Valdo Praust: 2. augustil 1941 loodi Omakaitse.
Omakaitse loomisega algas ajajärk, mil Eestis muutus ka partisanivabaks. Eestisse visati partisane ja partisanid vihkasid Eestit, sest vähesed tulid tagasi. Kindlasti tulid, kiud, kuid nende arv on väike ning kogemused raskest põlist levisid. Samuti, mida partisanid reeglina kurtsid, olid kohalike pahameel nende suhtes, mis pole imeks pandav kui vaadata milliseid isikuvastaseid ja sadistlikke kuritegusid partisanid koda saatsid. Mart Laar oma raamatus „Sinimäed 1944“ kajastas mõnedest nendest kuritegudest.
Omakaitse ei olnud korralikult varustatud või varustatud usaldusväärse relvastusega. Omakaitse osaks, eriti 1944 aastal, said 1940. Prantsuse vallutamise järgselt hõivatud relvad, mis olid problemaatilised, mitte usaldusväärsed ning reeglina sellega kaasnes vähene relvakäsitlemise õpetus. Omakaitse omab olulist rolli Eesti ajaloos ning seda tuleb mäletada nii nagu ta oli.
Me toome 1941. Eesti suvesõja 80. aastapäevaks ära Valdo Praust postituse tolleaegsete sündmuste mäletamiseks ja levimiseks rahva üldisesse mällu.
Täna on Omakaitsel 80. juubel. Täna 80 aastat tagasi, 2. augustil 1941, teatas major Friedrich Kurg avalikult, et loob Omakaitse nimelise üksuse, kelle rolliks on sakslaste poolt hõivatud aladel korra hoidmine ja pidamine, sh võitlus nõukogudemeelsetega (mahajäänud hävituspataljonlased, Punaarmee sõdurid, punapartisanid jt). Friedrich Kurg oli enne seda nimelt sakslaste poolt määratud Eesti ala partisanide üldjuhiks. Omakaitse oli tekkinud (isetekkelisena) muidugi palju varem ning enamikes kohtades kohapeal, kust bolševikud olid taandunud – suuresti toimus see punase võimu eest end metsa varjama läinute põhjal, kes nüüd võtsid enda kätte kohaliku korra hoidmise. Korra tagamise organisatsioonina (politsei rollis) jäi Omakaitse Saksa ajal püsima ka pärast 5. detsembrit 1941, kui Saksa sõjaväevõim asendus siin Saksa tsiviilvõimuga ning paljude kohalikud asjad jäeti toona loodud Eesti Onmavalitsuse otsustada. Omakaitse allus siis Eesti Omavalitsuse sisedirektorile (ministrite asemel oli selles direktorid) Oskar Angelusele ning hiljem juhtis Omakaitset Johannes Soodla. Oma tegevuse lõpetas Omakaitse 1944. aasta sügisel seoses Saksa okupatsiooni asendumisega Nõukogude okupatsiooniga. Pildil – Tartumaa Omakaitse ülem Ants Lõhmus.
