Valdo Praust: 7. septembril 1991 valiti Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli koostada uue Eesti Vabariigi põhiseadus.
Nõukogude okupatsioonist vabanedes ja Iseseisvuse taastanud Eesti Vabariigil kulus ainult üks põlvkond, et unustada ühiskonnas täies ulatuses mida tähendas olla okupeeritud Eesti Vabariigis, kuid mis kõige tähtsam – mida tähendas põhiseaduse loomine, Eesti Vabariigi taastamise tingimuste läbirääkimine erinevate eeslasi esindavate gruppidega ning millistes tingimustes see loodi nii teadmiste, oskuste kui tuleviku vaatavana. Kogu põlvkond, kes on kasvanud üles 80ndatel ja 90ndatel, on hüljanud meie Põhiseaduse, pole sellega tutvunud, ei ole tutvunud isegi kui kooli- või ülikooli õpingute raames. See on ka põhjus, miks Eesti ühiskonnas puuduvad ohutunded või esine vastuseis põhiseaduse otsesele ründele tegevpoliitikute, parteide või juriidiliste isikute poolt.
EKRE lubadus muuta Eesti Vabariigi põhiseadust, et nemad saaksid ainuvalitseda, on rünne Eesti Vabariigi põhiseadusele.
Jüri Ratase ja Jaanus Karilaiu soolo Eesti Vabariigi presidendi valimistel 2021. aastal oli rünne Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.
Jaanus Karilaiu väljaütlemised, et tulevad presidendi otsevalimised on rünne Eesti Vabariigi põhiseaduse vastu.
Playtech Estonia juhi Ivo Lasni väljaütlemised kodakondsuse andmisest igale Eestis doktorikraadi saanule on rünne Eesti Vabariigi põhiseadusele.
Need kõik loetletud viimase aja ründed Põhiseaduse vastu omavad äärmiselt tõsiseid tagajärgi ja otsest ohtu, sest Põhiseadus on kokku kirjutatud riigi toimimise alustalad, millel on jõudu ja võimu tagada riigis stabiilsus ja vastavust seaduslikkusele kui järgitakse nende toimimist. President ei ole poliitikute isikliku solvumise või antipaatia valiku alusel teostatav, vaid selle teostamise protseduur on kirjas põhiseaduses. Põhiseaduse formaalne täitmine ning sisuliselt Eesti Vabariigi presidendivalimiste teistkordne läbikukutamine Keskerakonna enda poolt on Eesti Vabariiki viinud põhiseaduslikku kriisi ja sellest tuleb rääkida. Samuti Playtech Eesti Ivo Lasn õõnsad sõnad teevad olematuks selle võitluse Eesti Vabariigi ja Eesti Vabariigi õigusjärgse kodanike õigust olla oma järjepidevuse kandja ajal, mil meil oli enamuses esindatud Nõukogude okupatsiooni esindajad ning Edgar Savisaar ja enamus selles Rahvarinde tiivast, kes surusid peale kodakondsuse 0-varianti, on ka tänapäeval nendeks isikuteks, kes jätkuvalt taastoodavad ja suruvad peale Nõukogude mentaalsuse nimega venekeelsed koolid Eesti Vabariigis, kus ainsaks riigikeeleks on eesti keel.
See, millega sai hakkama 30 isikust koosnev Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee tollases kauges ajas aastal 1991, on enneolematu saavutus. Eesti Vabariigi põhiseadus kujunes välja üheks tugevamaks Eesti Vabariigi taastatud iseseisvuse alustalaks ning ta on vastu pidanud ajahambale ja muutuvale poliitilisele tuultele. Kas ta peab vastu sellistele rünnakutele nagu sooritavad EKRE, või Keskerakond selle mistahes parteiesimehe ja aseesimehe näol või kas Eesti ühiskond jääbki pealt vaatamata millise hinnaga tahab juriidiline keha Eestis muuta tema ja osanike isikliku kasuks sellist ühiskonna põhialustala nagu kodakondsuse andmine vaatamata hinnale mida me selleks maksime, jääb ikkagi iga Eesti Vabariigi kodaniku südametunnistuseks, kuid Põhiseadus ei saa vastu seista kõikidele nendele rünnakutele kui Eesti Vabariigi kodanikud ei hakka selle kaitseks välja astuma, siis pole põhiseadusel lootustki ellu jääda, sest ta saab ellu jääda siis, kui temast hoolitakse ja tema ründamisel astutakse selle kaitseks välja. Praegu jääb mulje, et igaüks võib öelda mida tahab ning isikud ja ühiskond võtavad selle tõena selle asemel, et vaadata meie enda vabaduse kandjaks oleva omariikluse alusdokumenti ja sellest lähtuvatest seadussätetest.
Eesti Vabariigi põhiseaduse kaitseks tulevad SA VALDEF poolt täiendavad artiklid ja artikliseeriad.
Valdo Praust:
Täna 30 aastat tagasi, 7. septembril 1991, valiti Eesti Vabariigi Põhiseaduse Assamblee, mille ülesandeks oli koostada uue Eesti Vabariigi põhiseaduse mustand, mis panna rahvahääletusele. Kuna Eesti Vabariik taastati 20. augustil 1991 järjepidevuse põhjal, mille kandjaks oli Eesti Kongress ja selle valitud esindusorgan Eesti Komitee, siis leiti, et Põhiseaduse Assamblee valitakse Eesti Komitee ja Eesti Vabariigi Ülemnõukogu poolt võrdselt, mõlema määrata jäi 30 liiget. Assamblee töötas kokku seitse kuud ning tulemuseks oli põhiseaduse kavand, mis võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992.
