29. augustil 2011 valiti Riigikogus Eesti presidendiks teiseks ametiajaks tagasi Toomas Hendrik Ilves.
Eesti Vabariigi 2021 presidendivalimiste eelõhtul on vajalik meenutada meie eelmisi presidente, kes olid suutnud teenida välja teise ametiaja. Suuresti tulenevalt Eesti partei poliitikute moraalsete tõekspidamiste degradeerumist ja poliitikutele aateliste normide asendamist isiklike ambitsioonidega, on väljavaated Eesti Vabariigi presidendil Kresti Kaljulaidil jääda teiseks ametiajaks halvad, sest ühe parteijuhi ning selle partei aseesimehe sisutu isiklik sügav vimm presidendi institutsiooni võimekuse osas on viinud selleni, et meil on käsitsi valitavate presidentide ajastu. Poliitilise stabiilsuse ja rahu säilitamise nimel on tarvis, et president Kersti Kaljulaid jääks teiseks ametiajaks, mis tagab järgmise 5 aasta jooksul piiavalt poliitilisi muutusi, kus praegused sügavalt solvunud eetiliste piduriteta isikud on kaotanud suuremalt jaolt oma mõjuvõimu ning Eesti Vabariik saab edasi minna kui demokraatia, mitte kui väga sügavatest soppides pesitseva solvumise taustal tehtud otsuste najal, kusjuures solvujad ise on isikud, kes olukorra tekitasid, mis neis hinge lõhestavaid tundeid tekitavad.
30. augustil 2021 toimub Eesti Vabariigi presidendi valimise esimene voor valijakogus. See on teist korda viimase 5 aasta sees, kus Keskerakond torpedeerib Eesti Vabariigi presidendi valimisi Põhiseaduses ettenähtud viisil. 2016 aastal ei lasknud Keskerakonna Riigikogu fraktsiooni esimees Erki Savisaar läbi presidendi valimise võimalikkuse valimiskogus, mille eesmärgiks oli maksta kätte Siim Kallasele ja mistahes võimalik väljavaade saada Siim Kallasest Eesti Vabariigi president. Sellega sattus Eesti Vabariik Põhiseaduslikku kriisi, mille tulemusena leiti võimalikuks kandidaadiks Kersti Kaljulaid, kes nüüd Keskerakonna juhi vahetuse tulemusel ise jätkab oma enda partei poolt sisse tallatud teed eirata Eesti poliitilise jätkusuutlikkuse.
Lennart Meri ja Toomas Hendrik Ilves on kaks senist presidenti, kes on teeninud Põhiseaduses ettenähtud maksimaalse kahe ametiaja piires. Mõlemas presidendid on olnud Eesti võimekuse ja rahvusvahelise edu võtmetegelased.
Valdo Praust:
Täna 10 aastat tagasi, 29. augustil 2011, valiti Riigikogus Eesti presidendiks teiseks ametiajaks tagasi Toomas Hendrik Ilves – varasem välisminister, suursaadik USAs ja 1980. aastatest tuntud raadiohääl – Raadio Vaba Euroopa eestikeelsete saadete peatoimetaja, kes tõi meie rahvuskaaslastele uudiselt läbi Raudse Eesriide Vabast maailmast. Ilvese poolt hääletas 73 saadikut, vastukandidaadi Indrek Tarandi poolt 25.
Toomas Hendrik Ilves andmas ametivannet teiseks ametiajaks.
