Valdo Praust: 24. juulil 1941 jõudsid paar päeva varem Põltsamaa kandist ida suunas läbi Jõgeva rünnanud ja edasitunginud Saksa väed Mustvee lähedal Peipsi järveni.
Me toome ära Valdo Praust postituse saksa vägede jõudmisest Peipsi lõunakallasteni, mille tulemusena sattusid Tartu ümbruses veel baseeruvad Punaarmee väeüksused kotti. Samuti selle saksa armee saavutusena tekkis Laiusel purustatud Punaarmeel, mis taandus Rohe külla, nüüd võimalus alustada etnilise puhastuse kampaaniaga, mis päädib 2. augustil 1941 17 relvastamata isiku mahalaskmisega Tapiku soos, ning alates 27. juulist 1941 kuni Tapiku soo massimõrvani etniliselt puhastatakse kokku 28 isikut. Kahel isikul õnnestus pääseda, muidu oleks hukatute arv olnud 30. Antud hukatute arv on kõigest arv, mida suudeti loendada sündmusi kogenud isikute ja tunnistajate ütluste kaudu. Tegelik tapetute ja maani mahapõletatud, etniliselt puhastatud külade ja hukkunute arv, pole teada või vajab täiendavaid allikaid.
Täna 80 aastat tagasi, 24. juulil 1941, jõudsid paar päeva varem Põltsamaa kandist ida suunas läbi Jõgeva rünnanud ja edasitunginud Saksa väed Mustvee lähedal Peipsi järveni. Selle operatsiooniga piirati ümber Emajõe vasakkallast kaitsnud Punaarmee üksused, kes olukorra tõsidust tabades püüdsid nüüd kiiresti taganeda põhja poole Virumaa kanti, kuid langesid valdavas enamikus kotti. See operatsioon lõpetas ligi kaks nädalat kestnud Tartu olemise rindelinnana, mille jooksul sai Tartu suurtükitulest märgatavaid purustusi. Ühtlasi lõppes selle operatsiooniga umbes nädalapäevad kestnud rinde ajutine stabiliseerumine, mis asendus lähema paari nädala jooksul mõlemal poolel üksuste aktiivse liikumise ehk intensiivse manööversõjaga. Punaarmee nimelt püüdis oma vasturünnakuga Mustvee lähedal kottijäänuid üksusi vabastada, adumata seejuures sakslaste peaeesmärki – jõuda Virumaal Soome laheni, mis tähendanuks olulise Balti Laevastiku peabaasi Tallinna piiramisrõngasse võtmist. Kuna sakslased olid vahepeal Eestisse toonud lisajõude, siis kahe nädala pärast nii juhtuski – 7. augustil jõudsid Saksa väed Kunda juures mereni. Enne seda võtsid aga põhja poole rühkivad saksa väed Mustvee lähedal sissepiiratud üksusi vabastama tulnud Punaarmee lisaväed tiibrünnakuga nende tagalasse samuti kotti. Lõpptulemusena andsid kõik kottivõetud Punaarmee üksused end sakslastele vangi. Sakslaste eduka edasitungi takistamiseks tõi Punaarmee Eestisse (Balti Laevastiku peabaasi Tallinna ja selle ühendustee hoidmiseks) Eestisse lisaüksusi, kuid need jõudsid kohale hilinemisega – alles siis, kui Saksa väed olid jõudnud mereni ning kottivõetud Punaarmee üksused olid end valdavas enamikus vangi andnud. Fotol – varemeis Jõgeva pärast linna langemist Saksa vägede kätte (Eesti Rahva Muuseum, ERM Fk 990:104)
