Nõukogude Liidu teise okupatsiooniperioodi vägistamise juhtum okupeeritud Eestis.
Eestlased peale Buča etnilise puhastuse veresauna ilmsikstulekut ja eelnevate Vene armee sõjameeste poolt vägistatute ukrainlannade juttude taustal on hakanud tuletama meelde juhtumeid, mis on toimunud Eestis Nõukogude okupatsiooni perioodil. Eesti on siiani lõpuni dekommuniseerimata ning kommunismitaagas elades me jälle katkestame…
Narvat pole – 6. ja 7. märts 1944.
Pilt Radisson hotellist Tallinnas aadressil Rävala 3 on Eesti ajaloo mälestus 1944. a kaitselahingutest Jaanilinna, Narva ja Sinimägede all. Sellele järgnenud Narva maamunalt pühkimine Stalini isikliku alluvuses olnud strateegilise pommitajate poolt kättemaksust, et Punaarmee 2. Ründearmee ei suutnud täita Stalini…
Valdo Praust: 3.septembril 1941 arreteeriti Tallinnas Saksa võimude poolt üks Eestimaa Kommunistliku Partei juhte Karl Säre.
Eesti oli alates september 1941 partisanivaba. Eesti oli alates september 1941 partisanivaba ainult seetõttu, et Eesi oma Omakaitse suutis selle tarnida. Vaino Kallas raamatu „Kaitselahingud Eestis 1944. aastal“ andmetel 1941 sügistalvel olid metsavennad ja Omakaitse üksused hävitanud umbes 3000 punaväelast…
20. augustil 1941 alustasid Saksa väed pealetungi Tallinnale.
Eesti kollektiivses ajaloomälus puudub teadmine kuupäevast, mil Punaarmee ja Balti laevastik põgenesid Tallinnast, vabastades linna ning see oli Saksa vägedele võtmiseks väiksemate lahingutega. See, et Punaarmee ja esimene Nõukogude okupatsioon lõppes 28. augustil 1941 on täiesti puudu mistahes üldises teadmises…
Valdo Praust: 7. augustil 1941 jõudsid Saksa väed Kunda juures mereni.
Üheks suurimaks edulooks Eesti kiireks vabastamiseks Nõukogude Liidu okupatsioonist oli strateegiliste sõlmede äralõikamine suurtest logistikasõlmedest. Üheks nendeks oli Tallinna äralõikamine Narva-Jaanilinna varustusliinist. See võimaldas ka Tallinnast suruda punavõim välja 28. augustiks 1941. Ka see kuupäeva on väga vähe meie ajaloos…