Archive

Silt: Suvesõda 1941

Valdo Praust: 16. septembril 1941 sundisid Iraani okupeerinud Nõukogude Liit ja Suurbritannia šahh Reza Pahlavit võimust loobuma.

Iraani okupatsioon 1941 aastal ning Iraani poliitilise liidri sundvahetamine Nõukogude Liidu okupatsioonijõudude kohalolekul, mille operatsioon algas 25. augustil 1941, tekitab juba küsimuse kuivõrd võlts ja moonutatud saab olla Nõukogude Liidu II maailmasõja ajalugu, kus ajal, mil lahing Tallinna pärast on…

Valdo Praust: 21. septembril 1941 hõivasid Saksa väed Saaremaa pealinna Kuressaare.

Valdo Praust: Täna 80 aastat tagasi, 21. septembril 1941, hõivasid Saksa väed Saaremaa pealinna Kuressaare. Muhult Saaremaale olid Saksa väed üle osaliselt purustatud Väinatammi (Zinovjevi tammi) tunginud neli päeva varem, 17. septembril 1941. Kuressaare hõivamise ajal heiskasid kohalikud elanikud rahvuslipud…

Valdo Praust: 17. septembril 1941 oli Saksa armee Muhu saare täielikult vallutatud Punaarmeelt.

Alates 22. juunist 1941 kõikjal, kus NKVD tegutses, olid nad rohkem ametis kinnipeetud poliitiliste vangide Siberisse saatmise ja mahalaskmisele määramisega hõivatud kui evakuatsiooniga. See oli kõikjal nii – nii Eestis kiu ka Ukrainas. Reeglina need, keda NKVD ei suutnud rongidega…

Valdo Praust: 14. septembril 1941 maabusid Saksa väeüksused dessandina Muhu saarel.

Muhu dessant tagas võimaluse alustada Lääne-Eesti suursaarte puhastamist Punaarmeest. Ühtlasi oli see ka õnnestunud dessant, arvestades milliseid lahinguid peeti Lihula pärast ning kuidas Punaarmee oli suuteline tooma lisavägesid üle Suure Väina.   Valdo Praust: Täna 80 aastat tagasi, 14. septembril…

Valdo Praust: 3.septembril 1941 arreteeriti Tallinnas Saksa võimude poolt üks Eestimaa Kommunistliku Partei juhte Karl Säre.

Eesti oli alates september 1941 partisanivaba. Eesti oli alates september 1941 partisanivaba ainult seetõttu, et Eesi oma Omakaitse suutis selle tarnida. Vaino Kallas raamatu „Kaitselahingud Eestis 1944. aastal“ andmetel 1941 sügistalvel olid metsavennad ja Omakaitse üksused hävitanud umbes 3000 punaväelast…

5. septembril 1941 hõivasid Saksa väed Virtsu, millega oli kogu Eesti mandriosa langenud Saksa vägede kätte.

Peale Tallinna võtmist 28. augustil 1941 ja Tallinna peale minemise 20. augustil 1941, olid Läänemaale jäänud Punaarmee, NKVD ja Läti hävituspataljoni üksused korraldanud tulevikus Nürnbergi kohtu otsusega määratletud etnilise puhastamse ja inimsusevastaseid tegusid. Lahing Virtsu eest ei olnud üks õnnestunud…

28. augustil 1941 Nõukogude okupatsiooniarmee pani Tallinna põlema.

28. augustil 1941 lõppes 24 kuuline Nõukogude okupatsiooniperiood Eestis. Tol hetkel veel keegi ei tea, et see on esimene Nõukogude okupatsiooni periood. Nagu omane Nõukogude okupatsioonile, ja ainult surma ja vaesust toovale režiimile, nad põletasid kõik omal teel maha. Isegi…

31. augustil 1941 hõivasid Saksa väed Läänemaa pealinna Haapsalu.

22. augustil 2021, Eesti Vabariigi Nõukogude okupatsiooni teise perioodi vabanemisest 30 aastat hiljem teatas Narvas elav määratlemata kodakondsusega ühiskonda mittesulandunud etniline venelane kommentaarile Facebook grupis „Vana Narva pildil ja ajalugu“ 1941. a. teostas Nõukogude okupatsiooniarmee eestlaste etnilise puhastamisega lakoonilised: „Keegi…

Valdo Praust: 28. augustil 1941 langes Tallinn.

august 1941. on Eesti kollektiivsest ajaloomälust puuduolev tähtpäev. Mitte keegi ei tea, et sel kuupäeval langes Tallinna Saksa vägede kätte ja lõppes esimene Nõukogude okupatsiooni periood. See on ka üks põhjustest, miks enamus eestlastest ei tea 1941. sündustest ning juhtuvad…

Valdo Praust: 28. augustil 1941 algas kolm päeva kestnud Juminda miinilahing.

Juminda miinilahing, mida peeti Juminda poolsaare juures ning seisnes Soome laevastiku poolt Juminda poolsaare juurde veeskastatud meremiinidest koosnenud läbimatu miiniväljast, oli seatud üles lõksuna Balti laevastiku laevadele, mis põgenedes Tallinnast 28. augustil 1941, sõitsid neile otsa ja millest omakorda veerand…

Juminda miinilahingu näitus on kõige äärmuslikum heakskiitmine Nõukogude Liidu poolt sooritatud etnilisele puhastusele Eestis.

Eesti Rahvusringhäälingu, Muinsuskaitseameti ja Meremuuseumi koostöös kollektiivse avaliku sektori institutsioonide ringkaitse piires rahvale Nõukogude Liidu poolt Eesti Vabariigis sooritatud etniliste puhastuste ülistamist Juminda miinilahingu näitusega on juba kehtiva riigikorra vastu sihikindel ja süstemaatiline töötamine nende kätte usaldatud haldusvõimu esindavate isikute…

20. augustil 1941 alustasid Saksa väed pealetungi Tallinnale.

Eesti kollektiivses ajaloomälus puudub teadmine kuupäevast, mil Punaarmee ja Balti laevastik põgenesid Tallinnast, vabastades linna ning see oli Saksa vägedele võtmiseks väiksemate lahingutega. See, et Punaarmee ja esimene Nõukogude okupatsioon lõppes 28. augustil 1941 on täiesti puudu mistahes üldises teadmises…

Valdo Praust: 7. augustil 1941 käis Nõukogude Liidu kaugpommitajate üksus esimest korda poimmitamas Saksamaa pealinna Berliini.

7. august 1941 läheb ajalukku kui äärmiselt murdeline päev, kus Nõukogude Liidu okupatsioonivägede ja Punaarmee plaanid 6. juulil 1941 alustada oma Euroopa vallutamise ründesõjaga operatsioon „GROM“ oli võtmas üha selgemaid piire või piire, mis kinnitavad sellise tegevuse toimumist muutunud ennetava…

Valdo Praust: 7. augustil 1941 jõudsid Saksa väed Kunda juures mereni.

Üheks suurimaks edulooks Eesti kiireks vabastamiseks Nõukogude Liidu okupatsioonist oli strateegiliste sõlmede äralõikamine suurtest logistikasõlmedest. Üheks nendeks oli Tallinna äralõikamine Narva-Jaanilinna varustusliinist. See võimaldas ka Tallinnast suruda punavõim välja 28. augustiks 1941. Ka see kuupäeva on väga vähe meie ajaloos…

Valdo Praust: 24. juulil 1941 jõudsid paar päeva varem Põltsamaa kandist ida suunas läbi Jõgeva rünnanud ja edasitunginud Saksa väed Mustvee lähedal Peipsi järveni.

Me toome ära Valdo Praust postituse saksa vägede jõudmisest Peipsi lõunakallasteni, mille tulemusena sattusid Tartu ümbruses veel baseeruvad Punaarmee väeüksused kotti. Samuti selle saksa armee saavutusena tekkis Laiusel purustatud Punaarmeel, mis taandus Rohe külla, nüüd võimalus alustada etnilise puhastuse kampaaniaga,…

Valdo Praust: 2. augustil 1941 mõrvasid Läti hävituspataljoni taganevad bolševikud Aidu lähistel Tapiku soo kõrval Udukülas 17 kohalikku relvitut meest. (28 inimest kokku)

Tulenevalt 1941. Eesti suvesõja 80. aastapäevast, me toome ära  Valdo Praust postituse saksa  vägede poolt kotti võetud Punaarmee ja Läti hävituspataljoni üksuste inimsusevastastest tegudest, mis on eraldi episood Suvesõjast. Kautla lahingu toimumine ja sellele järgnenud NKVD kättemaks koos etnilise puhastamisega…

Valdo Praust: 2. augustil 1941 loodi Omakaitse.

Omakaitse loomisega algas ajajärk, mil Eestis muutus ka partisanivabaks. Eestisse visati partisane ja partisanid vihkasid Eestit, sest vähesed tulid tagasi. Kindlasti tulid, kiud, kuid nende arv on väike ning kogemused raskest põlist levisid. Samuti, mida partisanid reeglina kurtsid, olid kohalike…

Valdo Praust: 31. juulil 1941 põletasid taganevad hävituspataljonid maha Kergu puukiriku.

Kristlike kirikute teema ning ristiusk Eestis ei peaks olema peateema eestlaste seas, arvestades et eestlased kannavad soome-ugrilastena kaasas jumalat juba aegadest, mil me alles Uurali mägedes olime ning jumis / jumo / jum kui jumal on soome-ugri rahvastel siiani kasutuses…

Valdo Praust: 31. juulil 1941 Punaarmee ja hävituspataljon põletasid maani maha Roela mõisa.

  Eestlaste üks suuremaid probleeme Nõukogude okupatsiooni järgsel perioodil on nende võimetus mäletada, mida see periood tähendas. Selle lisandub talumatu tõdemus, et eestlastel selgelt puudub mistahes arusaam, kuidas etnilised venelased käituvad, millest tulenevalt ei saa eestlased aru ka sellest, kui…

Valdo Praust: 30. juulil 1941 kotti võetud Punaarmee üksused korraldasid Palamuse ja Kuremaa kandis tõelise massimõrva.

Tulenevalt, et Eestis pealekasvanud täisealine põlvkond suudab orienteeruda ainult visuaalsest natsismitunnuste leidmises ning ei evi mingeid märke ära tunda, mäletada või minna käima Nõukogude Liidu sümboolikas, inimsuse kuritegudes või neid isegi mäletada kus ja kuna nad toimusid, toome ära Valdo…

Mauri Kiudsoo: 31. juulil 1941 sooritas NKVD ja hävituspataljonlased inimsusevastaseid kuritegusid.

„Erna“ rühma maabumisega, 1941 aasta Suvesõja algusega ning „Erna“ rühma edukas operatsioon NKVD vastu nende ründe tõrjumisel on muutunud Eesti lähiajaloo üheks oluliseks sündmuseks, millega seoses me toome ära ühe oma ajastu praktiseeriva ja aktiivsete arheoloogiliste uurimistega ajaloolise mälu taastamisega…

Valdo Praust: 31. juulil 1941 toimus Harjumaal, Kautlas, „Erna“ rühma ja NKVD lahing.

Me oleme jätkamas toomas ära 1941 Eesti suvesõja sündmuste kajastamise selle olulistel kuupäevadel mälestamaks olulisi sündmusi 1941 aasta suvest kust NKVD jätkasid oma inimsusevastaseid tegevusi kättemaksus ühe või teise ebaõnnestunud operatsiooni eest. Üks olulisemaid lahinguid 1941 Suvesõjas oli Kautla lahing,…

SA VALDEF: Muinsuskaitseamet ei või taastoota Nõukogude Liitu täies sisus ning väita pole nende mure.

  Muinsuskaitseameti poolt 19. juulil 2021 avaldatud Facebook postitus ja nende poolt ajalehte „Õhtuleht“ pandud artikkel Juminda miiniahingu vrakkide ekspeditsioonist juba oma esimeses peatükis eitas esimest 24-kuulist Nõukogude okupatsiooni Eesti Vabariigis koos selle raames läbiviidud relvastatud vägivaldse riigipöördega ja esimest…

Muinsuskaitseamet taastoodab Nõukogude Liitu sisu ja vormis Juminda miinilahingu uuringute pressiteatega.

19. juuli 2021 avaldas Muinsuskaitseamet pressiteate koos artikliga ajalehes „Õhtuleht“, mille sõnastus ja sõnastuse suundumus ei ole vastavuses Eesti Vabariigi seadusandlusega, riigikorraga ning ajaloo sündmuste tegeliku kulgemisega. Muinsuskaitseameti 19. juuli 2021 pressiteade on Nõukogude Liitu sisus ja vormis taastootev ning…

Valdo Praust: 80 aastat tagasi, 11. juulil 1941, algas neli päeva kestnud Märjamaa lahing

Valdo Praust: Täna 80 aastat tagasi, 11. juulil 1941, algas neli päeva kestnud Märjamaa lahing, mille käigus panid Punaarmee üksused Saksa vägede edasitungi Tallinna suunas seisma ja asusid järgnevatel päevadel vastupealetungile, mille käigus vallutati järgneva nädala jooksul sakslastelt tagasi juba…