31. augustil 1941 hõivasid Saksa väed Läänemaa pealinna Haapsalu.
22. augustil 2021, Eesti Vabariigi Nõukogude okupatsiooni teise perioodi vabanemisest 30 aastat hiljem teatas Narvas elav määratlemata kodakondsusega ühiskonda mittesulandunud etniline venelane kommentaarile Facebook grupis „Vana Narva pildil ja ajalugu“ 1941. a. teostas Nõukogude okupatsiooniarmee eestlaste etnilise puhastamisega lakoonilised: „Keegi pole rahul Stalini põletatud maa direktiivi täideviimisega.“ tema emakeeles, sest muid keeli ta ei valda peale vene keele.
Кто-то недоволен выполнением директива Сталина о виженый земли
Eesti Vabariik, 30 aastat peale Nõukogude okupatsiooni teisest perioodist vabanemist, 21. sajand, Eesti Vabariigi 103 aastal, ühiskonda mittesulandunud etniline venelane määratlemata kodakondsusega Narva elanik 2021 aasta augustis.
Me 80 aastat hiljem ei saa rahus käsitleda oma ajalugu nii nagu see toimus seetõttu, et me oleme seda unustamas, me seda ei käsitle ning me seda ei hoia aus. Pealekasvanud põlvkond, kes sündis 80 / 90 ei loe küüditamisi, mahalaskmisis, talude ja külade kaupa inimasustustel maapõletamisi miskiks ning tihtilugu on detailideni selge II MS liitlaste sõja- ja maailmakäsitlus, mille hulka lisaks Ameerika Ühendriigile ja Ühendkuningriigile kuulus ka Nõukogude Liit. Nõukogud Liit oli II MS liitlaste poole ning me isegi ei suuda seda tajuda oma enda kodumaa ajalookäsitluse tõttu.
Üks suuremaid 1941. aasta sündmuste arengutest oli Punaarmee paiknemine saartel ja Läänemaal, mis oli pealetungiva Saka armee pealetungi põhisuunalt teisejärguline, mistõttu Punaarmee, NKVD ja Läti hävituspataljonide jäänused said vabalt taanduda ja liikuda Tallinn- Haapsalu suunal.
Esimest korda 80 aasta sees jõudis meieni teadmine Tuudi lahingutest Läänemaal. Esimest korda 80 aasta sees me saime teada, millises ulatuses etnilist puhastust NKVD ja Punaarmee toime pani 1941. aasta augustis. Esimest korda me saime teada, et Punaarmee ja NKVD, lihtsalt seepärast et naid said, etniliselt hävitasid 19 Tuudi küla ja ümbruskaudsete talude elanikke vanuses 16 – 71, ja põletasid maani maha 18 talu ja sellega seotud majandust.
Me loodame, et Haapsalu võtmise aastapäev tuletab meelde ja hoiab elus eestlastes mälestuse nendest inimsusevastastest tegudest. Meil on vaja, et uus, nüüd pealekasvav põlvkond ei unustaks neid sundusi ning teaks nendest ja oskaks neid edasi rääkida ja kaitsta, kui mistahes tolle etnilise venelase laadi väiteid hakatakse pilduma meie rahva, Eesti Vabariigi ja eestlaste ajaloo kohta.
Allikas: https://www.facebook.com/groups/2223153108008095/posts/3106026779720719/?comment_id=3106442079679189
Valdo Praust:
Täna 80 aastat tagasi, 31. augustil 1941, hõivasid Saksa väed Läänemaa pealinna Haapsalu. Kui Tallinn oli 28.-29. augustil sakslaste kätte langenud, polnud bolševikel enam motiivi Lääne-Eesti mandriosa enda käes hoida ning taganeti saartele, kus loodeti veel mõne aja vastu pidada ja rannakaitsepatareidega takistada Saksa sõjalaevade vaba pääsu Soome lahte. Lisaeesmärgiks oli Kogula lennuvälja kasutamissoov Saaremaal, kust oli N.Liidu kaugpommitajatel võimalik käia Berliini pommitamas – mingit sõjalist rolli nendel vähesed pommirünnakutel polnud, kuid psühholoogiline roll siiski. Seetõttu langes Haapsalu Saksa vägede kätte ilma suurema vastupanuta, nii nagu ka mõned päevad hiljem “väravana Saaremaale” toimiv Virtsu. Fotol – Haapsalu raudteejaam 1930. aastatel.
