Tallinna pommitaimne 9. märtsil 1944 – Narva pommitamiste jätk.

Tallinna pommitamist 1944. aastal ei saa vaadelda eraldi Narva 6. ja 7. märtsi pommitamistest, kuna see kuulus kõik II maailmasõja ühe suurima ja veriseima kaitselahingu konteksti ning eestlased on hakanud hülgama oma tegelikku ajalugu, kus Narva kui eesti keelt kõnelev linn eestlastest elanikkonnaga oli Nõukogude okupatsiooni peale tulemisena täielikult etniliselt puhastatud. Jaanilinn, Narva, kui ka Kohtla-Järve on täielikult etniliselt puhastatud Eesti linnad. Eestimaa kaotas 1940-1941 ja 1944-1960 etniliste puhastuste tõttu 30% oma elanikkonnast. Eriti kriitiline oli see peale 1944. a. 22. septembrit, mil NKVD hävituspataljonid tegid oma töö elanikkonna peal, mõnitasid mahalastud isikute üle kui ka jätsid Eestisse üle 4000 märgistamata etnilise puhastuse hauda, mida me pole veel leidnud. Jaanilinna, Narva ja Sinimägede 1944. aasta. Eestlaste võitlemine 1944. aastal Ingerimaal ja Ida-Virus määrasid ära kogu Euroopa tuleviku ja poliitilise kaardi, kuna me suutsime peatada Stalini Euroopa vallutamise plaani enne liitlaste jõudmist Euroopasse. Eestlaste võitlemine 1944. aastal tagas Soome suveräniteedi ja säilimise sellisel kujul kui ta jäi 1940. aastal lõppenud Talvesõja rahulepinguga. Eestlaste võitlemine 1944. aastal oli vajalik, et mitte lasta NKVD etnilise puhastuse masinal täiel tuuril tappa ja hukata eestlasi etnilise tunnuse alusel. Me pole isegi 78 aastat pärast Narva ja Tallinna pommitamist hakanud avalikult rääkima ja koolis õpetama 1944. aasta kaitselahingute tähtsust maailma ajaloos, Eesti elanikkonna etnilisest puhastamisest ning Nõukogude okupatsioonivägede poolt Ida-Viru etniliste puhastamise lõpuleviimist kuni selleni, et eestlaste puudub isegi etnilise puhastuse eelne mälu, milline oli elu Jaanilinna, Narva, Kohtla-Järve ja Jaama nimelistes Eestimaa linnades.

Kahe Nõukogude okupatsiooni poolt eestlaste etnilise puhastuse teemat tuleb rõhuda, toonitada ja rääkida alati, sest etnilise puhastuse tagajärjed kajavad siiani Eesti ühiskonnas k.a. Eesti Rahvusringhäälingu Narva korrespondendi kajastamisel, kus ta siiani loeb nendeks (etnilised venelased Narvas) ja meieks (eestlased, kes on väljapool neid, venekeelset Narvat). See on oluline, sest mitte sellest rääkimine on selle okupatsioonijärgse tõe varjamine ja etniliste venelaste genotsiidi toetavate meeleolude kultiveerimine.  Me peame  unustama Venemaa venelased ja Eestimaa ühiskonda mittesulandunud venelased, me peame lõpetama nende taganutmise või nendele kaasaelamise, sest me peame ise oma sisemises inforingis hakkama kehtestama oma ajalugu toetavaid konstruktsioone, millega me sunnime neid ühtse etnosena mõistma enda poolt korda saadetuid etnilise puhastuse tegusid.  Praegusel hetkel meie enda oma ERR kultiveerib Venemaa sõnumeid ja taastoodame seda fooni ühiskonda mittesulandunud etnilistele venelastele. Kõik Eesti ühiskonda mittesulandunud etnilised venelased ei suuda ei aru saada, mida nad Eestis teevad, ei valda keelt, ei suuda teha vahet kodakondselt ja määramata kodakondsusega isikul, ning jätkuvalt tulevad rääkima oma seisukohast milline peab olema Eesti ajalugu vaatamata asjaolule, et Jaanilinn, Narva ja Kohtla-Järve on täielikult etniliselt puhastatud Eesti linnad. Mitte keegi eestlastest ei tee selle nimel tööd, et see asi ei oleks teisti ning see probleem on jätkuvalt akuutselt terav ka 24. veebruaril 2022 Venemaa 8-aastase genotsiidisõja kolmanda kuuma faasi algusega  on jätkuvalt muutumatult sama, kus me isegi ei ürita hakata Eesti ühiskonda mittesulandunud etniliste venelasi jõuga sundida ümber õppima, panna armastama Eesti ajalugu ja ühiskonna norme ning  lõpuks ometi mõistma nende poolt meie suhtes toime pandud genotsiidi ulatust.

Täna on Eesti ühe kõige kurvema sündmuse aastapäev. Täna 78 aastat tagasi, 9. märtsil 1944, korraldas Nõukogude lennuvägi suuremahulise pommirünnaku Tallinnale, mille käigus hävis ligikaudu 35-40% linna hoonetest. Võib kõhklemata öelda, et 9. märts 1944.a. on Tallinna ajaloos olnud (peale 1433. aasta suurtulekahju, mis hävitas suure osa linnast) kõige mustem päev. Ka rängad Liivi sõda ja Põhjasõda ei tekitanud Tallinnas ligilähedasigi purustusi. Et rünnak polnud suunatud sõjaväe ega strateegiliste objektide vastu, vaid oli terrorirünnak rahva vastu, näitab kujukalt asjaolu, et hävisid peamiselt elamukvartalid, raudtee, sadam ja tööstused jäid puutumata. Maha põlesid aga Estonia teater, ajalooline Niguliste kirik, Raekoja platsil olnud vaekoda, juudi sünagoog jpt. Müürideni paljaks põles ka Kunstimuuseumi (endine Lindeni) hoone Viru väljaku nurgal koos kunstiväärtuste ning baltisakslastelt 1939-40 saadud ajalooliste esemete ja mööbliga, mida oli see maja üsnagi täistuubitud. Pommitamine toimus kahe lainena, millest mõlemast võttis osa ligi 300 lennukit ning kokku heideti linnale umbes kolm tuhat mitmesugust pommi. Kuna varjendite võrk oli linnas korralikult organiseeritud, hoiti massiline hukkumine õnneks ära. Hukkunuid oli üle 750, neist valdav enamik eraisikud, tuntuim neist Estonia teatri ooperilaulja Karl Viitol. Kuna paljud Tallinnale visatud pommid olid süütepommid ja suur osa Tallinnast olid puumajad, tekitasidki suurimat kahju tulekahjud, millele ei suudetud piiri panna ja mis siin-seal arenesid hiigeltulekahjudeks, põletades tervikuna maha mitmeid kvartaleid järjest. Tallinna 78 aasta tagune suurpommitamine (nagu ka teised tollased Eesti linnade pommitamised) oli tõenäoliselt tingitud Punaarmee mingite taseme juhtide vihast, et neil ei õnnestunud 1944. aasta veebruaris ja märtsi algul Stalini käsku täites Narva rindel läbi tungida ja Eestit kiiresti vallutada. Tõenäoliselt oleks 78 aasta taguse märtsipommitamise tagajärjed olnud aga veel hullemadki, kui teise pommituslaine lõpus poleks Soome hävitajad hakanud tagasipöörduvaid pommitajaid jälitama ning ründama, mis tekitas pommitajate seas tuntavaid kaotusi. Nii soomlaste ootamatu sekkumine (mille nad võtsid ette säästmast Helsingit Tallinna pommitamise laadsest saatusest) kui ka Saksa ööhävitajate juhtlaeva Togo kohalolek Soome lahel tingisid selle, et Tallinna suurpommitamise laadseid laialdasi aktsioone ei juletud hiljem enam ette võtta, kuigi väiksemad pommitamised jätkusid endiselt. Muuseas Tallinnas kardeti peale märtsipommitamist vägagi tõsiselt sarnaste aktsioonide kordumist, mida õnneks küll enam ei tulnud – kõik, kellel polnud hädavajalikult Tallinnas viibida, evakueeriti maale, tõhustati varjendeid ja hädaabi-süsteeme, õhutõrjet jms. Pildil – Aringu maja Narva maanteel (hilisem kohvik Narva maja) leekides – hoone taastati, kuid tulekahju tahm sööbis terrasiitkrohvi sisse ja on näha seintel tänaseni.

Today marks the anniversary of the start of the March bombings of Estonian cities by the Soviets in 1944. A large part of Tallinn was leveled and the city of Narva was almost completely razed. Almost 1000 people perished. Yet still, we see these horrors repeated today in Ukraine. pic.twitter.com/qz2l3YMjtC

— Riho Terras (@RihoTerras) March 9, 2022