20. augustil 1941 alustasid Saksa väed pealetungi Tallinnale.
Eesti kollektiivses ajaloomälus puudub teadmine kuupäevast, mil Punaarmee ja Balti laevastik põgenesid Tallinnast, vabastades linna ning see oli Saksa vägedele võtmiseks väiksemate lahingutega. See, et Punaarmee ja esimene Nõukogude okupatsioon lõppes 28. augustil 1941 on täiesti puudu mistahes üldises teadmises kaasaarvatud kooli ajalooõpikutes. See oli üks episoodidest Eesti 1941. a. Suvesõjas. Me suutsime ära hoida massilise Tallinna õhkulaskmise ja mahapõletamise mõningaste oluliste eranditega nagu näiteks Balti jaam, mille taganevad NKVD üksused täies ulatuses maatasa põletasid. 7. augustil 1941 jõudsid Saksa armee üksused Kundasse, millega piirati Punaarmee Tallinnas sisse. 20. augustil 1941 hakkas Saksa armee pealetung Tallinnale.
Fotol on Saksa armee tundmatu sõjaväeline pildistatud koheselt peale 28. augustit 1941, mis oli neljapäev, Tallinnas, Tornide väljakul. Tegu on Punaarmee poolt kaitselahinguteks kaevatud kaevikutega Balti jaama juures, mille NKVD taganemisel erioperatsiooni käigus maatasa põletas. Foto on vesimärgiga kuna seda müüakse avalikult ning pildistatud ID 61 sanitaarteenistuse veltveebli Walter Brockhauseni poolt, mille hulka kuulub paljusid fotosid Eestist 1941 perioodist. Tulenevalt, kuidas fotol kujutatud Saksa armee sõjaväeline poseerib vabas õhkkonnas on mõned isikud oletanud, et foto võib olla võetud koheselt esimesel vabal päeval, milleks oli alati pühapäev. Pühapäev 1941. aastal oli 31. augustil.
Valdo Praust:
Täna 80 aastat tagasi, 20. augustil 1941, alustasid Saksa väed pealetungi Tallinnale, mis oli võetud piiramisrõngasse juba kaks nädalat varem 7. augustil, mil Saksa väed olid Kunda juures jõudnud mereni. Toona asus Tallinnas Balti laevastiku peabaas, mida bolševikud tahtsid iga hinna eest enda käes hoida, sh ka siis, kui sellel maismaaühendust oma muude aladega enam ei olnud. Sakslased aga leidsid, et enne Tallinna “koti” ründamist kindlustavad nad enda tagala, st vallutavad endale Narva ning välistavad olukorras, kus Tallinna garnison suudaks maismaad pidi läbi murda või Leningradi poolt appi saadetud üksused Tallinnani välja murda. Kuna Narva langes sakslaste kätte 18. augustil alustatigi peletungi Tallinna suunas, mida koos Balti laevastiku mereväelaste ja hävituspataljonlastega kaitses umbes 70 tuhat meest. Esialgu oli bolševikel plaan Tallinna hoida ja selle ümber rajati kolm kaitseliini, kuid üsna pea oli selge, et seda teha ei suudeta, Kohe esimesel pealetungi päeval, 20. augustil, tungis sakslased üsna pikalt edasi, võttes endale Kehra. Samas anti Moskva poolt luba tallinn maha jätta alles 26. augustil, mil Saksa väed olid juba Tallinna lähistel. Tallinnast evakueeriti meritsi, aga kuna Saksa ja Soome merevägi oli Juminda kohal Soome lahe mineerinud, siis sõitis umbes kolmandik laevu miinidele ja hukkus vähemalt 15 tuhat inimest. See Juminda Miinilahinguna tuntud taandumisoperatsioon on tõenäoliselt maailma ohvriterohkeim merelahing läbi kõikide aegade. Tallinna evakueerimine ning ühtlasi ka sakslaste sissetung Tallinna toimus 28.-29. augustil, st sakslaste operatsioon Tallinna hõivamiseks kestis ligi poolteist nädalat. Fotol – kiiruga rajatud kindlustused Tallinna lähistel, mis sakslasi kinni ei pidanud ja millest oli nende kinnihoidmiseks väga vähe abi.
