Valdo Praust: 15. septembril 1941 alustas Eesti Omavalitsus eesotsas dr. Hjalmar Mäe.
Eesti Vabariigi valitsuse ja omavalitsuse struktuur oli äärmiselt keeruline kogu Saksa okupatsiooni jooksul. Seda teemat katab sügavutti Mart Laar on raamatus „September 194“, mis küll räägib Otto Tiefi valitsusest, kuid seda käsitletakse selles raamatus detailselt seetõttu, et perioodil 1941 – 1944 oli Eestis Jüri Uluotsa valitsus, dr. Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsus ning Saksa vägede lahkumise ja Nõukogude Liidu Punaarme mitte saabumise vahemikus kolmas valitsus Otto Tiefi näol. Need kõik mängivad olulist rolli, sest nad on ühe pika sündmusteahela olulised lülid.
Dr. Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse osas puuduvad meil eestlastena mälestuseed just seetõttu, et me eestlastena pole isegi üritanud mõista vahemikus 1932 – 1944 toimunuid sündmusi ning tõdemus, et dr. Hjlamar Mäe elas pikka elu väliseestlasena peale 1944 aastat on meie jaoks tundmatu sündmus, kuigi ta on kirjutanud ka memuaare oma Eesti Omakaitse juhiks olemise perioodist.
Mis aga on kõige tähtsam ja rahvusvahelise ajalool mõttes ülioluline, on dr. Hjalmar Mäe saamine pealetungiva Punaarme poolt 1944 aasta oktoobris sooritatud Saksamaal Nemmersdorf asulas etnilise puhastuse uurimise komisjoni pea ametikoha. 21. oktoobril 1944 hõivab Punaarmee Nemmersdorf nimelise asula, kus on 150 püsielanikku ja 50 Belgia sõjavangi. Punaarmee tapab kõik elanikud, k.a. Belgia sõjavangid, kusjuures tsiviilisikuid tapetakse ja piinatake eriti sadistlikult, kuni selleni, et neid naelutatakse uste külge ja naised vägistatakse enne kohapeal mahalaskmist . Õnneks on see üks detailsemalt dokumenteerituid Punaarmee etnilise puhastamise episoodidest, aga Läänes loetakse seda siiani kui olematu tähtsusega sündmuseks. Õnneks on siin sees seepärast, et Striegau, Sileesias, praegune Poolas asetsev Strzegom, massimõrvast, mille jooksul Punaarmee kolme nädala kestelise okupatsiooni ajal tapab või mingil muul viisil paneb kaduma 16000 püsielanikku ja 16000 põgenikku, kes Punaarmee eest ära joostes sinna saabusid. Selle kohta pole isegi kriipsugi ja isegi mitte võrreldes Nemmersdorf tapatalgutega. Stalini, Nõukogude Liidu ja Punaarmee poolt toime pandud etnilise puhastuse tegudest pole kombeks rääkida ning kui räägitakse, siis on tüüpvastuseks: “No ja mis siis”. Isegi Berliini naiste massiline vägistamine Punaarmee poolt ei loeta mainimist väärivaks looks.
Punaarme poolt alates 21. oktoobrist sooritatud Nemmersdorf massimõrv vajab omaette sügavamat artiklit või seeriat, mis tuleb avaldamisele hiljem.
Valdo Praust:
Täna 80 aastat tagasi, 15. septembril 1941, alustas Saksa väegrupi Nord loal okupeeritud Eestis tegevust Eesti Omavalitsus eesotsas dr. Hjalmar Mäega. Selle rolliks kujunes nende kohalike valdkondadega tegelemine, mis ei olnud Saksa võimude huviorbiidis. Eesti Omavalitsuse tegevusseasumine oli sakslaste teatud maani vastutulek eestlaste iseseisvuspüüdlustele – Eesti Vabariigi valitsusel kokku tulla ei lubatud, kuigi Jüri Ulutots seda viimase presidendina taotles. See näitas, et natsidel polnud plaanis anda Eestile iseseisvust, vaid üksnes teatud tasemel autonoomiat nende poolt kavandatavas Uues Euroopas, kus juhtrolli pidi hakkama määrama saksa rahvus. Seda hoolimata asjaolust, et nad tunnistasid eestlaste kuulumist (väikeste mööndustega) aaria rassi hulka, kellede ülimuslikkus oli Saksa natsionaalsotsialistide poliitika üks nurgakive. Üsna pea taaskehtestas Eesti Omavalitsus siinses sisemises korraldused need bolševistliku okupatsiooni eelsed Eesti Vabariigi seadused, mis polnud Saksa seadustega vastuolus. Kui kaks ja pool, kuud hiljem, 5. detsembril 1941, asendus Saksa sõjaväevõim (väegrupi Nord tagalavõim) siin Saksa tsiviilvõimuga (ehk Eestist sai osa Ostlandist), jäi Eesti Omavalitsuse roll ligikaudu endiseks – tegelemine kohalike asjadega.
Dr. Hjalmar Mäe ja Punaarmee poolt seotud etniliste puhastuse sooritamisi 1944. aasta pealetungil Euroopale loe lähemalt Facebook Eesti Ajalugu grupi lõimes – https://www.facebook.com/groups/2223153108008095/posts/3118060388517358
