Valdo Praust: 14. septembril 1941 maabusid Saksa väeüksused dessandina Muhu saarel.
Muhu dessant tagas võimaluse alustada Lääne-Eesti suursaarte puhastamist Punaarmeest. Ühtlasi oli see ka õnnestunud dessant, arvestades milliseid lahinguid peeti Lihula pärast ning kuidas Punaarmee oli suuteline tooma lisavägesid üle Suure Väina.
Valdo Praust:
Täna 80 aastat tagasi, 14. septembril 1941, maabusid Saksa väeüksused dessandina Muhu saarel, et alustada Muhu ja Saaremaa vabastamist bolševikest. Dessandi teises laines jõudis Muhule ka eestlastest koosnenud Erna pataljon. Kuna Saksa väed olid enne maabumist Muhul teinud merel pettemanöövreid, ei osanud bolševikud dessanti Muhus väga oodata ning Saaremaalt sinna üle väinatammi lisavägesid ei toodud. Muhu hõivamine võttis aega kaks päeva ja oli lõppes 16. septembriks, mil mindi juba üle Väikese Väina tammi Saaremaale. Lahingute käigus hävis keskaegse Muhu kihelkonnakiriku katus ja puidust haritorn, leegid kiriku sisemusse õnneks ei jõudnud. Kirik taastati alles 1950. aastate teisel poolel. Samaaegselt Muhu vallutamisega tegid sakslased 14. septembril lisaks veel õhudessandi Saaremaa kagunurka Kübassaare poolsaarele, kus nende eesmärk oli viia rivist välja sealne patarei. Erinevalt Muhust aga Kübassaare operatsioon ebaõnnestus, kuna punaste jõud olid oletatust suuremad, dessantlased evakueeriti kummipaatidega (paarkümmend meest hukkus). Fotol – katuseta Muhu kirik.
