1946. aastal rajatud Vene julgeoleku salakalmistutest.
Eestis on teada NKVD poolt maha jäetud vähemalt 4000 märgistamata etnilise puhastuse ohvrit, mille matmiskohtade kaardistamisega ei tegeletud NKVD ja KGB poolt eesmärgitutult välistamaks mistahes võimaluse nende isikute jäänuste leidmiseks tulevikus. Tulenvalt 2022. aasta Ukrainas läbiviidava etteplaneeritud genotsiidi raames välja…
20. aprillil 1942 lasi NKVD koonduslaagris maha Eesti Panga presidendi Jüri Jaaksoni.
Eestis toimunute Nõukogude okupatsiooni, NKVD ja Punaarmee poolt sooritatud etniliste puhastuste mälestused on sügavalt aus ning hoitakse kõrgelt meeles ka meie Ukraina sõprade poolt. Selle sündmuse kurva aastapäeval avaldasid mälestuse Eesti Panga presidendi Jüri Jaaksoni etnilisest puhastamisest NKVD poolt GULag…
Mauri Kiudsoo: 13. oktoobril 1949 Paul Randmaa metsavendade salk tabas Veriora valla hävituspataljoni rühmaülema.
25.-28. märtsini 1949 aastal kestnud Nõukogude Liidu eestlaste märtsiküüditamine oli 13 oktoobriks pea seitsme kuu tagune sündmus. See oli suur küüditamine, arvestades 1944 aasta sõjategevuse mõju eestlaste rahvaarvule, millele lisandus juurde operatsioon „Priboi“. Lisaks antud etnilisele suurpuhastusele jätkusid Nõukogude Liidu…
5. septembril 1941 hõivasid Saksa väed Virtsu, millega oli kogu Eesti mandriosa langenud Saksa vägede kätte.
Peale Tallinna võtmist 28. augustil 1941 ja Tallinna peale minemise 20. augustil 1941, olid Läänemaale jäänud Punaarmee, NKVD ja Läti hävituspataljoni üksused korraldanud tulevikus Nürnbergi kohtu otsusega määratletud etnilise puhastamse ja inimsusevastaseid tegusid. Lahing Virtsu eest ei olnud üks õnnestunud…
31. augustil 1941 hõivasid Saksa väed Läänemaa pealinna Haapsalu.
22. augustil 2021, Eesti Vabariigi Nõukogude okupatsiooni teise perioodi vabanemisest 30 aastat hiljem teatas Narvas elav määratlemata kodakondsusega ühiskonda mittesulandunud etniline venelane kommentaarile Facebook grupis „Vana Narva pildil ja ajalugu“ 1941. a. teostas Nõukogude okupatsiooniarmee eestlaste etnilise puhastamisega lakoonilised: „Keegi…
Valdo Praust: 31. juulil 1941 Punaarmee ja hävituspataljon põletasid maani maha Roela mõisa.
Eestlaste üks suuremaid probleeme Nõukogude okupatsiooni järgsel perioodil on nende võimetus mäletada, mida see periood tähendas. Selle lisandub talumatu tõdemus, et eestlastel selgelt puudub mistahes arusaam, kuidas etnilised venelased käituvad, millest tulenevalt ei saa eestlased aru ka sellest, kui…
Valdo Praust: 30. juulil 1941 kotti võetud Punaarmee üksused korraldasid Palamuse ja Kuremaa kandis tõelise massimõrva.
Tulenevalt, et Eestis pealekasvanud täisealine põlvkond suudab orienteeruda ainult visuaalsest natsismitunnuste leidmises ning ei evi mingeid märke ära tunda, mäletada või minna käima Nõukogude Liidu sümboolikas, inimsuse kuritegudes või neid isegi mäletada kus ja kuna nad toimusid, toome ära Valdo…
Mauri Kiudsoo: 31. juulil 1941 sooritas NKVD ja hävituspataljonlased inimsusevastaseid kuritegusid.
„Erna“ rühma maabumisega, 1941 aasta Suvesõja algusega ning „Erna“ rühma edukas operatsioon NKVD vastu nende ründe tõrjumisel on muutunud Eesti lähiajaloo üheks oluliseks sündmuseks, millega seoses me toome ära ühe oma ajastu praktiseeriva ja aktiivsete arheoloogiliste uurimistega ajaloolise mälu taastamisega…
Valdo Praust: 31. juulil 1941 toimus Harjumaal, Kautlas, „Erna“ rühma ja NKVD lahing.
Me oleme jätkamas toomas ära 1941 Eesti suvesõja sündmuste kajastamise selle olulistel kuupäevadel mälestamaks olulisi sündmusi 1941 aasta suvest kust NKVD jätkasid oma inimsusevastaseid tegevusi kättemaksus ühe või teise ebaõnnestunud operatsiooni eest. Üks olulisemaid lahinguid 1941 Suvesõjas oli Kautla lahing,…
