kus taganevad Eesti Leegioni üksused sattusid vastakuti punaste pool sõdinud Eesti laskurkorpuse üksustega ehk eestlased sõdisid eestlaste vastu. Kuna punaste jõud olid tohutus ülekaalus, siis lõppes lahing nende selge võigu ja Avinurme hõivamisega. Punaste pool võidelnud Eesti laskurkorpus näitas Avinurme lahingus seal Eesti leegionäride vastu üles erakordset julmust. Esiteks lömastati Avinurme-Tudulinna teel leegionäride voor tankiroomikute all, mille all purustati nii hobused-vankrid kui ka neil olnud inimesed (sh haavatud), andmata armu kellelegi. Edasi tungisid laskurkorpuslased Avinurme kirikusse, kuhu olid taganemisel maha jäetud raskelt haavatud Eesti leegionärid, keda polnud mingit võimalust kaasa võtta. Nikolai Trankmanni käsul tapeti kõik kirikus varjul olnud haavatud leegionärid kuulipildujatule ja granaatidega. Veel tänagi leidub Avinurme kirikupinkides nii granaadikilde kui ka killujälgi ning kirikupõrandal on selgelt näha vereplekke. Mõned tunnid hiljem kordus sarnane julmus Kadrinas Viitnale viival teel, kus Punaarmee tankid samuti lömastasid Eesti leegionäride voori koos autode, hobuste, inimeste ja kõigega, mis seal oli. Täna 75 aastat tagasi hõivas Punaarmee oma edasitungis muuseas ka Rakvere, Virumaa pealinna. Ilmselgelt oli Nikolai Trankmanni käsul kirikus olnud haavatute tapmine rahvusvaheliste normide kohaselt sõjakuritegu. Samas ei kehtinud need normid toona Punaarmee jaoks – bolševike võimule tuleku järel Venemaal olid nad nimelt lahti öelnud valdavast enamikust Venemaa Keisririigi poolt heakskiidetud rahvusvahelistest lepetest, sh 1864. aasta Genfi konventsioonist ning 1899. ja 1907. aasta Haagi konventsioonidest. Nii et bolševike vaates polnud tegu üldse sõjakuriteoga, vaid pigem laialt harrastatud praktikaga, mida näiteks NKVD kui ka SMERŠi üksused lugesid tavaliseks ja kirjeldasid seda isegi oma käskkirjades ja muudes dokumentides.

 

 

 

Allikad:

1. https://www.facebook.com/groups/2223153108008095/posts/3122280931428637/?comment_id=3122309614759102
2. https://www.facebook.com/groups/2223153108008095/posts/3122280931428637/?comment_id=3122310144759049
3. https://www.facebook.com/groups/2223153108008095/posts/3122280931428637/?comment_id=3122588284731235