5. septembril 1941 hõivasid Saksa väed Virtsu, millega oli kogu Eesti mandriosa langenud Saksa vägede kätte.

Peale Tallinna võtmist 28. augustil 1941 ja Tallinna peale minemise 20. augustil 1941, olid Läänemaale jäänud Punaarmee, NKVD ja Läti hävituspataljoni üksused korraldanud tulevikus Nürnbergi kohtu otsusega määratletud etnilise puhastamse ja inimsusevastaseid tegusid. Lahing Virtsu eest ei olnud üks õnnestunud pealetung. Lahing Virtsu ees toimus pikka aega ning Virtsu langes korduvalt ühe või teise poole kätte enne kui Saksa väed selle lõplikult kindlustasid.

Me toome ära kolm põhilist lahingut ja selle kirjeldust lugemiseks, mille eesmärgiks on säilitada nende sündmuste mälu, nende tapatalgute mälestuse ning ka see, et meie reaalselt mäletaksime oma ajalugu k.a. ka selle, kuidas Punaarmee korraldas 1941 aasta etnilist puhastust kõikjal, kus ta taganes või asus.

1. 24. – 29. august 1941 Tuudi lahingu skeem.

2. Lihula sõjasuvi 1941 – http://kultuur.elu.ee/ke488_lihula.htm

3. 1941 Suvesõjast: 01.09.1941 – https://ajaleht.laaneranna.ee/2021/09/01/80-aastat-suvesojast-01-09-1941-lihulas/

Valdo Praust:

Täna 80 aastat tagasi, 5. septembril 1941, hõivasid Saksa väed Virtsu, millega oli kogu Eesti mandriosa langenud Saksa vägede kätte. Punaarmee oli taganenud saartele, kus nad lootsid veel mõne aja vastu panna ning riivistada seal olevate suurtükipatareidega Saksa laevade edasitungi Soome lahte ning Kroonlinna/Leningradi alla. Vastupanu saartel kestis aga alla kahe kuu, kuna Punaarmee võitlustahe oli madal ning suurtükipatareid ei saanud oma “torusid” keerata ida poole ehk mandri suunas. Nii tehti juba 9. septembril (muide Erna pataljoni osalusel) meredessant Vormsile ja nädal hiljem tungiti ka Muhule. Kolm nädalat hiljem, 1941. aasta oktoobri algul, alistus aga Sõrves viimase Punaarmee üksused. Seejärel hõivasid sakslased Hiiumaa ja kõige viimasena – detsembri algul – Osmussaare. Kuni selle ajani suutsid bolševikud mingil tasemel Soome lahte riivistada.