Valdo Praust: 30. septembril 1941 alustasid Saksa väed idarindel operatsiooni Taifuun.
19. septembril 1941 andis alla Kõievi katlas olnud Punaarmee täielikult, mille tulemusena sattus sõjavangi 800000 sõjaväelast. Peale sellist edu grupeerus Saksa armee 11 päevaga ümber Moskva suunas ning algas operatsioon „Taifuun“. Operatsioon „Taifuun“ on oluline seepärast, et selle vastaspoolel on Punaarmee kindral Andrei Vlassov, kellest saab Stalini lemmikkindral, kuna ta suudab korda saata võimatu.
Kindral Andrei Vlassov on üks asitõenditest kuidas Nõukogude väejuhatus, Stalin ja Žukov ei hoolinud inimeludest ning nende jaoks inimkaotused miljonitest olid enesest mõistetavad, mille nimel isegi mõeldakse välja trahvipataljonid ja NKVD varjestusüksused, kelle ainus funktsioon on paljakäsi ja relvituna vaenlaste positsioonide peale, isegi sihilikult üle miiniväljade, lasta trahvipataljoni isikutele selga kui nad taganevad või ei liigu edasi.
Valdo Praust:
Täna 80 aastat tagasi, 30. septembril 1941, alustasid Saksa väed idarindel operatsiooni Taifuun, mis kujutas endas laial rindel jõudsat edasitungi Moskva suunas ja mis pidi lõppema N.Liidu pealinna Moskva hõivamisega. Operatsiooni algusfaas algas Smolenski joonelt Vjazma (Moskva) suunas edasitungiga, kust Moskvani oli jäänud umbes 250 kilomeetrit. Moskva-suunalise edasitungiga oli hõivatud umbes poolteist miljonit Saksa sõjaväelast, nõukogude poolel oli vastas umbes sama palju. Saksa poolt vedas seda rünnakut 2. tankiarmee Heinz Guderiani juhtimisel. Kuu ajaga, 1941. aasta novembri alguseks, suudeti edasi tungida 200 kilomeetrit, jõudes umbes 50 km kaugusele Moskvast Volokalamski ja Možaiski kanti. Edasitungi katkestas suuresti ilm, mis keeras end juba oktoobri lõpupäevil end talviseks. Kuna sakslased ei arvestanud 1941. aasta suvel N.Liitu rünnates pikema sõjaga, siis sakslastel peaaegu et puudus talvevarustus, samuti polnud sõidukite ja relvade määre talitingimustele vastav nagu diiselkütuski. Lisaks oli sügis üsna vihmasaduderohke, mis lagundas halbu teid ja aeglustas nii vägede edasitungi kui ka nende varustusteid. Lõpptulemusena jäigi Saksa vägedel Moskva võtmata, kuna hiljem tuli lääneliitlaste abi lendliisi näol ning Jaapani piirilt toodi juurde uusi vägesid.
