Nõukogude Liidu teise okupatsiooniperioodi vägistamise juhtum okupeeritud Eestis.

Eestlased peale Buča etnilise puhastuse veresauna ilmsikstulekut ja eelnevate Vene armee sõjameeste poolt vägistatute ukrainlannade juttude taustal on hakanud tuletama meelde juhtumeid, mis on toimunud Eestis Nõukogude okupatsiooni perioodil. Eesti on siiani lõpuni dekommuniseerimata ning kommunismitaagas elades me jälle katkestame oma enda ajalugu mitte rääkides vägivaldsetest tegudest, mida Nõukogude okupatsioonivõim ja etnilised venelased on Eestis toime pannud.

All olev dateerimata juhtu on kirja pandud Kai Tennisberg poolt ning SA VALDEF toob selle ära muutumata kujul.

Kõik, mis toimub 2022 aastal Ukrainas, on toimunud Eestis 1939-1941 ja 1944 – 1991 aastatel. Me peame hakkama tooma need inimsust eiravad kuriteod päevavalgele ja sundima Eesti venelasi võtma omaks süü ja vägivalda, mida nad endaga kaasa on toonud ja toovad siiani eirates Eesti ajalugu.

 

“Русский человек – святой человек. Если русский совершит преступление вплоть до детоубийствa … Это не приравнивается к такому же деянию, совершенному представителем другой национальности.” – Need sõnad ütles venelane, Nõukogude armee vanemseersant “lohutuseks” noorele eesti naisele pärast seda kui oli teda tänaval rünnanud, naabruses asuvasse pimedasse aeda lohistanud, vägistanud… lasknud sama teha endale alluval sõduril…. – Lugu juhtus Sinu kodulinnas Haapsalus varsti juba 40 aastat tagasi. Naine oli “süüdi” selles, et tal polnud kodus telefoni ning ta otsustas õhtusel ajal kasutada tänaval asuvat telefoniautomaati. Mobiiltelefonidest ei teatud sel ajal teatavasti veel midagi.“

* Vene inimene on püha inimene. Kui venelane sooritab kuriteo lausa kuni vanuritapuni … ei omistata sellele samasugust süüteolisust kui sooritatud teise rahvuse esindaja poolt.